Abs Pidurid (0)

ProDiags
ABS, ASR, EBV, EDS, ESP, MSR
Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid http://open.forms.fi/hmv-edu
http://www.hmv-systems.f i ProDiags
Sisukord
1. ABS - pidurid .......................................................................3 2. EDS ­ Elektrooniline diferentsiaali kontroll ............................9 3. EBV ­ Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP ­ Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......................................................................14 5.2. Pidurite lülitid ......................................................................14 5.3. Ratta pöörlemissagedusandurid ..........................................14 5.4. Rooliratta pöördenurga andur ..........................................16 5.5. Pidurdusrõhu andur .........................................................20
2 ProDiags
1. ABS - pidurid
Lühendid: ABS ­ blokeerumisvastased pidurid ASR ­ kaapimisvastane süsteem EBV ­ elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS ­ elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP ­ elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR ­ mootori pidurdusmomendi reguleering
Auto liikumissuuna või kiiruse muutmine, pidurdamine , kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest. Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema.
Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust. Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega. Ühe suurenedes teine väheneb ja vastupidi.
Ratta vabal veeremisel, siis kui siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajutata, on külgsuunaline haardumine suurim.
Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata. Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud haardejõu ringi sisse.
Pidurdusjõud suureneb ==> külgsuunaline haardumine väheneb.
Kui pidurdusjõud võrdsustub haardejõuga siis ratas blokeerub. Külgsuunaline haardumine on siis null ja auto ei ole enam juhitav. Sarnane olukord tekib ka veojõu järsul suurendamisel kui rattad hakkavad kaapima.
3 ProDiags
ABS- pidurite tööpiirkond
ABS reguleerib pidurdusjõudu, hoides ratta 10...20% -lise libisemise piirkonnas, kus ratta pikisuunaline haardejõud on suurim ja külgsuunaline on juhitavuse säilitamiseks veel küllaldane.
Haardejõu sõltuvus ratta libisemisest.
Rataste blokeerumise mõju auto juhitavusele
Esirattad Tagarattad
Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema. Blokeerunud ratastega libisev auto aga ei ole juhitav (olenemata juhtrataste asendist säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti külglibisema ja ka pidurdusteekond on üldjuhul pikem). Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest. Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem. Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, aga väheneb 30% võrra.
4 ProDiags
Blokeerumise vältimine
ABS juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi. Juhul kui ratta pidurdamisel pöörlemissagedus alla võrdluskiirusest arvutatud künnise piiri ei lange, rattal blokeerumisoht puudub ja ABS pidurdamisprotsessi ei sekku.
Juhul kui ratta pidurdamisel langeb selle pöörlemissagedus alla lubatud künnise, mis tähendab, et rattal on tekkinud blokeerumisoht, alustab tööd ABS-süsteem. ABS vähendab blokeeruva ratta pidurivedeliku rõhku kuni ratta pöörlemissagedus ületab uuesti võrdluskünnise.
Arvutuslik informatsioon Võrdluskiirus Täpsuse ja turvalisuse suurendamiseks võrdleb ABS süsteem kõigi nelja ratta pöörlemissagedusi. Selle põhjal arvutab juhtplok välja võrdluskiiruse. Tulemust kontrollitakse mälus olevate võimalike suurimate kiirenduste- ja aeglustustega. Vajadusel tehakse vastavad korrektiivid. Ühe ratta blokeerumise oht selgitatakse ratta pöörlemissageduse ja võrdluskiiruse võrdlemisel.
See selgitatakse järgneva tehtega :
Võrdlus pöörlemissagedus ­ Ratta pöörlemissagedus Ratta pöörlemissagedus Võrdlus pöörlemissagedus
5 ProDiags
Füüsiline informatsioon Füüsiliselt edastatakse informatsioon, kõikide rataste pöörlemissagedused, elektrisignaalidega.