Mazda 929 (0)

1 HALB

Kuressaare Ametikool
Tehniliste Erialade Osakond
AUT-12
Tiit Jõesalu
LABORATOORNE TÕÕ
MAZDA 929
Juhendaja : Toomas Kivi
LABORATOORNE TÖÖ NR 1
Mazda 929
1)

Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm

Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm

Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm

Käigukast Rihma Ratas 80 Nm

Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm

Karburaator Klapikambri poldid 20Nm

Generaator

Veepump

Rihmaratas

Ketipinguti

Nukkvõlli raam

Karter

Nukkvõll

Õlipump

Väntvõlli poldid

Väntvõll

Kolvid
2) 1. Kolvi mõõt
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
79,4 mm
80,00 mm
0,60 mm
II-II
79,35 mm
79,40 mm
0,05 mm
Ovaalsus
0,05 mm
0,60 mm
Lukuvahe 0,5 mm
3) Silindri mõõdud
1.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
79,9 mm
II-II
80,0 mm
Ovaalsus
0,1 mm
2.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
79,85 mm
II-II
79,90 mm
Ovaalsus
0,05 mm
3.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
80.00 mm
II-II
79,95 mm
Ovaalsus
0,05 mm
4.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
79,90 mm
II-II
79,95 mm
Ovaalsus
0,05mm
4)Kolvikäik on 98 mm
5) Väntvõlli mõõtmed A
1.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
53,10 mm
52,95 mm
0,15 mm
II-II
53,00 mm
53,15 mm
0,15 mm
Ovaalsus
0,10 mm
0,20 mm
2.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
52,90 mm
53,05 mm
0,15 mm
II-II
53,10 mm
53,10 mm
0.00 mm
Ovaalsus
0,20 mm
0,05 mm
3.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
53,10 mm
53,05 mm
0,05 mm
II-II
53,25 mm
53,05 mm
0,20 mm
Ovaalsus
0,15 mm
0,00 mm
4.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
53,05 mm
52,95 mm
0,10 mm
II-II
53,00 mm
53,05 mm
0,05 mm
Ovaalsus
0,05 mm
0,1 mm
6)Väntvõlli mõõdud B
1.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
62,90 mm
63,10 mm
0,20 mm
II-II
62,95 mm
63,00 mm
0,05 mm
Ovaalsus
0,05 mm
0,10 mm
2.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
63,00 mm
62,95 mm
0,05 mm
II-II
63,10 mm
63,00 mm
0,10 mm
Ovaalsus
0,10 mm
0,05 mm
3.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
63,05 mm
63,05 mm
0,00 mm
II-II
63,10 mm
63,10 mm
0,00 mm
Ovaalsus
0,05 mm
0,05 mm
4.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
63,05 mm
63,10 mm
0,05 mm
II-II
63,10 mm
63,35 mm
0,25 mm
Ovaalsus
0,05 mm
0,25 mm
5.
Pikilõige
A-A
B-B
Koonilisus
I-I
62,95 mm
63,05 mm
0,10 mm
II-II
63,05 mm
63,00 mm
0,05 mm
Ovaalsus
0,10 mm
0,05 mm
7)Kepsulaagri paksus 1,6 mm
8) Raamlaagri paksus on 2,2 mm
9) Tõõ järjekord on 1-3-4-2

Silinder
Sisselaske takt

Silinder
Surve takt

Silinder
Tõõ takt

Silinder
Väljalaske takst
10) Päris rahuldavas korras . Midagi head ei ole aga midagi kapitaalselt hullu kah ei ole.
11) Rahuldav seisukorras.
12) Kinnitus momendid.

Raamlaager 50-55 Nm

Kepsulaager 50-55 Nm

Hooratas 100 Nm

Klapikambri kaan 18-26 Nm

Nukkvõll 42-65 Nm

Karteri poldid 23-30 Nm
13) Klapid reguleerisime 0,3 mm lehtkaliibriga.
Väntvõllu nurk
Väljalase
Sisselase
Silinder
Nukk
Silinder
Nukk
0
1
1
1
2
180
3
5
3
6
360
4
7
4
8
540
2
3
2
4
14) Sisselaske klapi mõõdud.
15) Plokikaane poltite pingutus järjekord

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 41 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maolentiit Õppematerjali autor

Laborotoorne tõõ mazda mootori kohta. Igasugu mõõtmeid ja muid värke.

mazda 929 mootor laborotoorne töö

Sarnased õppematerjalid

pdf

K24 mootor

Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ..................................................................................................................

Tehnikalugu

doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................................................

Laevandus

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika

docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i

doc

Diisel

1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa

Abimehanismid