Piduri süsteem (12)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Pidurid spiker

piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool, ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline ratta kiirusega, auto kiirus arvutatakse kui kahe diagonaalse ratta keskmine. Hüdromodulaatori osad: solenoidklappide moodul, elektrimootoriga käitatav hüdropump, tagasivooluklapid, rõhuaku.

Kere ja alusvanker

16

docx

Hüdropidurid

Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13  Sissejuhatus

Auto õpetus

20

odt

Autode Ehitus.

Mitteblokeeruvaid pidureid nimetatakse ABS-piduriteks (anti-lock brake system). Eeliseks on, et pidurdatav auto säilitab juhitavuse kõikides olukordades. Autode hüdropidurid 10.1.2 Pidurite hüdraulilise ajami ehitus Auto hüdroajami põhiosad on : · piduripump (peasilinder), · töösilindrid ja torustik. Lisaks võivad ajamisse kuuluda võimendi ja regulaator, mis jaotab rõhku esi- ja tagarattapidurite vahel. Kogu ajam on täidetud pidurivedelikuga. Piduri peasilindri (-pumba) ülesandeks on tekitada ajamis rõhku, kui juht vajutab pedaalile. Põhiosad on: silinder ja mansettidega kolvid. Pidurivedelik asub silindrist kõrgemal olevas anumas. Kolbe hoiavad algasendis vedrud. Peasilindri töötamine. Kui juht vajutab pedaalile, siis sellega ühendatud tõukur lükkab tagumist kolbi silindrisse, pidurivedelik tõrjutakse torustikku ja esirataste pidurid hakkavad tööle. Ühtlasi kandub vedeliku rõhk ka teisele kolvile, mis asub silindri keskosas

Traktorid ja liikurmasinad

27

docx

Pidurisüsteemid

· Kontrolliseadmed (rõhuandurid, rõhulülitid, manomeetrid, märgutuled, kuvar). EBS piduriseadet on pidevalt arendatud ja täiustatud. Seetõttu võib konkreetse veoki või bussi piduriseade erineda eelpool loetletust. Näiteks võib olla kokku ehitatud juhtplokk, pedaali asendi andur ja proportsionaalne releeklapp. Selline seade kannab nime EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU). Tehnohoolduse juhised · Mistahes tööde tegemiseks EBS pidurite juures on vajalik eriväljaõpe. Seadete muutmiseks on vajalik PIN kood. · Kindlusta sõiduki paigalolek. · Varuosadena tohib kasutada ainult WABCO, Knorr ja valmistajatehase poolt lubatud detaile

Autoõpetus

54

doc

LABORATÖÖRNE TÖÖ, ALUSVANKER

Siit tulenevalt reaalne mõõdetud mass 1291 + 635 = 1926kg ΣMa=0, FG x a – FR2 x 2630 = 0 1926 x a = 485 x 2630 A = 485 x 2630/1926 = 662,3mm Telgede koormamisel nihkub raskuskese sõiduki nina suunas. 5 1.2. Vedrustuse ehitus, iseloomustus ja kinemaatika Näidissõidukil on kasutusel McPherson tüüpi vedrustus nii ees kui ka taga. Esisillas on ühe õõtsa ja ühe reaktiivvardaga süsteem ning tagasillas on 2 põiki ja ühe pikihoovaga süsteem. McPhersoni vedrustust iseloomustab lihtsus, kompaktsus horisontaalsihis, suur käigupikkus, odavus massitootmisel ning lihtne vahetatavus. Komponendid:  Stabilisaatorvarras  Alumine õõtshoob  Keerdvedru  Amortisaatori püstak Elastsed elemendid: Ees: Õõtshoova puksid, tugilaagrid, pikivardapuksid Taga: Õõtshoova puksid, põiki- ja pikivarda puksid. Suunavad elemendid:

Kategoriseerimata

2

odt

Hüdropidurid

Rõhupiiraja ­ joonis vihiku Kuna pidurdamisel auto esiosa vajub allapoole ja tagaosa tõuseb üles, siis oleks kasulik kui tugeval pidurdamisel läheks suurem pidurdusjõud esiratastele. Paljudel autodel ongi selleks tagarataste pidurisüsteemi jaoks rõhupiiraja. Kaasajal on autod varustatud ka elektroonilise juhtimisega rõhupiirajatega. Rõhuregulaator - joonis vihikus Rõhuregulaator reguleerib samuti tagaratastele antavat pidurvedeliku rõhku, kuid teeb seda mõnevõrra täpsemalt. Nõrgemal pidurdamisel tuleb pidruivedeliku rõhk kanal A kaudu silindrisse (4). Sealt läbi düüsi (8) ja avatud klapi (2) kanalisse B ning edasi tagaratastele. Rõhu tõuestes ületab kolvile (6 ja 9) mõjuv rõhujõud vedru 5 survejõu ning kolbi nihutatakse paremale. Klapp (2) sulgub ja kanalise B enam rõhutõusu ei anta. Kuna kolvile (9) vasakult mõjuv rõhujõud jääb nüüd vähemaks, siis vedru (5) saab kolbi (6 ja 9) nihutada jälle paremale, kuni klapi (2) avanemiseni, millega kanalis B

Hüdropidurid

62

odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

suurendavad juhi mugavust. Tööorganid Valmistatakse ja pidevalt töötatakse välja laias valikus uusi, tugevaid ja mitmekülgseid tööorganeid, tänu millele saab masinaid kasutada igasugusteks rakendusteks ja täita tööülesandeid tõhusalt. Sõrmjuhtimisega käepidemed Sõrmjuhtimisega käepideme abil on masina juhtimine, liikumissuuna muutmine ja käigu valik ühendatud ühtesamasse süsteemi. Kõiki nimetatud juhtimisfunktsioone rakendatakse ühe käega. Selline süsteem suurendab juhi töötamismugavust ja tagab paremad töötulemused. Juhikabiinid Tehnika viimase sõna järgi loodud juhtkabiinid on väiksema mürataseme ja vibratsiooniga ning tagavad suurepärase nähtavuse. Hüdraulilised eeljuhtimisseadmed võimaldavad juhtimisel kasutada vähem jõudu, vähendades seega juhi väsimist. Laser ja Gps juhtimissüsteemid Laser ja GPS süsteemid võimaldavad teha murrangulise pöörde pinnaseteisaldustöödel. Need on

Teedeehitus

22

doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

ning mootori võimsuse langust, liig varane aga detonatsiooni mootori silindris. Pidev detonatsioon kahjustab kõigepealt kolbi ja pikemal mõjumisel põhjustab selle purunemise. Süütesüsteemi arengus saab eristada mitut etappi. Esimene etapp oli magneetosüütesüsteem, mis koosnes magneetost, jaoturist, süüteküünaldest ja kõrgepingejuhtmetest. Teine etapp oli lihtsüütesüsteem: Kasutusele võeti aku, katkestijaotur ja alalisvoolugeneraaator. See süsteem on oma ehituselt lihtne ja leiab kasutamist veel tänapäevalgi. Lihtsüütesüstem koosneb energiaallikast, süütelülitist, süütepoolist, katkesti- jaoturist, süüteküünaldest, madal- ja kõrgepingejuhtmetest. Süsteemi energiallikaks on generaator, mootori käivitamise ajal aga aku. Aku ja generaator on ühendatud vooluringi rööbiti; nii saab mootor generaatori rikke korral seiskamata edasi töötada, tarbides voolu akust. Süütesüsteemis on madal- ja kõrgepingevooluring

Autod-traktorid i

Kommentaarid (12)