Esilaternate läätsede süsteemid (3)

1 Hindamata

Lõik failist

VYKK
Teenindusosakond
Reimo Mänd

Esilaternate läätsede süsteemid
AUT07

Juhendaja : Elari Ibrus
Viljandi 2008
Sisukord

Tiitelleht

Sisukord

Valgustusviisid

Laternate tüübid, Autolambid

Halogeen lambid

Põhilaternate ehitus

Udulaternad

Kasutatud kirjandus

Joon. 5.2. Valgustusviisid:
A: Euroopa lähituli, B: kaugtuli , C: Ameerika lähituli
Valgustusviisid. Liiklusohutus nõuab, et kaugtuled valgustaksid sõiduteed suures ulatuses. Seejuures ei tohi pimestada vastutulijaid ja sõidutee valgustatus peab olema ühtlane. Alates 1924. a. kasutatakse sõidutee valgustamiseks reflektorlaternaid, milles asuvad kaksikniidiga lambid. Sellised laternad jagunevad valgusjaotuse poolest kahte põhirühma. Euroopa autodel paikneb kaugtuleniit peegeldi (reflektori) fookuses ja lahituleniit on kaugtuleniidist eespool . Et lahituleniidi all asub metallsirm, paistab valgus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

115 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

p6rzaz Õppematerjali autor

tehtud raamatu "autode elektriseadmed" Kalju Aleksius alusel

lambid udutuled ehitus

Sarnased õppematerjalid

odt

Autode Ehitus.

Eesmised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug-ja lähituledega. Ääretuled ei tohi asetseda kaugemal kui 400mm laiusgabariidist seespool. Piduritule laternad. Piduritule laternad on kohustuslikud kõikidele sõidukikategooriatele. Masinal peab taga olema vähemalt kaks punast pidurituld. Pidurituled peavad süttima piduripedaalile vajutamisel ja ei tohi töötada vilkuval või mõnel muul muutuval reziimil. Numbritule latern Masinal ja haagisel peab taga olema vähemalt üks numbritule latern, mis valgustab registreerimismärki nii, et see oleks pimeda ajal loetav vähemalt 25 m kauguselt. Numbritule värvus peab olema valge ja see peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega. Sõiduki registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt (peab olema ilma katteta ja puhas). Suunatule laternad Alates 1980

Traktorid ja liikurmasinad

200

doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika