ABS pidurid (4)

ABS-pidurid on oluline osa sõiduki turvalisusest

Mitteblokeeruvad pidurid (ingl. k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik.

ABS pole kaitseingel

Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile . Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse . Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega.
Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on võimalik täielikult keskenduda kriitilisele olukorrale.
ABS-pidurite eeliseid kuritarvitatakse sageli, nähes süsteemis auto kaitseinglit arutu kihutamise ja ohtlike manöövrite korral. On siiski olemas füüsikaseadused, mis piiravad ka ABS-pidurite võimalusi. Võib kindlalt väita, et ABS on hea tööriist just vastutustundliku autojuhi käes.

Mis on ABS?

Paljud usuvad, et ABS on lihtsalt elektriliselt juhitud rütmiline pidur . Nii lihtne see siiski ei ole. Mis juhtub, kui autojuht kasutab nn. rütmilist pidurdamist? Sellise pidurdamise korral vajutab juht mitmel korral kiiresti või aeglasemalt ning suurema või väiksema jõuga piduripedaalile. Juhid kasutavad sellist pidurdussüsteemi väga erinevalt, muutes operatsiooni õnnestumise küsitavaks. Tavaliselt on pidurdusteekond ka rütmilise pidurdamise korral suhteliselt pikk.
ABS-süsteem kontrollib kõigi rataste tööd ja suudab operatiivselt mõõta pidurdusjõudu. See võimaldab jagada maksimaalset pidurdusjõudu proportsionaalselt igale rattale , ilma et ükski ratastest blokeeruks. Olenevalt teekattest ja muudest teguritest reguleerib elektrooniline seade pidurdusprotsessi kaks kuni kuus korda sekundis(!).

ABS-süsteemi peaülesanne

ei ole pidurdustee lühendamine, vaid eelkõige rataste blokeerumise ärahoidmine. ABS-pidurite eesmärk on: * säilitada auto manööverdusvõime; * säilitada stabiilsus; * võtta juhilt lisakoormus.
Kui pidurdustee tundub mõnel pinnasel lühem kui tavaliste pidurite kasutamisel , on see füüsikaseaduste kingitus ja mitte ABS-süsteemi arendajate eesmärk. Võib tuua näite, kuidas ABS-pidurite kasutamisel on pidurdustee isegi tublisti pikem kui tavaliste pidurite puhul. See on meie kliimas nii tuttav - lahtisel lumel sõidu puhul.
Tavalised pidurid koguvad blokeerumisel rataste ette rohkelt lund, mis sobiva haakumise korral võib auto küllalt kiiresti ettekogunenud lumevallis peatada, ABS-pidur ei luba aga ratastel blokeeruda ja nii võib pidurdusteekond oluliselt pikeneda.
Siinjuures tuleb jälle meelde tuletada ABSi peamist eelist - auto säilitab rahuldava juhitavuse. Liiklusolukorras võimaldab see näiteks ohutult mööduda ootamatult ette tekkinud takistusest. On suur erinevus kahe võimaluse vahel: sõita kiiresti või aeglasemalt eesseisva auto külge või, säilitades kontroll rooliratta ja auto üle, takistusest viperuseta mööduda. Eelkõige viimast ongi ABSi juures põhjust esile tuua.

ABS-pidurid ja autotööstus

Turvalisuse järjest tähtsamaks muutumisel hakati 1980ndatel aastatel pakkuma ABS- pidureid põhivarustusena, enne seda oli ABS küllaltki kallis lisavarustus .
Esimesena kasutati ABSi just suuremate veokite ja suure klassi sõiduautode põhivarustuses, sest eelkõige nende juhtimisel on turvatunne vajalik. Praegu ei ole autoturul enam kohta suure klassi sõiduautodel ( Opel Omega, Ford Scorpio, Toyota Camry jt.), mille põhivarustusest puudub ABS. Ka nn. suurema keskklassi sõiduautodel on ABS-pidurid sageli sõiduki hinna sees (Opel Vectra, Ford Mondeo , Peugeot 406).
Väiksema keskklassi autod pakuvad põhivarustusena ABSi veel harva, kuid mitmed autotootjad pakuvad seda hädavajalikku lisavarustust suhteliselt odava hinnaga.

Eestis on ABS-pidurid nõutav kaup

Seda eelkõige tänu ostjate teadlikkuse kasvule ja ka meie äärmiselt ebamugavatele kliima- ning teeoludele. Pikka aega piiras uute autode ostjaid teadmine, et Eesti populaarseimas autoklassis - väike keskklass ehk Opel Astra, Toyota Corolla, Ford Escort - tuleb ABS-pidurite eest maksta kopsakat lisaraha .
Nüüd, kui enamik sõidukeid ostetakse liisinguga, on ABS muutunud suhteliselt kättesaadavaks. Võib aga öelda, et ABS-piduritega auto liisingumakse on umbes 100 krooni võrra suurem kui tavapiduritega samal mudelil . Seega võib julgelt väita, et üks tähelepanuväärsemaid leiutisi sõidukite turvalisuse vallas ei ole enam luksusese.

ABS-i tööpõhimõtted.

Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd.

Välja arvutatud informatsioon.

Tegelik kiirus.
Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus.
Arvutamiseks programm arvestab ka erinevate füüsikaliste teguritega, (kiirenduse maksimum väärtus ja pidurdamisel erinevatel astmetel saavutatav hõõrdumine) et tagada tulemuse täpsust. Kui mitte siis tulemust parandatakse.
Rataste libisemine.
Ratta libisemine on ratta pöörlemise ja auto kiiruse vahe. Arvutus programmis mis kasutab tegelikku kiirust auto kiirusena, libisemine arvutatakse ratta kiirusest ja tegelikust kiirusest alltoodud valemiga

Füüsikalised andmed. (edastatakse elektri signaalidena.)

-nelja ratta kiirus (kõik neli ratast võivad pöörelda erineva kiirusega, vastavalt kiirendusele, mootori takistus, jne.)
- informatsioon piduri tule lülitilt.
- töötamise kontrolli tulemused (ratta pöörlemine, anduri olukord, magnet klapi staatus)

Programmi kõige olulisemad muutujad

Ratta kiirendamine ja pidurdamine . Kasutades ratta hetkelist kiirust (ratta kiiruse andurist), ratta kiirendamist või pidurdamist saab arvutada arvesse võetes pikaajalisemat muutust.
Pikisuunaline haarduvus rehvi ja teepinna vahel: aju arvutab täpselt välja momentaarse hõõrdumise ratta käitumise järgi. Erinevat tüüpi hõõrdumine tekitab teistest erineva, kiirenduse ja pidurduse väärtuse. Kokku võttes aju võtab arvesse kahete erinevat haardumise äärmust: madal(jää-lumi) ja kõrge( märg- kuiv tee). Need vastavad erinevatele kontroll väärtustele.
Identifitseerima sõidu iseärasused (äkilised pidurdused ja kiirendused)

• Kurvis . Kurvid tuvastatakse tagarataste kiiruste erinevuse jälgimisel (sisekurvis asuv ratas pöörleb aeglasemalt kui väliskurvis asuv ratas).
  
• Muutused haardumises (hea haardumisega alalt halva haardumisega alale või vastupidi): ratta libisemine, sellise olukorra avastamiseks võetakse arvesse kiirendamist ja pidurdamist.
  
• Eba-sümmeertia (ratastel mis on ühel pool autot on hea haarduvus, ratastel mis on teisel pool autot on halb haarduvus). Ühe poole rataste libisemine võrreldakse teise poole ratastega.
  

датчик угловой скорости; 2 - вращающийся элемент с прорезями и выступами; 3 - электронный блок управления; 4 - модулятор; монтажный разъем; 6 - предохранители; 7 - диагностический разъем; 8 - переключатель; 9 - блок предохранителей; 10 - аккумулятор; 11 - панель приборов; 12 - выключатель ABS; 13 - индикатор ABS
A - элементы системы на передних колесах; B - элементы системы на задних колесах; C - интегрированный блок управления