Passiivne ja aktiivne ohutus (0)

Sisukord

Passiivne ohutus 2
Suhtlemine kaitsetute liiklejatega 3
Juba aastast 1969 4
Nullvisioon 4
Digitaalne kaaspiloot 5
Volvo ohutusfunktsioonidest 5
Aktiivne Ohutus 7
Neli videokaamerat 9
TERMINID 10
SUPERJUHITAV NELIVEDU 10
SÕIDUKI STABIILSUSABI 10
PIDURITE BLOKEERUMISVASTANE SÜSTEEM, ELEKTROONILINE PIDURDUSJÕU JAOTUS JA PIDURDUSABI 10
KOKKUPÕRGET LEEVENDAV PIDURDUSSÜSTEEM 11
DISTANTSI JÄLGIV PÜSIKIIRUSE HOIDJA 11
ISEREGULEERUV ESITULEDE SÜSTEEM 11
AKTIIVNE JA PASSIIVNE MÜRAKAITSE 12
AKTIIVNE MÜRASUMMUTUS 12
PASSIIVNE MÜRAKAITSE 12
REISIJA ASENDI TUVASTAMISE SÜSTEEM 13
TAGURDUSANDUR 14

Passiivne ohutus

Ohutuse vallas on olnud suur teerajaja Volvo Trucks. Ettevõtte töö on aastatega palju vilja kandnud.
Loomuklikult tekib küsimus kas kõik on juba saavutatud, aga väikeste täiustustega on võimalik tulemusi alati parandada.
Volvo on üks paljudest tavalistest autofirmadest, aga eriliseks teeb selle firma see et väga suurt rõhku pannakse just ohutusele. Uuritakse kuidas muuta juhi keskond veelgi turvalisemaks, lisaks turvalisusele tuled aga ka tähelepahu pöörata mugavusele. Praeguse aja autos ei saa enam eeldada, et juhtideks on ainult mehed, varustus peab kõigile ohutu olema ka 150 kilostele inimestele. Lähenemine ohutusele peab olema laiahaardeline, seetõttu töötatakse välja varustust mis oleks ohutu kõigile.
Ohutuse vallas on Volvo Truck teed näidanud juba aastast 1960. volvo oli esimene autotootja maailmas kes hakkas kabiine valmistama puidu asemel terasest, samuti hakati tegama ka löögitaluvus katseid. Katses löödi suure raskusega vastu eesmist nurgaposti,et kontrollida kas kabiin peab löögile vastu. Nähti et see on hea viis tugevuse katsetamiseks ja aastast 1961 tehti see rootsis
seadusega kohustuslikuks . Volvo, aga ei piirdunud vaid seaduses määratud löögitaluvus katsetega. Volvo põhimote oli lihtne mitte ei tahetut täita vaid seaduses antud norme vaid neid oli vaja ületada suure edumaaga, ning selle nimel ka pingutati. Katsed pidid alati peegeldama tegelikkust , seetõttu tehti lisakatseid selle suunas et mitte vaid kabiin ei pidanud vastu pidama löögile vaid sealt peab olema ka pärast õnnetust võimalik välja saada. 1970-ndate aastate lõpus töötas Volvo välja barjäärikatse. Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et veokiga sõidetakse vastu betoonbarjääri, ning luuakse kahe veoki kokkupõrkele vastav olukord. Kümme aastat hiljem, aastal 1988 lisati barjäärikatse kõikide uute kabiinide väljatöötamise ametlike projektinõuete hulka. Samuti kehtestat erinõuded midakontrollitakse mannekeenidega, mis sarnanevad sõiduauautode katsetes kasutatavatega. FH oli esimene veok maailmas mis töötati välja ja kohandati nende nõuete järgi, ning sellest ajast peale on neid nõudeid järgitud kõikide veokimudelite puhul.
ART on aastate vältel uurinud enam kui 1500 liiklusõnnetust, milles on osalenud veok. Laiaulatuslik ning pikaaegne uurimistöö on võimaldanud luua andmebaasi, mis on
hindamatu väärtusega Volvo veokite ohutumaks ja turvalisemaks muutmisel. Lisaks on
seeläbi võimalik teadmiste vahetus teiste riikide ja institutsioonidega hoopis kõrgemal
teaduslikul tasemel. Nii on Volvo uurimused ja andmed aidanud võimendada
kommertsõidukite arenguid üle maailma.
ART arhiivid sisaldavad nii üldteada kui ka vähemtuntud informatsiooni, näiteks:

• Vaid 10 - 15 protsenti inimestest, kes veokiga seotud liiklusõnnetuses elu kaotavad või tõsiseid vigastusi saavad on tegelikult veokis. 55 - 65 protsenti neist on autodes ja 20 - 30 protsenti kaitsetud liiklejad.
  
• Veoki ja sõiduauto laupkokkupõrke korral on üheksal juhul kümnest sõiduauto see, mis valele teepoolele on vajunud.
  
• Pooled tõsiste vigastuste või ohvritega lõppenud õnnetustest on õnnetused, kus osaleb ainult 1 veok, mis rullub üle katuse või sõidab teelt välja.
  
• 20 protsenti kõikidest õnnetustest, milles osaleb vaid üks veok on seotud väsimusega.
  

Suhtlemine kaitsetute liiklejatega

ART materjalid näitavad ka seda, et mitmed õnnetused saaks ära hoida, kui oleks
võimalik suurendada suhtlust veokijuhi ja kaitsetute liiklejate (nt jalakäijad ja
jalgratturid) vahel.
„Meie kohustus on anda veokijuhtidele maksimaalne ülevaade veoki ümbruses toimuvast
paremate peeglite ja kaamerate abil. Siiski on sama tähtis, et ka teised liiklejad
mõistaksid kui keeruline on veokijuhil neid oma positsioonilt näha," ütleb Anna Wrige.

Juba aastast 1969

Volvo liiklusõnnetuste uurimise osakond saab sel aastal 40 aasta vanuseks. ART mille nimi oli algselt Õnnetuste uurimise komisjon, loodi 1969 aastal ning eesmärgiks uurida ning
koguda informatsiooni veokitega seotud liiklusõnnetuste kohta.

Nullvisioon

Järgmine suur samm tehnoloogilistes arengutes on süsteemid, mis muudavad sõiduki veelgi intelligentsemaks - näiteks veokite omavaheline ja infrastruktuuriga suhtlemine. Pikemas perspektiivis saavad V2V ( Vehicle to Vehicle ehk sõidukilt sõidukile) ja V2I (Vehicle to Infrastructure ehk sõidukilt infrastruktuurile) süsteemid luua vundamendi tehnoloogiale, mille abil sõidukite omavaheline suhtlus võib ära hoida laupkokkupõrke kui juhid õigeaegselt ei reageeri.
"Sarnaste tehnoloogiate arendamiseks investeerime pidevalt uurimustöösse. Saavutamaks liiklusõnnetuste nullvisioon peavad sõidukite tootjad ja ühiskond üldisemalt koostööd tegema," selgitab Carl-Johan Almqvist.
Eesmärgini jõudmiseks osaleb Volvo Trucks üle-euroopalises uurimusprojektis Safespot, mis uurib kuidas autod ja veokid saaksid üksteisega ning infrastruktuuriga suhelda.
"Eesmärgiks on pakkuda juhtidele vajalikku informatsiooni teel toimuvast, mis saadakse teiste sõidukite kiiruse ja asukoha, teeolude ja võimalike takistuste järgi. Et süsteem toimiks, on vaja, et oleks usaldusväärne ja kiire suhtlus lokaalses võrgustikus," selgitab Carl-Johan Almqvist, ja lisab:
"Selline tehnoloogia peab olema äärmiselt usaldusväärne ja nõuab avatud, konstruktiivset koostööd sõidukitootjate ja ühiskonna vahel. Üks suurimaid väljakutseid on standardiseeritud "keele" leidmine sõidukite ja infrastruktuuri vaheliseks suhtluseks ," ütleb Almqvist.

Digitaalne kaaspiloot

Osana Euroopa Liidu projektist HAVEit osaleb Volvo Trucks digitaalse kaaspiloodi arendamisel veokites. Tegemist on virtuaalse "kaitseingliga", mis jälgib tähelepanelikult teel toimuvat ja ümbritsevat liiklust, valmis sekkuma või aitama , kui juht peaks kontrolli kaotama.
"Meie peamine ülesanne on toetada juhti ja lihtsustada tema tööd rooli taga nii palju kui võimalik. Samas ei saa tehnoloogia kunagi täielikult võtta vastutust veoki juhtimise osas ka siis kui läheneme nullvisioonile. See roll on ja jääb professionaalse ja kvalifitseeritud veokijuhi ülesandeks," ütleb Carl Johan Almqvist.

Volvo ohutusfunktsioonidest

• Juhi valvsusabisüsteem jälgib veokijuhi väsimust kasutades selleks positsioneerimist teetähiste järgi. Kui sõiduki liikumine teel muutub korrapäratuks, hoiatab süsteem veokijuhti.
  

• Volvo elektrooniline stabiilsusprogrammi reguleerib arvuti, mis saab informatsiooni erinevatest allikatest nagu ABS piduriandurid, roolimissüsteem ja güroskoop. Kasutades seda informatsiooni saab selgeks teha, kas veokil on ümber mineku või külglibisemise oht. Kui oht eksisteerib, reageerib ESP ning pidurdab üht või mitut veoki ja haagise ratast. Vajadusel saab süsteem alandada ka mootori pöördeid.
  
• Reavahetuse abisüsteemi puhul on tegemist valvsa "lisa silmaga", mis kasutab radarandureid jälgides nn "pimealas" olevaid sõidukeid. Kui juht lülitab sisse suunatule ja pimealas on objekt, saab juht selle kohta teavet A pillaris asuva visuaalse signaallambi ja sellele järgneva sumisti abil.
  

Aktiivne Ohutus

Volvo Trucks on liitunud uurimusprojektiga euroFOT, kus löövad kaasa 28 Euroopa
ettevõtet ja organisatsiooni ning eesmärgiks ohutum ja tõhusam maanteetransport .
Volvo eesmärk on aastaks 2010 lasta ringlusse 80 seiresüsteemiga veokit.
"Projekt on täielikult kooskõlas meie ambitsiooniga ehitada maailma turvaliseimaid
veokeid," kommenteerib Carl Johan Almqvist, Volvo Trucks liiklus - ja tooteohutusjuht.
EuroFOT (FOT - Field Operation Test ehk välitest) on esimene antud valdkonna
laiaulatuslik projekt Euroopa Liidus. Eelnevalt on suuremaid FOT projekte läbi viidud
Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Projekti peamine eesmärk on koguda andmeid reaalsest
liikluskeskkonnast ning seda kaamerate ja teiste jälgimissüsteemidega varustatud veokite
abil.
Volvo Trucks õnnetuste uurimise meeskond (Accident Research Team, ART) on 40
aastat uurinud veokitega seotud õnnetusi ning põhjuseid. EuroFOT pakub Volvo
Trucks'le uusi võimalusi registreerida detailselt potentsiaalselt ohtlikke olukordi , hinnata
uusi aktiivseid ohutusfunktsioone ning koguda teadmisi süsteemide loomiseks.
"Soovime saada veelgi enam informatsiooni situatsioonidest ja käitumistest, mis võivad
kaasa tuua õnnetuse. Nii saame veelgi enam liiklusohutuse nimel tööd teha," selgitab Carl
Johan Almqvist.
Projekti käigus testitavatest veokitest 30 on varustatud Volvo Trucks aktiivset ohutust
tõhustavate süsteemidega (nt kohanduv püsikiiruse regulaator, sõidurajal püsimise
abisüsteem), 50 veokil on lisaks süsteem, mis mõõdab veoki kütusekulu.
Karsten Heining ettevõttest Volvo Technology saab EuroFOT projektijuhiks ning lisaks
osalevad projektis Volvo Trucks, Volvo 3P, Volvo Logistics ja Volvo Powertrain.
••••
"Uued süsteemid nagu kohanduv püsikiiruse regulator ja reavahetuse abisüsteem, mis
vähendada juhi nn pimeala, aitavad märgatavalt parandada liiklusohutust nii veokite,
haagiste kui ka ümbritsevate liiklejate jaoks. Projekt EuroFOT annab meile uue
võimaluse neid tulemusi demonstreerida," ütleb Karsten.

Neli videokaamerat

• Projektis osalevad veokid koguvad andmeid ühe aasta vältel. Iga veok on varustatud
  

keskse arvutisüsteemiga ja nelja videokaameraga:

• kaamera , mis filmib veoki ees toimuvat (juhi vaateväli).
  
• kaamera, mis filmib veoki kõrvale jäävat nn pimeala.
  
• kaamera, mis filmib kabiini sisemust ülevalt.
  
• kaamera, mis filmib veokijuhi nägu.
  
• Kaamerad registreerivad iga sekundi, mil veok liigub ning seeläbi saab analüüsida ka kõige väiksemaid intsidente. Peale testperioodi lõppemist on eeldatavalt kogutud üle 70 000 000 megabaidi liiklusohutuse analüüsiks kasutatavaid andmeid.
  

"Projekt on hetkel algusfaasis. Testid viiakse läbi koostöös transpordifirmadega, kelle
huviks on ohutum liikluskeskkond," ütleb Karsten Heinig, kes on veendunud, et
transpordiettevõtetel on palju võita euroFOT uurimuste ja andmete tulemusel.
EuroFOT faktides:
Euroopa Komisjoni poolt finantseeritud projekt, projektis osaleb 28 organisatsiooni, seal
hulgas sõidukite tootjad ja tarnijad , instituudid ja ülikoolid. Uurimuses osalevad enam kui
1500 autot ja veokit. Vaata lähemalt EuroFOT kodulehelt

TERMINID

SUPERJUHITAV NELIVEDU

See uskumatu süsteem on mõeldud juhi kavatsuste äratundmiseks. Süsteem on kasulik kõikidele juhtidele igasugustes teeoludes – olgu teekate kuiv, märg, jäine vms. Libedal teekattel suunab superjuhitav nelivedu jõumomendi rattale , mille pidamine on parim. Veojõu optimeerimiseks võib sirgetel lõikudel või laugetes kurvides kuni 70% mootori antud jõumomendist jagada esi- või tagasillale. Järskudes kurvides suunatakse kogu jõumoment välimisele rattale. Seejuures kiirendatakse välist ratast mehhaaniliselt, lisades kurvi läbimisel jõudu. Kõik kokku tähendab suuremat stabiilsust kurvide läbimisel, täpsust ja neutraalset juhtimisdünaamikat 

SÕIDUKI STABIILSUSABI

Sõiduki stabiilsusabi on välja töötatud selleks, et mitmete andurite abil avastada nii ala- kui ülejuhitavus. Sõltuvalt olukorra tõsidusest võib süsteem olukorra normaliseerimiseks ja sõidujoonele tagasipöördumiseks suurendada mootori võimsust ja/või rakendada pidureid mõnel konkreetsel rattal. Süsteem töötab sujuvalt ja silmatorkamatult, tagades ohutu sõidu. Lisaks stabiilsuse suurendamisele kurvides töötab süsteem ka veojõukontrolli reguleerijana. Koostöös superjuhitava neliveosüsteemiga rakendatakse pidureid sellele rattale, mis libedal pinnal kiirendades haarduvuse kaotab.

PIDURITE BLOKEERUMISVASTANE SÜSTEEM, ELEKTROONILINE PIDURDUSJÕU JAOTUS JA PIDURDUSABI

Legendi pidurdussüsteem on projekteeritud autot kiirelt ja tõhusalt peatama, tagades samas vähima võimaliku pidurite kulumise. Süsteem on üles ehitatud kõigil ratastel asuvatele ketaspiduritele, kus pidurikolvid toetuvad pidurisuportidele. Sellega koos on Legendi puhul kasutusel uusim pidurdustehnoloogia, kaasa arvatud:

• Pidurite blokeerumisvastane süsteem, mis aitab säilitada juhitavust halva haarduvusega teekattel.
  
• Elektrooniline pidurdusjõu jaotus, mis sobitab pidurdusjõudu kaalujaotuse ja sõiduki kaaluga.
  
• Pidurdusabi jälgib sõiduki pidurdamist. Kui süsteem otsustab, et tegemist on hädapidurdusega, siis võetakse automaatselt kasutusele kõik olemasolevad meetmed, et sõiduk kiiresti pidama saada.
  

KOKKUPÕRGET LEEVENDAV PIDURDUSSÜSTEEM

Kokkupõrget leevendav pidurdussüsteem on mõeldud selleks, et juhti ähvardava kokkupõrke eest hoiatada või kui kokkupõrge on vältimatu, siis vähendada kokkupõrke raskust, rakendades automaatset pidurdust. Süsteemi „silm“ on iluvõre taha paigaldatud radar . Radar kiirgab pidevalt ja tagasipeegeldunud signaali analüüsitakse samuti kogu aeg. Kui süsteem avastab teel takistuse või teise sõiduki, siis määratakse kindlaks selle kaugus ja lähenemise kiirus. Kui lähenemise kiirus ületab lubatu, siis annab süsteem juhile kohe märku esipaneelil asuva tule ja helialarmi abil. Kui süsteem otsustab, et laupkokkupõrge on vältimatu ja juht pole ikka veel midagi selle vältimiseks ette võtnud, siis tõmmatakse esiistmete turvavööd automaatselt pingule ja rakendatakse ka pidureid. Automaatsed meetmed on kavandatud vähendama sõiduki kiirust kokkupõrke hetkel ja kergendama autosolijate vigastusi.

DISTANTSI JÄLGIV PÜSIKIIRUSE HOIDJA

Kui distantsi jälgiv püsikiiruse hoidja on sisse lülitatud, võimaldab see juhil valida soovitud vahemaa ees liikuva sõidukini. Süsteem reguleerib automaatselt gaasi ja isegi pidurdab mõõdukalt, et hoida soovitud pikivahet. Kui tee on ees vaba, pöördub süsteem automaatselt tagasi juhi valitud kiiruse juurde.

ISEREGULEERUV ESITULEDE SÜSTEEM

Selleks et parandada nähtavust kurvilistel teedel, suudab Legendi isereguleeruv esitulede süsteem paremini kurvi taha vaadata, kusjuures eesoleva kurvi valgustamiseks võib iga esituli pöörduda kuni 20 kraadi. Juhile tähendab see paremat nähtavust, kus objektid ilmuvad varem vaatevälja, võimaldades paremini tuvastada võimalikke ohtu. Legendi esituledes kasutatakse kõrge intensiivsusega gaas -lahenduslampe, mille kiir hajub tavaliste halogeenlampidega võrreldes vähem. Legendi taga-, piduri-, tagurdamistuled ja külgpeeglite suunatuled on kiirestisüttivad valgusdioodidega tuled – see võimaldab ka teistel juhtidel Legendi paremini näha.

AKTIIVNE JA PASSIIVNE MÜRAKAITSE

Täiusliku rahuliku sõidukeskkonna saavutamiseks on Legendi juures kasutatud koos nii aktiivset kui ka passiivset mürakaitset.

AKTIIVNE MÜRASUMMUTUS

Aktiivseks mürakaitseks on Legendi salongis kasutusel aktiivne müra-summutussüsteem, mis pidevalt genereerib vastandfaasis helisid . Vastandfaasis helid summutavad aktiivselt müra. Tulemuseks on salong, milles viibimine mõjub rahustavalt. Süsteemi kuulub kaks mikrofoni ja aktiivkõlar. Mikrofonid n-ö kuulatavad pidevalt sõiduki kabiinis kostvaid häirivaid helisid, mida analüüsitakse müra avastamiseks ja seejärel tekitab kõlar vastandfaasis heli, mis soovimatu müra summutab.

PASSIIVNE MÜRAKAITSE

Enamikul luksusautodel kasutatakse rasket heliisolatsiooni , kuid auto kaalu vähendamiseks on uue Legendi juures rakendatud kergekaalulise helisummutuse kontseptsiooni. Selleks et summutada helisid juba enne, kui need Legendi kabiini jõuavad, on heliisolatsiooni materjal paigaldatud esipaneeli taha, põrandasse, katusesse, esitiibadesse ja kapoti alla. Lisaks sellele on klaasipuhastid tuulemüra vähendamiseks peidetud ning külgaknad ja – postid on auto küljega tasa. Viimane element Legendi passiivse mürakaitse süsteemis on väljalaskesüsteemi osa – kohanduv klapisummuti. See vähendab väljalasketorust väljuvate gaaside müra ning suurendab samas ka mootori võimsust. 

REISIJA ASENDI TUVASTAMISE SÜSTEEM

Legendi esiturvapadjad kasutavad kaassõitja kohal ka reisija asendi tuvastamise süsteemi, mis blokeerib turvapadja kasutamise, kui väikest kasvu reisija jääb padja liikumisteele ette. Piisava külgjõu korral rakenduvad esiturvapadjad koos külgturvapatjadega, tagades korraliku kaitse.

TAGURDUSANDUR

Manööverdamine aasta-aastalt suurenevate masinatega muutub üha keerulisemaks. Isegi väike plekimõlkimine uuel autol tähendab mitmetuhandest väljaminekut.
Parem ohtu ennetada ning varustada oma auto parkimisanduritega.
Parkimisanduritega pargid KIIREMINI, TÄPSEMINI ja OHUTUMALT   - seda nii enda kui teiste liiklejate jaoks.

Kuidas töötavad?
Tagumised andurid aktiveeritakse koos auto
tagurduskäigu sisse lülitamisega.
Juhul kui andurite tegevusraadiusse jääb mõni objekt,
annab süsteem sellest helisignaalidega märku.
Displei olemasolul kuvatakse lisaks info takistuse
kaugusest ja asukohast displeile.
Esimeste andurite aktiveerimiseks on soovitav kasutada kiirusmoodulit
ehk parkimisandurid on aktiveeritud ainult kiirusel alla ~10 km/h (näiteks).
Milleks displei kui on häälmärguanded?

Displei pealt on võimalik sentimeetri täpsusega näha kui palju on autol veel takistusega vahet. Lisaks näitab displei ära ka takistuse orjenteeruva asukoha. Displeiga parkimisandur on mugav kasutada.

Oleme Eestis Steelmate parkimisandurite ametlik maaletooja . Steelmate, mis olles esindatud rohkem kui 80 maailma riigis, on võitnud nii kasutajate, kui paigaldajate poolehoiu terves maailmas.
250 inseneri ja kuutoodanguga 1 000 000 ühikut, on Steelmate maailma suurim parkabi seadmete tootja, kelle valikus on esindatud kogu selle ala tootespekter alates lihtsatest ultrahelianduritest, lõpetades displeide ja kaameratega varustatud parkandur komplektidega.

Kasutatud kirjandus:

• http://wap.volvotrucks.com/ (S(v3wbxa45wxqvkh45ncrs5mm2))/pressreleases. aspx ?pr=7412& market =19
  
• http://74.125.77.132/search?q=cache:eojA8x8CODUJ:pnt.volvo.com/e/getPdf.aspx%3Fid%3D7404+volvo+passiivne+ohutus&cd=4&hl=et&ct=clnk
  
• http://magazine.volvotrucks.com/et/Articles/International/2008/12/Turvaliselt-kabiinis/Ohutus-ennekoike/Ohutus-ennekoike/
  
• http://74.125.77.132/search?q=cache:jcUIZKlqPbcJ:pnt.volvo.com/e/getPdf.aspx%3Fid%3D7503+volvo+aktiivne+ohutus&cd=5&hl=et&ct=clnk
  
• http://www.veho.ee/honda/?op=body&id=209
  
•