Abs Pidurid (0)

Sarnased õppematerjalid

33

ppt

Auto juhitavus ja ABS

Auto juhitavus ja ABS pidurid Kaido Tammepõld  Lühendid ABS ­ blokeerumisvastased pidurid ASR ­ kaapimisvastane süsteem EBV ­ elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS ­ elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP ­ elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR ­ mootori pidurdusmomendi reguleering  Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto liikumissuuna või kiiruse muutumine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema  Auto juhitavus ja ratta haardumine

Auto õpetus

14

docx

Piduri-, veojõu- ja juhitavuskorrektorid

1.2 ABS- i tööpiirkond Juhtplokk jälgib rataste pöörlemissagedusandurite signaalide põhjal iga ratta pöörlemissagedust ja vajadusel reguleerib mõne ratta pidurdusrõhku. ABS/EDS-juhtplokk töötleb iga ratta andmeid eraldi võimaldades nii kõikidele ratastele antud tingimustele vastava pidurdusjõu kuid vältides blokeerumise. Külgsuunaline hõõrdejõud on suurim ratta vabal veeremisel (siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaalile ei vajutata). Joonis 2. Libisemine 0% ABS pidurid ei lase ratta libisemisel suureneda üle 10...20%. Pidurdusjõud on siin suurim ja külgsuunaline hõõrdejõud auto juhitavuseks veel piisav. Nende resultantjõud jääb hõõrdejõu ringi sisse. Joonis 3. Libisemine 10...20% Kui pidurdusjõud ületab haardejõu, hakkab ratas libisema. Külgsuunaline hõõrdejõud muutub niivõrd väikeseks, et auto ei ole enam juhitav. Töökorras ABS piduritel sellist olukorda tekkida ei saa! Joonis 4. Libisemine üle 20% 1.3 ABS-i tööpõhimõte

Auto õpetus

7

doc

Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid

Miinuspooleks võib märkida seda, et sellega kaasneb kurvivõtmise raadiuse suurenemine, 80km/h juures umbes ½ meetrit. Pole just ülearu palju, arvestades võimalikku ohtu küljepeale maanduda. Eriti ohtlikud olukorrad võivad tekkida meie teedel igapäevaselt liikuvatel raskeveokitel, kui juht kaotab hetkeks kontrolli veoki üle ja viimane võib minna ümber või külglibisemisse sattuda. Sellist süsteemi saab kasutada kõikidel elektrooniliste ketaspiduritega 4x2 sadulveokitel. Sellised pidurid on spetsiaalselt konstrueeritud märjal ja libedal teel toimetulekuks (eesmärk vältida külglibisemist, mis tekib üle-või alajuhitavusest) ja kuivadel teedel (kus peamine risk on ümberminek, mis on tingitud suurest kiirusest ja kurvide ebasoodsast kaldest). Süsteemis on sensorid, mis mõõdavad lateraalset kiirendust veoki raskuskeskmes. Kui lateraalne kiirendus ületab lubatud limiidi, siis mootori pöördemoment lülitatakse välja ja tööle hakkavad rattapidurid

Auto õpetus

27

docx

Pidurisüsteemid

Haagise moodul Haagise infomoodul vabastamise kraan (allikas: Knorr) TIM (allikas: Knorr) (allikas: Knorr) Sõidupidur ei ole mõeldud pikemaajaliseks kestvaks kasutamiseks. Raske autorongi puhul võib tekkida mägedes liiklemisel kergesti olukord, kus sõidupidur kuumeneb üle, tema pidurdustõhusus väheneb või halvimal juhul pidurid lakkavad töötamast. Seepärast kasutatakse raskeveokitel ja ka bussidel lisaks kestvuspidurit. Vastavalt soovitud aeglustusele võib osa nõutavast pidurdusmomendist saada kestuspiduri EBS kasutamisest. See toimub sõidustabiilsuse nõudeid arvestades andmevahetuse abil sõiduki juhtarvutiga. Funktsiooni eesmärgiks on rattapidurite koormuse vähendamine. Kestuspiduri kaasamine lülitatakse sisse või välja lüliti abil. Kestvuspidureid on kahte liiki:

Autoõpetus

27

pdf

Juhtimisseadmed ja veermik

E-koolitus aines „Juhtim isseadmed ja veermik“ Juhtimisseadm ed Käesolevas koolitusmaterjalis on juhtimisseadmete all mõeldud sõiduauto rooliseadet. Rooliseadme ülesandeks on võimaldada auto liikumise ajal tema liikumissuunda muuta. Sõiduautodel mõjutab rooliseade liikumissuuna muutmiseks esirattaid. Rooliseade koosneb: 1. Roolimehhanism koos roolirattaga 2. Roolivõimendi 3. Rooliajam 1 – roolivõll ja rooliratas, 2 – roolimehhanism (hammaslattajam), 3 – käänmiku hoob, 4 – kuulliigend, 5 – reguleeritav otsik, 6 – hammaslatt, 7 – roolimehhanismi väljund, 8 – kardaanliigend. 1 – käändhoob, 2 – roolimehhanism, 3 – roolihoob, 4 – pendelhoob, 5 – käänmik, 6 – külgvarras, 7 – põikvarras, 8 – kuulliigend, 9 – külgvarras, 10 - kuulliigend Rataste pööramisel peavad kõikide rataste teljed lõikuma ühes punktis. See saavutatakse rooliajami varraste abil. Näiteks:

Õppimine

23

docx

Automaatkäigukast - automaatkäigukastide liigid, mehaanika, enesediagnoos

Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaatkäigukastidest 1.1Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väikse

Auto õpetus

19

doc

Veermik ja juhtimisseadmed

Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu, reaktiivvardad. Põikstab

Auto õpetus

19

pdf

Automaatkäigukastid

Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit. Automaatkäigukasti põhikomponendid Kuigi automaatkäigukaste on eri liike, on nende üldtööpõhimõte ja üldehitus on üldjuhul sarnane. Automaatkäigukasti põhikomponendid on: · Hüdrotrafo · Õlipump · Planetaarülekanne ja selle lukustamiseks vajalikud sidurid ja pidurid · Hüdroplokk · Elektrooniline juhtimissüsteem 2  3 2. Mehaanika 1. Mida mõjutab käiguvalitsa liigutamine? Käiguvalitsaga muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri ja parkimislukusti asendit. Lisaks muudetakse käiguvalitsa asendianduri mikrolülite asendit,

Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused

Meedia

Kommentaarid (0)