GDI mootorid (3)

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Sisepõlemismootor

1890. Survesüütega sisepõlemismootori (diiselmootori) põhimõtte esitas 1893. aastal Rudolf Diesel (1858­1913, pildil). Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe

Füüsika

30

doc

Sissejuhatus autotehnikule

 Mootorite liigitus Mootor kui mehaanilise energia allikas on tarvilik auto liikumapanekuks. Kolbsisepõlemismootoreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: 1) otstarbe järgi ­ veovahendite ja töökindlad mootorid; 2) töötsükli järgi ­ kahe- ja neljataktilised mootorid; 3) segumoondusviisi järgi ­ välise segumoodustisega ja seesmise segumoodustisega mootorid; 4) töösegu süütamisviisi järgi ­ elektrilise sundsüütega mootorid ning kompressioonsüütega mootorid; 5) tarvitava kütuse liigi järgi - bensiinimootorid, mis töötavad bensiiniga, diiselmootorid, mis töötavad raske diislikütusega, ja gaasimootorid, mis töötavad kas suru- või vedelgaasiga; 6) silindrite arvu järgi ­ ühe- ja mitmesilindrilised mootorid; 7) silindrite paigutuse järgi ­ üherealised püstsilindritega; üherealised kaldsilindritega, mille

Auto õpetus

92

docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid Kolbmootorite liigitus on laiaulatuslik. J. Ivandi esitab mootori tööprotsessi mõistmise seisukohalt järgmise liigituse: 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess), b) kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler- Sabathei ringprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi:

Autod-traktorid i

8

docx

Kahe- ja neljataktilise mootori võrdlus

5 mootori käivitumiseni. Seejärel tagab mootori sujuva töö väntvõllile kinnitatud hooratas, mille ülesanne on leevendada töötakti ajal tekkivat järsku jõumomenti ning sisselaseke- ja survetaktis anda kolvile liikumisenergiat. Joonisel 2 näeme neljataktilise mootori ehitust ja tööpõhimõtet. [5] Joonis 2. Neljataktilise mootori ehitus 4.2 Neljataktilise mootori kasutamine Neljataktilised mootorid on saanud inimeste arengusümboliks alates 19. sajandi lõpust, neljataktilisi mootoreid, erinevat tüüpi ja konfiguratsioonidega, kasutatakse tänapäeval muruniidukites, generaatorites, autodes, veoautodes, lennukites, tööstuses, põllumajanduses, meelelahutuses. Neljataktiline mootor moodustab inimese põhilise liikuvuse, võimsuse aluse ja on seega kasulik meie igapäevaelus, st ületab kujutlusvõime,

Mootor

18

pdf

MOOTOR ja selle kasutamine

Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist, kolvisõrmest, mis ühendab kepsu kolviga. 1-alumise pea pool, 2-laagriliuad, 3- kepsu lahtikäiv pea, 4-laagri puks, 5- kepsu ülemine pea, 6-kepsu säär 1-kolvi paigaldussuund, 2- kolvi valmistamise aeg, 3- tehase märk, 4- kolvi mõõt mm Diiselmootorid jaotatakse küttesegu moodustamise kambri järgi kahte põhigruppi:  a) jaotamata põlemiskambriga mootorid, millised omakorda jagunevad kahte alagruppi: · mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes peaaegu ei liigu · mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes liigub, aidates kaasa kütuse ühtlasele ruumilisele jaotumisele põlemiskambris ja soodustades seega ühtlase küttesegu moodustumist. · MAN ­ protsess , A- kus sisselasketakti ajal tekib tänu sisselasketorustiku kujule õhu pööris. B- kütus

Tehnoloogia

15

doc

Diisel

Tc = Tan1-1 kasutegur. Pc praktilised väärtused : NELJATAKTILISE DIISELMOOTORI TEGELIK 3.Silindri täiteaste ja jääkgaaside tegur. Ülelaadimiseta aeglasekäigulised mootorid 28 kuni 32 bar ( = INDIKAATORDIAGRAMM Jääkgaaside osatähtsust hinnatakse jääkgaaside teguriga r. 12...14) Ülelaadimiseta keskmisekäigulised mootorid 32 kuni 35 bar 1.

Abimehanismid

78

doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

 turbokompressorid ( õhu pumpamiseks põlemiskambrisse)  peaülekanne (reduktor)  sõuvõll  sõukruvi SPM klassifikatsioon I taktilisuse järgi: 2 – taktilised 4 – taktilised II otstarbe järgi III kasutatava kütuse järgi  gaasimootorid  diiselmootorid  bensiinimootorid ( karburaatormootorid e. Otto mootorid) IV küttesegu süütamisviisi järgi  sundsüütega mootorid  kompressioon süütega mootorid  isesüttimisega mootori V konstruktsiooni järgi • ristpeamootori • ristpeatamootor 1 kolb, 2 kolvisäär, 3 diafragma, 1 silindrikaan, 2 kolb, 3 hülss, 4 liugpinnad ,5 ristpea, 6 liuad, 7 keps 4 keps, 5 väntvõll  ristpeata mootorid  VI silindrite asetuse järgi  rida  V- kujuline  tähtkujuline  horisontaalsed

Laevandus

28

docx

Hoone- ja soojusautomaatika

kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava kütuse järgi liigitatakse gaasi mootorid, kergevedelkütuse mootorid(ottomootorid) ja destilleeritud raskevedelkütuse(diiselkütuse

Soojustehnika

Meedia

Kommentaarid (3)