Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Materjaliõpetus (0)

1 Hindamata
Punktid

Põltsamaa Ametikool
Matrejaliõpetus
A2
Alvar Müür
Kaarlimõisa 2009

Sisu


1.Autokütused 3
1.1 Bensiin 3
1.2 Diisel 5
2. Mootoriõlid 8
2.1 Määrdeainete Ülesanded 8
2.2 Õlikile paksuse suurendamine 9
2.3 Õlikile paksuse vähendamine 9
2.4 Kulumise liigid 9
2.5 Määrdeainete liigitus 9
2.6 Olekult 10
3. Mootoriõlide liigitus 10
4. Plastsed määrded 12
5. Autode remondimaterjalid 16
5.1 Kattematerjalid- Kattekile, kattepaber, teip , teip disainimiseks, kahepoolne teip, teip kummitihendi katmiseks ja vahtteip. 16
Hermeetik TOTALSEAL 17
5.3 Pahtel 17

1.Autokütused

1.1 Bensiin

CAS NR.: 86290-81-5
AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba
SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded
INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline
KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend
RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18
OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37
FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist.
PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik.
TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8
AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1
PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0
LEEKPUNKT :
Määrimine


2.1 Määrdeainete Ülesanded


* Hõõrdumise vähendamine.
* Kulumise vähendamine.
* Temperatuuri alandamine .
* Korrosioonikaitse .
* Saastekaitse.
* Koormuse ülekanne (Hüdraulika).
* Elektri- isolatsioon .

2.2 Õlikile paksuse suurendamine


* Kiiruse suurenemine.
* Õli jahtumine .
* Koormuse vähenemine.

2.3 Õlikile paksuse vähendamine


* Kiiruse vähendamine.
* Õli soojenemine.
* Koormuse suurenemine.

2.4 Kulumise liigid


* Abrasioon.
* Adhesioon .
* Erosioon .
* Pindväsimus.

2.5 Määrdeainete liigitus


* Mineraalsed – Põlevkivi, kivisüsi.
* Orgaanilised – Taimsed-, loomsed rasvad : Raps, searasv , seapekk.
* Sünteetilised – Keemia.



2.6 Olekult


* Vedel – Õli.
* Tahke – Grafiit .
* Gaasiline – (Turbiin mootor).
*Platiline – „ TAVOTT ”- määre.

3. Mootoriõlide liigitus


Täissünteetilised mootoriõlid
LazerWay 5W-40
Täissünteetiline mootoriõli igat tüüpi bensiinimootoritele ja väikestele diiselmootoritele turboga või ilma. Õli tagab hea käivitumise madalatel temperatuuridel ning säilitab ka head määrimisomadused suurel koormusel ja mootori kõrgetel temperatuuridel. See õli aitab säästa kütust.
ACEA A3/B3, B4, API SL/CF, VW 505.00/502.00, MB 229.1, 229.3, BMW Longlife Oil. Porsche , Opel GM-LLB-025
Lazer Way TDI 5W-40
Täissünteetiline diiselmootoriõli, mis on välja töötatud sõiduautodele ja väikeveoautodele turboga või ilma. Õli tagab hea määrimise tõttu turvalise käivitamise nii madalal kui kõrgel temperatuuril. See õli säästab kütust.
ACEA B3/B4, API CF, MB 229.3, VW 500.00, Opel GM LL-B-025
TruckWay 5W-30
Parima kvaliteediga täissünteetilised diiselmootoriõlid,
mis vastavad keerulistele töötingimustele laias temperatuuripiirkonnas.
Tagavad lihtsa käivitamise madalal temperatuuril ja aitavad säästa kütust. Rahuldavad ja ületavad mootoritootjate kõige rangeimad nõuded. Soovitatav kasutamiseks keskkonnanõuete kategooria Euro IV mootorites.
5W-30: API CF, Scania LDF, Volvo VDS-3, ACEA E4/E7 MTU-3, MAN M 3277, MB 228.5, SFD 8127
Poolsünteetilised mootoriõlid
SuperWay 10W-40
Poolsünteetiline kõrgtalitlusega õli kõikidele bensiini- ja diiselautodele ning väikekaubikutele turboga või ilma. Soovitatakse kasutada juhul, kui mootoriõlile on püstitatud kõrgendatud nõuded.
ACEA A3/B3, API SL/CF, VW 505.00/500.00, MB 229.1
SuperWay TDI 10W-40
Poolsünteetiline kõrgtalitlusega õli põhiliselt uuetüübiliste sõiduautode diiselmootoritele, aga ka kergetele turbodiiselmootoritele. Õli on väheaurav, mis vähendab õlikulu. Õli tagab väikese hõõrdumise, mis samuti õlikulu vähendab.
ACEA B4/B3/A3/E2, API CF/SL, VW 505.00/500.00, MB 229.1/228.1
MaxWay 10W-40
MaxWay 10W-40 on ülikõrge jõudlusklassi (SHPD) poolsünteetiline diiselmootoriõli. Õli on sobiv turboga või turbota mootoritele, mis töötavad suure koormuse all.
Õli soovitatakse standardõlina, kui seadmel on mitu diiselmootorit, mis nõuavad erinevate tehniliste andmetega õlisid.
ACEA E7/E5/E3/B3/A3, API CI-4/SL, MB 228.3, MAN 3275, Volvo VDS-3, MTU-2
Performance Level: Allison C-4
Mineraalsed mootoriõlid
EuroWay 15W-40
Ülikõrge jõudlusklassi (SHPD) diiselmootoriõli. Õli kasutatakse suure koormuse all töötavates turboga või turbota diiselmootorites ja/või pikendatud õlivahetusintervallide puhul. EuroWay tagab hea määrimise kõikides töötingimustes ja hoiab puhtana kolvid tahmast ja sadestustest. Kõrge viskoossusindeks ja kulumisvastased ained rahuldavad ka rangeid veokimootori tootjate nõudmisi.
15W-40: ACEA: E5/E3/B3, API CH-4, MB 228.3, MAN 3275, Volvo VDS-2, RVI RLD 99, Mack EO-M Plus , Cummins CES 20076 & 20077
RoyalWay 15W-40
Ülikõrge jõudlusklassi (SHPD) mineraalne diiselmootoriõli. Õli kasutatakse suure koormuse all töötavates turboga või turbota diiselmootorites ja/või pikendatud õlivahetusintervallide
puhul. RoyalWay omab väga head külmakindlust. Õli on kasutatav ka standardõlina, kui Teil on mitu diiselmootorit, mis nõuavad erinevate tehniliste andmetega õlisid. Sobib kasutamiseks ka bensiinimootorites.
15W-40: 15W-40: ACEA 04:E7/E5/B4/B3/A3, API CI-4/SL, MB 228.3, MB 229.1, MAN 3275, Volvo VDS-3, VI RLD, MTU-2. Mack EO-M Plus, ZF TE-ML 07C/04C, CAT ECF1
Universaalne õli
MultiWay 10W-30
Põllumajandus- ja ehitusmasinate turboga või ilma turbota mootorites kasutatav universaalõli (STOU).
Õli võib kasutada aastaringselt mootorites ja märgpiduriga ülekannetes ning hüdrosüsteemides.
API CE/SF, CCMC D4, MIL-L-2104D, MB 227.1, Ford M2C-159B, Massey Ferguson MF 1144, 1139, JD J 27, Case 1207, Allison C-4, Caterpillar T O-2, ZF TE-ML 06, API GL-4, ISO VG 68, JD J20C



4. Plastsed määrded


Nõuded plastsetele määretele ja tähistus
Peale õlide on masinate juures kasutusel veel plastsed ehk pak­sud määrded. Nende ülesanded on samad, mis õlidelgi - hõõrdumise ja kulumise vähendamine, tihendamine ja korrosiooni ärahoidmine ning neid kasutatakse seal, kuhu pole võimalik õli juhti­da või kus ebapiisava tihenduse tõttu õli ei püsi sees.   Plastsed määrded valmistatakse õlist (80...90 %), paksendist (10...20 %) ja lisanditest. Paksendina kasutatakse peamiselt seepe, mis on saadud mitmesuguste orgaaniliste hapete (nafteenhapete) ja hüdroksiidide keemilise reakt­siooni tulemusena. Kasutusel on  liitium -, kaltsium -, alumiinium - või naatriumseebid. Mõnedes määretes võib paksendiks olla ka parafiin või tseresiin. Lisanditena kasutatakse sulfiide ja grafiiti . Nõuded plastsetele määretele. Plastsed määrded peavad vastama järgmistele nõudmistele:
  • ei tohi kergesti vedelduda.( Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur);
  • peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), s t, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli;
  • peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on lii­ga paks, liigub ta määrdekanaleis halvasti. Liiga pehme määre val­gub kergesti hõõrde sõlmest välja.(Määrde paksuse iseloomustajaks on penetratsiooniarv);
  • peavad olema nii keemiliselt kui ka kolloidselt stabiilsed. Määre ei tohi oksüdeeruda hapniku mõjul ning oli ei tohi seismisel paksendis t eralduda ;
  • peavad kaitsma detaile korrosiooni eest;
  • ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, mis suurendavad kulu­miste
  • ei tohi lahustuda vees.

Määrete kvaliteedinäitajad
Tilktemperatuur näitab, millisel temperatuuril langeb katseseadmes määrdeproovist esimene määrdetilk.
Penetratsiooniarv näitab, kui sügavale määrdekihti tungib stan ­dardne katsekoonus 5 s jooksul +25°C juures.  Mida suurem arv, seda pehmem on mää­re. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soo­jal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav.
Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta.
Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mi­da hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tun­nuseid.
Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis.
Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrdeproovi mass kuumutamise ajal.
Määrete liigitus
Plastseid määrdeid toodetakse erinevaks otstarbeks  ja  neid on  üle 100 nimetuse.
Otstarbe järgi jagunevad nad:
  • antifriktsioonmäärded;  
  • kaitsemäärded;  
  • tihendusmäärded.
Paksendi päritolu järgi jagunevad määrded:
  • rasvased;
  • poolsünteetilised;
  • sünteetilised.
Rasvasteks nimetatakse neid määrdeid, mille paksendi (seebi) lähteaineks on taimsed või loomsed rasvad. Sünteetiliste ja poolsünteetiliste määrete pak­sendi on valmistatud sünteetilistest rasvhapetest (nafteenhapetest). Sünteetilistel määretel on õli samuti sünteetiline. Enamik kasutatavatest määretest on tänapäeval poolsünteetilised või sünteetilised. Antifriktsioon plastsed määrded jagatakse kasutusala järgi:
Esimesi on võimalik kasutada paljudes eri masinates, teisi on ette nähtud kasutada ainult ühes kindlas masinas või sõlmes. Autode, traktorite ja muude liikurmasinate juures kasutatakse peami­selt universaalseid määrdeid.
Plastsete määrete jagunemine tilktemperatuuri järgi:
  • kergesti sulavad (tilktemperatuur alla 65°C);
  • keskmiselt sulavad (tilktemperatuur 65...100°C);
  • raskesti sulavad (tilktemperatuur üle 100°C).
Tilktemperatuur peab olema 15...20°C kõrgem nende masinaosade temperatuurist, millega määre kokku puutub.
Plastsete määrete tähistus
Rahvusvaheliselt kindel tähistussüsteem puudub. Osad firmad tähistavad määrdeid numbritega, osad kasutavad numbrile lisaks määrde väljatöötanud asutuse nime­lühendit või nime.
SRÜ-s kasutatakse  tähekombinatsioone, kus tähtedel on järgmine tä­ hendus :
Y - universaalne määre; T - raskesti sulav; C - keskmiselt sulav; H - kergesti sulav
B – veekindel; M – külmakindel; K – happekindel; A - aktiveeritud, (suurtele koormustele)
Erimääretes tähendab A aga automääret (AM) ; c – sünteetilised määrded
Erimäärete tähistuses võib esineda veel ka muid tähti.
Solidool (sünteetiline) on sünteetilise kaltsiumseebiga paksendatud universaalne määre. Vees praktiliselt lahustuma­tu. Ette nähtud traktorite, põllutöömasinate, farmiseadmete ja mitmesuguste tööpinkide laagrite, hammas- ja kettajamite määrimiseks. Too­detakse kahte marki, mis erinevad tugevuspiiri ja tilktemperatuuri poolest:
1) solidool Cc, tilktemperatuur 85...105°C, kasutustemperatuur
-20...65°C, tugevuspiir 200...700 g/cm²;
2) presssolidool Cc, tilktemperatuur 85...95 C, kasutustempe­ratuur
-30...50°C, tugevuspiir 100...200 g/cm²
Mõlemad on vastastikku vahetatavad, heade korrosioonivastaste omadustega.
 Grafiitmääre - sünteetiline solidool, mis sisaldab grafiiti (kuni 10 %). Ette  nähtud vedrulehtede, trosside, kruviülekannete ja teiste aeglasekäiguliste lahtiste seadmete määrimiseks.
ЛИTOЛ-24     - liitiumseebiga paksendatud määre, tilktemperatuur 180°C, töötemperatuur -40...130°C, tugevuspiir 400...600 g/cm² . Sobib kasutada kõikides autode, traktorite ning muude liikurmasinate hõõrdesõlmedes, kus ette nähtud plastne määre.
ЦИATИM -201   - liitiumseebiga paksendatud määre. Tilktemperatuur 175°
C, töötemperatuur -60...90°C. Ei ole eriti vee­kindel. Ette nähtud mitmesuguste laagrite, liigendi­te ja liugpindade määrimiseks masinate ja tappimismehhanismide sõlmedes. Külmades piirkondades sobib kasu­tada autodel ja traktoritel.
Määre nr. 158 - pehme, sööbimisvastase toimega määre. Tilktempera­tuur 130°C, töötemperatuur -30...100°C. Vähesel määral vees lahustuv. Ette nähtud elektrimasinate laagritele ja kardaaniliigendi nõellaagritele.
ЩPБ - 4    - baariumseebiga paksendatud määre. Väga kõrge tilktemperatuuriga 230°C, vees praktiliselt lahustu­matu. Töötemperatuur -40...130°C. Väga kõrge sta­biilsusega. Ette nähtud eeskätt rooliajami liigendi­tele. Ekspluatatsiooni käigus vahetamist ei vaja. Asendatav ЛИTOЛ-24-ga.
Määre 1-13c   - sünteetilise naatriumseebiga paksendatud määre, kõr­ge tilktemperatuuriga (120°C). Ette nähtud kasuta­miseks eeskätt autode rattalaagreis ja veepumpade laagreis. Sama otstarbega on veel määre ЯH3-2.
Kardaanimääre AM - pehme erimääre vedava esisilla püsikiirusega kardaanliigendeile. Tilktemperatuur 115 C, töötempera­tuur -10...100°C. Ei ole veekindel. Asendatav määr­dega ЛИTOЛ -24.
Määrete liigitus Euroopas ja Ameerikas
Enamuses lääneriikides liigitatakse plastseid määrdeid penetretsiooniarvu järgi. NLGI süsteemis jaotatakse määrded klassidesse ja klasse tähistatakse: 000, 00, 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6. Klass  000 tähistab kõige pehmemat määret (katsekoonus vajub 0,45…0,475 mm sügavusele) ja 6 kõige paksemat ja tihkemat (katsekoonus vajub 0,085…0,115 mm sügavusele). Universaalsed määrded kuuluvad klassi NLGI 2, Tsentraalsetes määrimissüsteemides kasutatakse määrdeid 000, 00,0 ja 1. Teboil Universal M määre on liitiumseebi baasil NLGI 2, tilktemperatuur 180°C, kasutustemperatuur  – 30 …+120°C, alusõli viskoossus +40°C juures 110 cSt.

5. Autode remondimaterjalid

5.1 Kattematerjalid- Kattekile, kattepaber, teip, teip disainimiseks, kahepoolne teip, teip kummitihendi katmiseks ja vahtteip.

Krunt värvid, lakid .
5.2 Mastiksid – hermeetika, kivikaitse, klaasliim, klaasliimi krunt, mürasummutusmatt, õõnsuste korrosioonikaitse vahend.

Hermeetik TOTALSEAL


Õõnsuste korrosioonikaitse vahend

5.3 Pahtel


Pahtel AIRO
5.4 Puhastus materjal- Kärgketas, kätepesuvahend, puhastuspaber, teibieemaldusketas, vahalapp ja vahalapp vesivärvile.
5.5 Vedelikud- Akrüüllahusti, silikonipesu.
5.6 Värvid- Aerosoolvärv krunt, aerosoolvärv veljevärv, plastiku värv,
Vasakule Paremale
Materjaliõpetus #1 Materjaliõpetus #2 Materjaliõpetus #3 Materjaliõpetus #4 Materjaliõpetus #5 Materjaliõpetus #6 Materjaliõpetus #7 Materjaliõpetus #8 Materjaliõpetus #9 Materjaliõpetus #10 Materjaliõpetus #11 Materjaliõpetus #12 Materjaliõpetus #13 Materjaliõpetus #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 129 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alvar Müür Õppematerjali autor
kõik tähtsam erinevate materjalide kohta mida kasutatakse autodes...

Sarnased õppematerjalid

Materjaliõpetus
15
docx

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................

Auto õpetus
Õlid ja määrded
33
doc

Õlid ja määrded

Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materja

Auto õpetus
Materjaliõpetus
9
docx

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. AUTOKÜTUSED ......................................................................... 3 1.1 Bensiin .................................................................................3 1.2 Füüsikalised ja keemilised omadused .............................................5 2. DIISLIKÜTUS ..

Auto õpetus
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Kategoriseerimata
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
Mootoriõlide standardid
3
docx

Mootoriõlide standardid

Mootoriõlide standardid, markeerimine,kasutus ja märgistus Nõuded mootoriõlidele Mootoriõlideks nimetatakse neid õlisid, mis on kasutusel sisepõlemismootorite õlitussüsteemides. Nende õlide töötingimused. on väga rasked, sest õli temperatuur võib mootoris muutuda suurtes piirides. Seisvas mootoris langeb õli temperatuur õhutemperatuurini, mis külmal ajal võib olla mitukümmend kraadi alla nulli. Töötavas mootoris võib aga õli temperatuur mootori karteris tõusta kuni 120°C. Üksikute detailide töötemperatuur, millega õli kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega, hapnikuga, metallidega, mille tõttu toimuvad mitmesugused keemilised reaktsioonid, eeskätt oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihusta

Auto õpetus
Mootoriõlid
6
odt

Mootoriõlid

Mootoriõlide liigitus viskoossuse järgi Mootoriõlide viskoossuse tähistamise süsteemi aluseks on SAE ( Society of Automotive Engineers ) klassifikatsioon. SAE süsteemis on mootoriõlid jagatud 11 klassiks: 0W, 5W, 10W, 15W, 20W, 25W, 20, 30, 40, 50, 60 Ainult numbriga tähist. õlidel on määratud piirviskoossus +100 oC juures( vt. Tabel 1). Peale numbrit olev täht W näitab õli sobivust tööks külmades tingimustes. Nende puhul esitatakse veel lisaks pumbatavuse piirtemperatuur ja viskoossus madalatel temperatuuridel ( vt. Tabel 1). Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS). HTHS viskoossus - õli viskoossust mõõdetakse ekstreemsetes tingimustes ja temperatuuril 150 oC. Aastaringsed mootoriõlid tähistatakse W- tähega ja kahe numbriga. Sellised on enamik tänapäeval müüdavaid mootoriõlisid ehk neil on mitu viskoossusdiapasooni. Näide: SAE 10W40 10W - madalal temperatuuril käitub õli nagu talveõli SAE 10W 40 - kõrgel temperatuuril k?

Kategoriseerimata
Masinaehitusmaterjalid-mõisteid MMT-st-kütused-õlid-tehnilised vedelikud
77
ppt

Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud,

Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist ­ boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel Alumiinium Alumiinium on väg

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun