Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Juhtimisseadmed ja veermik (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Juhtimisseadmed ja veermik #1 Juhtimisseadmed ja veermik #2 Juhtimisseadmed ja veermik #3 Juhtimisseadmed ja veermik #4 Juhtimisseadmed ja veermik #5 Juhtimisseadmed ja veermik #6 Juhtimisseadmed ja veermik #7 Juhtimisseadmed ja veermik #8 Juhtimisseadmed ja veermik #9 Juhtimisseadmed ja veermik #10 Juhtimisseadmed ja veermik #11 Juhtimisseadmed ja veermik #12 Juhtimisseadmed ja veermik #13 Juhtimisseadmed ja veermik #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 117 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor puki Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
odt

Juhtimisseadmed ja veermik

vedrustus Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks

Auto õpetus
thumbnail
15
docx

Juhtimisseadmed ja veermik

Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Nimi Sisukord 1. Autovedrustus............................................................................................... 3 1.1 Keerdvedrustus..................................................................................................................3 1.2 Lehtvedrustus...............................................................................

Autoõpetus
thumbnail
16
docx

Juhtimisseadmed ja vedrustus

Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüstee

Auto õpetus
thumbnail
12
docx

Juhtimisseadmed ja veermik

Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Auto vedrustus ................................................................................................. 3 1.1 Keerdvedrud .................................................................................................. 3 1.2 Lehtvedrustus .................................................

Auto õpetus
thumbnail
4
docx

Juhtimis seadmed ja veermik

Põltsamaa Ametikool Materjali õpetus A2 Tarmo Prants Kaarlimõisa 2009 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . 1 1.1. Vedrustussüsteem .......... . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . . . . . . . . . . . . . . . ..... 1 1.2. Vedrustuse osade põhifunktsioonid ............... . . . . . . . . ...................................... 1 1.3. Vedru .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..................... 2 1.3.1. Vedru töö .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ 2 1.3.2.Vedrude ja amortisaatorite koostöö

Juhtimis alused ja...
thumbnail
19
doc

Veermik ja juhtimisseadmed

Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu, reaktiivvardad. Põikstab

Auto õpetus
thumbnail
18
pptx

Ohutus ja turvalisus

OHUTUS JA TURVALISUS Mida peab auto juht teadma autost ja selle käsitlemisest? Tutvu sõidukiga Tehno seisund - käsiraamat - mootor e. auto süda - sõiduki müüa - veermik e. rattad - auto õpetaja - tuled e. näe ja ole nähtav Sõidu ohutus - juhtimisseadmed - juhi asend - turva varustus Mootori ruum Õli kogus (min-max) - hoolda autot regulaarselt hooldusvälp e. periood - kasuta õigeid määrdeaineid sõltuvalt auto margist , vanusest ja mootori tehnilistest näitajatest (10W- 30) mineraal-; poolsünteetilised- ; täissünteetilised õlid (Tuule) Klaasi pesu vedelik ­ aastaringne, ekstrakti lahjendada. Jahutus vedelik (külmakindel - 35*)

Liiklusõpetus
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

Pidevlülituses oleva ventilaatoriga Vaba tiivikuga, mida käitataks kas, elektrimootoriga, hüdrauliliselt, õhkajamiga siduriga, õli-viskoossussiduriga. Nõuded jahutusvedelikule: Intensiivne soojusülekanne Madal külmumistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Vähene viskoossus Suur soojusmahtuvus Ei tohi korrodeerida metalle Ei tohi mõjuda sööbivalt tihenditele, voolikutele Peab olema võimalikult vähe tule ohtlik ja mürgine Veermik Veoauto veermiku moodustavad raam, esi ­ ja tagasild, vedrustus, amortisaatorid, rattad ja rehvid. Volvo uuendatud mudelitel FH ja FM on nüüd kokku 3 erinevat alusvankrit: 1) sadulveok 2) veoauto 3) ehitusveok. Veokiseeria on tervikuna kujundatud ühiste komponentide baasil. Ehitusveokit FM tehakse rattavalemiga 6x4, 8x4, 4x4 ja 6x6. Kõigil õhkvedrustusega autodel kasutatakse üksnes ketaspidureid, neile lisandub mootorpidur ja aeglusti. Alusvanker muutus endisest 160kg kergemaks

Auto õpetus




Meedia

Kommentaarid (2)

asson profiilipilt
Andres Asson: KURADI HEA MATERJAL!!!!!!!!!!!!!!!!!
13:22 12-10-2010
gerdarentel profiilipilt
gerdarentel: ooli abiks
18:37 19-03-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun