ABS pidurid (4)

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis juhtub kui autojuht kasutab nn rütmilist pidurdamist?

Lõik failist

ABS-pidurid on oluline osa sõiduki turvalisusest

Mitteblokeeruvad pidurid (ingl. k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik.

ABS pole kaitseingel

Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile . Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse . Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega.
Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on võimalik täielikult keskenduda kriitilisele olukorrale.
ABS-pidurite eeliseid kuritarvitatakse sageli, nähes süsteemis auto kaitseinglit arutu kihutamise ja ohtlike manöövrite korral. On siiski olemas füüsikaseadused, mis piiravad ka ABS-pidurite

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

231 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Dunga Õppematerjali autor

mis on abs ja kuidas töötab

Sarnased õppematerjalid

docx

ABS süsteemid

Reimo Mänd Viljandi Ühendatud kutsekeskkool AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab ka erinevate füüsikaliste

Auto õpetus

pptx

ABS Pidurid

võimalik neid mootorratastel massiliselt kasutada.  Esimesena paigaldas ABS pidurisüsteemi mootorrattale 1988. aastal BMW oma mudelile K100.  Alastes 2000. aastast pakub BMW kõikidele oma mootorratastele ABS pidurisüsteemi.  Laialt hakkas ABS pidurisüsteem mootorratastel levima alles 21. sajandi alguses ning massiliselt hakati seda paigaldama alates aastast 2005. BMW K100 1988 ja HP4 2014 ABS-i turvalisus  Mitteblokeeruvad pidurid kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas.  Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana.  Otsused, mida autojuht peab langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem. ABS-i rütmiline pidurdus  Sellise pidurdamise korral vajutab juht mitmel korral kiiresti või aeglasemalt ning

Auto õpetus

ppt

Auto juhitavus ja ABS

Auto juhitavus ja ABS pidurid Kaido Tammepõld Lühendid ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR mootori pidurdusmomendi reguleering Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto liikumissuuna või kiiruse muutumine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema Auto juhitavus ja ratta haardumine

Auto õpetus

pdf

Abs Pidurid

ProDiags ABS, ASR, EBV, EDS, ESP, MSR Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi ProDiags Sisukord 1. ABS - pidurid .......................................................................3 2. EDS Elektrooniline diferentsiaali kontroll ............................9 3. EBV Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ................

Auto õpetus

docx

Piduri-, veojõu- ja juhitavuskorrektorid

1.2 ABS- i tööpiirkond Juhtplokk jälgib rataste pöörlemissagedusandurite signaalide põhjal iga ratta pöörlemissagedust ja vajadusel reguleerib mõne ratta pidurdusrõhku. ABS/EDS-juhtplokk töötleb iga ratta andmeid eraldi võimaldades nii kõikidele ratastele antud tingimustele vastava pidurdusjõu kuid vältides blokeerumise. Külgsuunaline hõõrdejõud on suurim ratta vabal veeremisel (siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaalile ei vajutata). Joonis 2. Libisemine 0% ABS pidurid ei lase ratta libisemisel suureneda üle 10...20%. Pidurdusjõud on siin suurim ja külgsuunaline hõõrdejõud auto juhitavuseks veel piisav. Nende resultantjõud jääb hõõrdejõu ringi sisse. Joonis 3. Libisemine 10...20% Kui pidurdusjõud ületab haardejõu, hakkab ratas libisema. Külgsuunaline hõõrdejõud muutub niivõrd väikeseks, et auto ei ole enam juhitav. Töökorras ABS piduritel sellist olukorda tekkida ei saa! Joonis 4. Libisemine üle 20% 1.3 ABS-i tööpõhimõte

Auto õpetus

odt

Autode Ehitus.

Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga. Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Hõõrdpidureid kasutatakse kõige rohkem. Hõõrdpidurid jagunevad: · Ketaspiduriteks · Trummelpiduriteks. Ketaspiduril tekitatakse hõõrdejõud ketta külgpindadel, trummelpiduri korral pöörleva trumli sise- või välispinnal. Mehhanismi asukoha järgi jaotatakse pidurid: · Rattapiduriteks · Jõuülekandepiduriteks. Piduriajam rakendab pidurimehhanismi tööle. Piduriajam võib olla mitut tüüpi. Piduriajamid liigitatakse tööpõhimõtte järgi: · Mehhaaniline · Pneumaatiline · Hüdrauliline · Hüdropneumaatiline · Elektriline. Hüdrauliline ajam on ehituselt sarnane siduri hüdroajamiga. Kasutatakse autodel. Pneumaatilises piduriajamis kannab jõudu 0,6...0,8 MPa rõhuga suruõhk.

Traktorid ja liikurmasinad

docx

Sissejuhatus Erialasse

ESP sai võimalikuks tänu elektroonilisele pidurisüsteemile EBS. ELC elektrooniline vedrustuse juhtimine ACC automaane pikivahe hoidmise süsteem(juht saab armatuurlaual asuva lülitiga valida eessõitjaga vajaliku pikivahe piirides 50...150m). Pidurina rakendatakse, vastavalt olukorrale, gaasi mahavõtmist, kestvuspidureid(mootorpidurit ja aeglustit) või sõidupidurit. Kui ACC-ga veoki ja eessõitja vahele kiilub end kolmas sõiduk, rakenduvad pidurid piisava tõhususega, et taastada endine vahemaa. Gaasipedaalile vajutades või pidurdades lülitub süsteem loomulikult välja. LGS hoiatab juhti sõidujoonelt kõrvalekaldumisel sumisti abil. Tuuleklaasi taga paiknev videokaamera tunneb ära teemärgistuse(ka ajutise kollase), hakkab tööle kiirusel üle 60km/h ja ainult siis, kui suunatuli pole sisse lülitatud. Kui kõristiaoline helisignaal sageneb, näitab see, et juht on väsinud ja peaks pisut puhkama. Pidurite liigitus: 1

Auto õpetus

pdf

Monroe vedrustus

vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 1.3.1. Kuidas vedru töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? . . . . . . . . . . . . . .2

Vedrustus

Rohkem sarnaseid