Automaatkastid (2)

A.K.K on auto �ks mugavamaid ja ohutumaid tegureid tagav seade. Vabastab juhi linnaliikluses kohustustest ja suurendab juhi t� helepanu liikluses . AKK maksab rohkem, ehituselt keerulisem, hooldus ja remont on kallim. Kiiresti kuluvad sidur ja pidur . Remondil n�uab AKK head t��meest. Kulub ligi 10% rohkem k�tet. Sest kulutab rohkem mootori v�imsust. S�iduautode AKK-d jagunevad s�ltuvalt mootori paigutusest,risti ja pikki . T��p�him�ttelt on need kastid �hesugused,kuid risti asetusega AKK-del on k�igukastis pea� lekanne . AKK l�litatakse k�ike sisse s�idu ajal automaatselt. K� ikude muutus muutub vastavalt gaasipedaali asendile,auto liikumis kiirusele .AKK-l on �ks tagasi k�ik, ja �ks parkimis k�ik, Siduri asemel kasutatakse h�drotrafot, ja k�igukast t��tab kahel planetaar �lekandel, Kogu AKK t��tab juhtblokil. A esiveoga B tagaveoga 1.mootor,2. veov�ll3.automaatkast4.kardaan�lekanne5.pea�lekanne AKK 4HP20 1soojusvaheti, pidurid ,sidurid, vahev �llisuurem hammasratas ,parkimislukusti hammakas, differ ,h�drotrafo k�iguvalitsa asend. 3N71D AKK pikki asetusega k�igkast ja selle ehitus. 1h�dros�steemi �li pump 2reaktori vabajooksu sidur 3.reakor 4.turbiin ratas. 5 pumpratas 6.esimene sidur 7. lintpidur 8. tagumine sidur 9. esimene planetaar �lekanne 10.tagumine planetaar �lekanne. 11.tagumiseplanetaar�lekande kaasavedaja 12. mitmekettaline pidur 13. vabajooksusidur 14.parkimislukusti 15. veetavv�ll 16. tagumine kroom hammasratas 17. � hine p� ikese hammasratas 18. satelliithammakas 19.esimese planetaar�lekande kaasavedaja 20. esimese planetaar�lekande kroomhammasratas 21. vedavv�ll (on � henduses turbiin rattaga ) Mitmes osast koosneb planetaar�lekanne? 1 kroomhammasratas 2 kaasavedaja 3 satelliidid 4 p� ikese hammakas 5 pidur v�i sidur Esiveoga AKK, A H�DROTRAFO 1.vedavv�ll 2.h�drotrafo kest(pumpratas kinnitub hooratta k�lge) 3.h�dros�st. �lipump B. ASTMELINE PLANETAAR�LEKANNE 4.pidur (F3) 5.1.planetaar�lekande vedavhammakas(p�ikese) 6. h�droblokk 7.lintpidur(F2) 8. ketaspidur 9. mitmekettaline sidur (E2) 10.mitmekettaline sidur (E1) 11.p��rlemissadeguseandur 12. planetaar�lekanne (esimene) 13. planetaar�lekanne(tagumine) 14.vahev�ll. 15.hammasratas C DIFFERENTSIAAL 16. differ(pea�lekanne) 17.spidoka ajam 18.veetavv�ll � hekordne planetaar�lekanne kroomhammakas sattelliithammakas p�ikese hammakas kaasavedaja Olenevalt sellest,milline hammakas muudetakse vedavaks,milline veetavaks,milline blokeeritakse, on v� imalik saada erinevaid �lekandeid. Ilma m�nda hammakat blokeerimata on p��rdemomendi edasikandmine v� imatu . Kahekordne planetaar�lekanne 1.kroonratas 2.kitsad sat. hammakad 3. laiad sat. hammakas 4.suur p�ikeseratas 5.v�ike p�ikeseratas 6.kaasavedaja Kroomrattaga on �henduses ainult suurema p�ikeseratta sattelliit. V�ikesele p�ikeserattale kantakse j�ud laiade satelliit ja kitsaste satelliit hammakate kaudu. VABAJOOKSUSIDUR A-rull-t��pi vabajooksusidur B-nukk-t��pi vabajooksusidur 1.v�lisv�ru 2. rumm Sidur. siduritrummel r�ngastihend kolb vedrud vedrude tugiplaat stopperr� ngad ketaste tugiplaat vedav ketas veetav ketas taldrikvedru surveklapi kuullaager siduri rumm Planetaar�lekandes kasutatakse mitmekettalisi �lis t��tavaid sidureid. Siduri olulisteks osadeks on kettad ,mis on kaetud h��rdkattega. Ketaste kokkusurutud asendis on sidur sissel�litatud. Siduri sissel�litamiseks antakse �lisurve siduri ja kolvi vahele,ning surveklapi kuul surutakse �lisurve toimel tihedalt oma pesasse. �lisurve l�kkab kolbi paremale, ja see oma korda sidurikettad tihedalt kokku . Siduri uuesti lahutamiseks vabastatakse see ruum �lir�hust. Surveklapi kuul paiskub tsentrifugaal j�u toimel oma pesast v�lja ning kolb saab vedrude survel kiiremini liikuda vasakpoolsesse asendisse. LINTPIDUR 1. kolvivarras 2. t��silinder 3. automaatkasti veetav v�ll 4. piduri lint 5. siduri trammel 6. automaatkasti vedavv�ll Planetaar�lekande reduktoris kasut. ketas ja lintpidurit. Ketaspidurid on mitte kettalised,sarnased mitmekettalise siduriga . Piduri trummel on �henduses kasti korpusega. Kui vedavad ja veetavad kettad �hendada,siis rumm lukustub. Lintpiduri t� htsaks osaks on LINT ja SIDURITRUMMEL! Lindi pingutamisel trumm blokeerub. Kui lintpiduri t��silindri alla antakse �lisurve,siis t��silindri kolb koos kolvi vardaga, tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingitus j�u. P- ketaspidur,parkimislukusti R- esimene sidur,ketaspidur,lint on vaba N- t�hjus D1- tagumine sidur vabajooksusidur D2-tagumine sidur,lintpidur t��l D3- esimene.tagumine sidur, lintpidur vaba 2- tagumine sidur, lint t��l 1- SAMA H�drotrafo: H�drotrafo-sidur 1.veetavv�ll 2. autom . kasti karteri otsasein 3.juhtratas- reaktor 4.pumpratas 5. turbiinratas 6.h�drotrafo 7.mootori v�ntv�ll ja hooratas H�drotrafo koosneb: 1.pumpratas - ON �HENDATUD HOORATTAGA 2.turbiinratas -VABAJOOKSU SIDUR(veov�ll) 3.reaktor -PAIGUTATUD VABAJOOKSU SIDURILE K�ikide rataste sisepinnad on labad. Erineva kujuga. H�drotrafo t�� rattad moodustuvad kestas ringleva �li ruumid. Mootori t��tamine t� idab �liruumi �liga. Pumpratas paneb oma labadega �li p��rlema. Tekkinud tsentrifugaal j�u toimel hakkab �li lisaks p��rlemisele ka ringi k�ima. T��ratastes moodustunud r�nga kujulises ��nsuses ,t�nu sellele ringlusele paisatakse �li pumpratta labadelt turbiinratta labadele,ning sunnitakse see p��rlema. Turbiinratta labade kaldest tingituna muudab �li vool suunda ja paiskub reaktori labadele. Reaktori labadelt suunatakse �li tagasi pumprattale. Reaktor on fikseeritud soovitatud asendile vabajooksu siduri abil. H�rdotrafo lukusti ehitus 1.turbiinratas 2.kest 3.pumpratas 4.reaktor 5.v��ndev�nkete leevendi 6. lukustus rumm 7.veetavv�ll 8.lukusti kolb 9.h��rdekate 10.lukusti juhtklapp 11.kolvi juhtklapp 12.kiirusklapp 13.kiirusklapikolb A. �lipumba r�hk B. tsentrifugaal klapi r�hk C. magistraalr�hk k� rgema k�igu sidurilt D. tagasivool Lukusti t��d juhitakse �lisurvega. Selleks on �lipumba korpuses 2 klappi � kiirus-ja juhtklapp. Magistraalis on kogu seadmete �lisurve ehk tsentrifugaal juhtklapi �lisurve. Selle juhtklapi �lisurve s�ltub otseselt auto liikumiskiirusest. Klapp on �henduses AKK veetavav�lliga ja selle v�lli p��rlemissagedusest tingitud tsentrifugaalj �uga suurendatakse �lisurvet. Auto liikumisel madalamal k� igul on lukustus ketas vedruj�u parempoolses asendis. Tsentrifugaal klapi �lisurve on madal. Samas asendis on ka juhtkolb, �lir�hud on tasakaalus m�lemalpool ruumi. H�drotrafo t��tab: Auto liikumisel suuremal kiirusel (�le 50km /h) ja k�rgema k�iguga suureneb tsentrifugaal klapi �lisurve sedav�rd,et surub kiirusklapi kolvi vasakule. Juhtklapi kolb surutakse hooratta poolsesse ossa . �lisurve suurenemisel lukusti kolvi tagant surub lukusti vastu hooratta sisepinda e. vasakule. Mootorist �lekantav j�ud kantakse otse k�igukasti h�drotrafo t��ta. Planetaar�lekanne. Neid kasut. mitmetes j�u�lekannete k�igukastide veo l�pp�lekannetes,k�ivitites, akudrellides. Planetaar�lekandega on v� imalik muuta �lekantavat j�umomenti m�lemas suunas ja t�sta ja langetada v�lli p��rlemissagedust. Skeemilt t�histatakse A-p�ikeseratas, B-kroonratas ja C-satelliitide raam. �lekanne koosneb: 1 kroomratas sisehambumisega 2 p�ikeseratas keskel 3 satelliitideraam Selline reduktor t��tab, siis kui �ks component on pidurdatud. Kroomratas on sisehammastega, mis v�ib �lekandes olla vedav v�i veetav, vastavalt sellele kiirendav v�i aeglustav. Satelliithammasrattad on silindrilised hammasrattad , mis on sisestatud kroonratta hammastega. Silinder satelliitide hammaste arv ei muuda �lekande arvu. �lekande arv s�ltub kroon- ja p�ikeseratta hammastest. nt: Z1=20 Z2=40 Z2;Z1 = v�rdne P�ikeseratas on silindriline hammasratas, mis v�ib olla vedav v�i veetav. Satelliitide raamide k�lge kinnitatud telgedel p��rlevad satelliithammasrattad, 3-.. ja enam. Satelliitide raam veetav v�i vedav. Kui p�ikeseratas on pidurdatud ja vedavaks rattaks kroonratta, siseveetavaks osaks on ainult satelliitide raam. ABC i= 1+Zb/Za aeglustuv BCA i=1+Za/Zb aeglustuv CAB i= 1/(1+Zb/Za) kiirendav ALLA �HE CBA i= 1/(1+Za/Zb) kiirendav ALLA �HE ABC i= -Zb/Za tagurpidi BAC i= -Za/Zb tagurpidi Vedav|veetav|pidur Kahekordne planetaar�lekanne 1 kroonratas 2 satelliitideraam 3 p�ikeseratas Suur 4 p�ikeseratas V�ike 5 l�hikesatelliitide hammasrattad 6 pikadsatellitide hamamsrattad Sidur 1 siduritrummel 2 r�ngastihend 3 kolb 4 vedrud 5 vedrude tugiplaat 6 stopperr�ngad 7 ketaste tugiplaat 8 siduriketas 9 veetav ketas 10 taldrikvedru 11 suruklapi kuul 12 sidurirumm Pidur 1 kolvi varras 2 t��silinder 3 automaatk�igukasti veetav v�ll 4 pidur-lint 5 siduri trummel 6 aut. kasti vedav v�ll Planetaar�lekande lukustamine toimub h�drauliliselt, siderite ja pidurite abil. M�nedel juhtudel kasut. ka vabajooksu sidurit . Vabajooksusidur: A-1. rullidest-vedrudest B-2. nukkidest 1 v�lisv� rust 2 siserumm Piduritena lukustatakse planetaar�lekande osa k�igukasti kerega. Pidurina kasut. ujuvaid ketas- v�i lintpidurit. Sidurite abil � hend . planetaar esiosad omavahel. Siduritena kasut. p�hiliselt �lis t��tavaid mitmekettalisi sidureid. Vabak�igusidurid v�imaldavad p�� rata planetaar�lekandel ainult �hes suunas. Uut sidurit ja pidurit tuleks enne paigald . leotada 15min �lis. Lintpiduri t�htsamaks osaks on p��rlev trummel,pidurilint ja pidurisilinder. Pidurdamiseks pigistatakse pidurilint umber trummli ja trummel lukustub. T��silinder on paigutatud trummli p�� rlemise suunas selliselt ,et p��rliikumine ise veab pidurilindi kontakti trummliga, millega pidurdus j�ud v� imendub . H� drol �� kide v�hendamiseks on juhtkolvi all vedrud. Mitmekettaline sidur Teraskettad,r�ngaskolvist.. pidurdamisel surub kolb kettad omavahel kokku,ning sidur on �henduses. Sidurite ja pidurite l�litus �ksikute k�ikude korral. P- ketaspidur, paremini lukustuv R � 2,182 esimene sidur,ketaspidur,lintpidur vaba N- vaba D- 2,458 � sidur tagumine, vabajooksusidur 1,5 --:--,lintpidur 1 � esimene ja tagumine sidur, lintpidur vaba 2 - ---:--- 12 - ---:--- 11 - 2,5 Parkimisasendi lukustus mehanism. 1hammasratas 2lukustushoob 3�hendusvarb 4koonuspind Planetaarreduktori t��tamine A esimene �lekanne ei t��ta 1 kroomratas mis on �hendatud veetava v�lliga 2 p�ikese ratas,mis saab p��rlemise 1 sidurilt 3 kaasavedaja, mida hoitakse kinni ketaspiduri abil 4 esimene sidur sisse l�litatud 5 ketaspidur,sissel�litatud 6 veetavv�ll D1 A esimene planetaar�lekanne 2 kaasavedaja 3 p�ikeseratas-tagumine B tagumine planetaar�lekanne (4)1. kroonratas saab p��rlemise veetavaltv�llilt (5) kaasavedaja,mida hoitakse kinni vabajooksu siduri abil. Ratas 3, mis annab oma vastassuunalise p��ramise 1. planetaar�lekandele. 6. p�ikese hammasratas, mis on �hendatud 1. planetaarrattaga 7. tagumine sidur sissel�litatud 8. vabajooksusidur lukustatud 9. veetavv�ll 10. vedavv�ll D2 1,5 A 1. kroonratas on �henduses tagumise siduriga 2. kaasavedaja, mis on �hendatud veetavaga 3 �hine p�ikeseratas, hoitakse kinni lintpiduri abil B tagumine planet . �lekanne ei t��ta 5. lintpidur, kinnine 6. tagumine sidur,sissel�l- 7. veetavv�ll 8. vedav D3 A P�ikeseratas saab 1.ja p��rleb �hesuguse kiirusega B 1 kroonratas, tagumiselt sidurilt 2 kaasavedaja, mis p��rleb kroon ja p�ikeserattaga samal kiirusel, ning annab �lekande veetavale v�llile. B. tagumine planetaar ei t��ta 4. veetavv�ll 5 vedavv�ll, saab �lekande turbiinrattalt 6 esimene sidur, sissel�litatud. 7 tagumime sidur sissel�litatud. K�iguvalitsa 2. ja 1. astmes AKK k�iguvalits viiakse 2.k�igu asendisse rasketes s�idutingimustes, nt: s�it lumes ,poris,m�gi teedel. K�iguvalitsa sellisesse asendisse valitakse automaatselt. 1 v 2. k�igu, mittekunagi 3. Planetaarreduktori 2 k�igu l�litudes on sama kui D1 v�i D2. Erinevused on ainult h�drauliline juhtplokit��. See takistab 3.k�igu sisse l�litumist. K�iguvalitsa 1 k�igu asend valitakse �li rasketes tingimustes. Kui ei soovita sisse l� litada 2. k�iku, 1 k�igu l�litus on sarnane D1. 1 k�ik on v�imalik l�litada ka 2 asendisse, see kiirus on suurem, kiiruse langedes l�litub D2->D1. 1vedavv�ll 2h�drotrafo kest 3�lipump 4trummelpidur F3 5vedavhammakas 6h�droplokk 7trummelpidur F2 8ketaspidur F1 9mitmekettaline sidur 10mitmekettaline sidur 11veetava v�lli p��rlemissagedusandur 12esimene planetaar�lekanne 13teine planetaar�lekanne 14vahev�ll 15vahev�lli hammakas 16differ H�DROPLOKK H�droplokk jagab �lir�hku planetaarreduktori siduritele ja piduritele ning h�drotrafo blokeeringule vastavalt arvutilt saadud korraldustele.H�droplokk koosneb korpusest,milles on �likanalid ja �limalt t�pselt t��deldud h�droklapid �li t��r�hu juhtimiseks siduritele ja piduritele ning d��sid. H�droklappide t��d juhivad arvutijuhitavad elektromagnetklapid. �ldskeem multipleksinguga ja TIPTRONICuga Elektrooniline juhtumine : 1gaasipedaal 2drosselklapiasendi andur 1316 3v�ntv�lli p��rlemis ja asendi andur 1313 4jahutusvedeliku temp. andur 1220 5juhtarvuti 1320 6�heharuline drosselklapi asendi andur 7signaal mootori koormuse kohta 8signaal mootori juhtarvutilt v�ntv�lli p��rlemissageduse kohta 9signaal p��rdemomendi kohta 10tagasiside p��rdemomentide �htlustamise ja t�hik�igu p��rlemissageduse kompenseerimise kohta 11signaaln�idikute plokile sissel�litatud k�ikude kohta 12diagnoosipistik 13el.magnetklapid k�ikude sisse ja v�lja l�limiseks. 14r�huregulaatrori el.magnetklapp 15soojusvaheti elektromagnetklapp 16AKK �litemp andur 17�lir�hu andur 18vedavav�lli p��rlemissagedusandur 19veetavav�lli p��rlemissagedusandur 20k�iguvalitsa asendi andur 21tagurpidik�igu tuli 22liikumise alustamist takistav relee. 23parkimislukusti 24k�iguvalitsa 25reziimi valiku pult 26piduripedaalil� liti 27 pidurikonn 28aju AKK 4HP20 V�rdlus AL4-ga. Puudub v��ndev�ngete leevendi- vajalikku libisemist juhitakse �lir�hu abil. Puuduvad lintpidurid. K�ik on ketaspidurid. H�droploki juhtklapid pole omavahel vahetatavad. Automaatkastis 4HP20 tohib kasutada ESSO LT 71141,sama mis kastis AL4. KKasti �ldehitus 1Soojusvaheti 2Ventilatsiooniklapp 3K�iguvalitsa asendi andur 4�litaseme m��tevarras 5H�droplokk Soojusvaheti Sidurid,pidurid Vahev�lli suurem hammakas Parkimislukusti hammakas Diferentsiaal H�drotrafo K�iguvalitsa asendi andur. Reeglina AKK oma kasutusea jooksul �li ei vahetata. Kuid tehakse 60000 j�rgi kontrolli �litaset kontr. t�hik�igul t��tava mootoriga , �li temp 80C, enne taseme m��tmist tuleb valitsa viia l�bi k�igist asenditest. Ja j�tta asendisse P v�i N. Liiga madala �litaseme korral �li kuumeneb ja kasti m��rimine halveneb. �lipumbaks on trohhoidpump. Eelfilter paikneb karteris,ning kogu�li l�bib filtrit . H�droploki keskmisele osale on liidetud kaks lisaplokki. � lemine plokk : MV2 � elektromagnetklapp, t��tab ON/OFF reziimis. Sellega juhitakse siduri E k�ikudel 2,3,4 �mberl�limisel. Alumine lisaplokk EDS4, juhib pidurit C, EDS4 on akt,siis ta on h�drauliliselt suletud ja vastupidi, kui pinge minimaalne, on see klapp h�drauliliselt avatud. EDS6 juhib sidurit B MV1 h�dros�st r�huklapp, see on ON/OFF reziimiga klapp. Reguleerib siderite ja pidurite t��r�hku, �leminek reziimilt N reziimile D on vaja l�hiajaliselt suuremat t��r�hku. MV1 tagab r�hu 7 bar, ilma pingeta, aktiveerimata-16bar EDS2�6 reguleerivad edasiantavat �lir�hku s�ltuvalt m�hisele antavast voolust. 159mA-klapist edasiantav �likogus on minimaalne 768mA- klapist edasiantav �likogus on maksimaalne. Et pistikuid parem �hendada on klappide �henduspead v�rvilised. AM6 � 6k�iku edasi, �ks tagasi. Kasti kuumenemise korral l�l. Autom. Kast t��le reziimiga, mis v�imaldab �li kiiremat jahutust.+ Auto pidurdusel �le 5sek l�l automaatkastis sisse madalam k�ik. Gaasipedaali kiire vabastamisega kaasneb k�rgema k�igu l�lituskeeld. �li vahetatakse soojana, �li kallatakse sisse erilise lehtri abil. Auto pukseerimine pmst keelatud. ################################################################