OBD (1)

OBD
OBD on diagnoosisüsteem.
Mis on valmistatud heitgaaside mürgisust suurendavate rikete avastamiseks. Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti.
Standard
Mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid , nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune.
Obd 1 võeti esmakordselt kasutusele USA-s 1988 aastal. See süsteem jälgis mootori tööd ja rikete avastamisel süütas signaallambi. Rikekoodide lugemiseks piisas diagnoosimispistikus teatud kellmide ühendamisest ja signaallamp hakkas eri pikkuste vilkumisega näitama rikkekoode. USA-s on autode tehnilise seisukorra järgmiseks kasutatud signaallampe juba pikka aega.
Järgmine eneseskontrollisüsteemi põlvkond, mis kannab nimetust OBD 2, võeti kasutusele USA-s 1996 aastal. Kõige suuremaks uuenduseks on siin heitgaaside mürgisuse järgimine ja rikkekoodi salvestushetke parameetrite fikseerimise lisandumine. Suureks sammuks edasi oli ka diagnoosipistikute ja rikkekoodide standardiseerimine . Sõltumata autovalmistajast on üldise diagnoostestiga võimalik lugeda kõikide autode rikkekoodide arvu, rikkehetke parameetreid.
OBD 2 euroopa versiooni hakati nimetama EOBD-ks. Muutus kohustuslikuks 2001.a ja diiselitel 2004.a.
Sõidutsükkel ja testivahemik
Heitgaaside mürgisust mõjutavad toimingud ja seadiste töö diagnoosimiseks peale olema autoga sõidetud piisavalt pikka aega ja eri sõidutingimustes. Kontrollib juhtplokk häire kordumist . Diagnoosimiseks vajalik läbisõitjaotatakse sõidutsükliteks ja testi vahemikuks .
Seadiste järelvalve
OBD tingimustes on määratud millised häired ja rikked peab süsteem fikseerima. (määratud on tulemus, mitte selle saavutamise meetod).
Seadiste all mõistetakse kõiki auto heitgaaside mürgisust mõjutavaid andmeid ja täiturseadised.
Signaali vooluvahel on vooluvahel, mida mööda kulgeb informatsioon. Sinna hulka kuulub ka juhtplokk. Informatsiooni kontrollimiseks määratakse näit, vooluahel pingele ja voolule teatud kindlad piirid, mille ületamine loetakse häireks. Informatsiooni loogilisuse määramiseks võrreldakse seda teistelt anduritelt saadud informatsiooniga.
Jahutusvedeliku temp anduri diagnostika.
Enesediagnoos kontrollib saadud signaali loogilisust. Temp mõõtepiirkonnas on tavaliselt määratud 45-140C signaalpinge vastavalt 4,8-0,2V). Juhul kui signaal on väljapooos määratud mõõtepiirkonda, loeb juhtpokk selle rikkeks. Lisaks sellele võib enesekontrolisüsteem võrrelda teglikku.
Juhtploki salvestatakse rikekood siis kui.

• seadise enesekontrollis avastatakse häire.
  
• Või mõni osadest jaab pidevalt sooritamata.
  

Lisaks rikkekoodile salvestatakse juhtplokk mällu kui salvestushetke parameetrid . Mootori signaallamp süttib ainult ohtlike rikete salvestamisel. Rikkekoode ja nende salvestushetke parameetreid saab lugeda vastava diagnoositestriga.
Signaallambi aktiveerimine
Rike signaallamp asub armatuurlaua näidikuplokis ja sellel on oranz või kollane mootori kujutis. Normaaltingimustes, ehk töökorras masinal signaalalamp süüte siiselülitamisel süttima ja peale mpootori käivitumist kustuma.
Signaallambi aktiviseekumine sõltub rikkest:

Juhul kui rike põhjustab heitgaaside mürgiste komponentide üle 1,5 kordset suurenemist , süttib signaallamp põlema.

Juhul kui rike võib ohustada katalüüsmuundurit, hakkab signaallamp vilkuma .

Juhul kui rike on ajutine, süttib signaallamp alles siis kui rike kordub järgmise sõidutsükli jooksul.

Juhul kui avastatud rike heitgaaside mürgisust oluliselt ei mõjuta siis rikkekood küll salvestub kuid signaallamp ei pruugi süttidagi.
Juhul kui rike kaob ja järgmise kolme järjestikuse testivahemiku jooksul ei kordu, siis signaallamp kustub . Rikkekood säilib aga 40 sõiduvahemikku.
Rikkekooid
Rikkekoodi esimene tähis on täht P, B, C või U see näitab rikkekoodi kuluvus .
P-mootori ja jõuülekanne
B-kere
C- alusvanker
U-määramatu (infoedastus rike)
Rikkekoodi teine tähis näitab alarühma.
0-kõikidele märkidele ühtne SAE rikkekood.
1-valmistaja rikekood
2-kõikide markide ühtne SAE rikkekood
3-valmistaja rikkekood
rikkekoodi kolmas tähis täpsustab rikke asukohta .
1-toitesüsteem või õhu mõõtmine.
2-toitesüsteem või õhu mõõtmine.
3-süütesüsteem.
4- heitgaaside ohutustamine.
5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse regullering
6-juhtplokk ja väljundsignaalid
7-käigukast
Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust.
Infoedastamis protokollid
Infoprotokoll on auto ja diagnoosotestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel.
Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Siirimateks erinesvusteks on protokollide vahel on infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s.
Kaasajal on eriti tähti info edastaimine juhtplokile ja see peab toimima kiiresti.
Olenemata diagnoostestrist, toimub rikkekoodide parameetrite ja muude toimingute salvestamine ja info väljast. Ikkagi auto juhtplokis. Oleva diagnoositoimingu ning esitab sealt saadud info koodidena takistidena.
Diagnoositestrite kasutus on aga suure erinevuse
-lihtsamatel diagnoositestritel saab rikkekoode ja parameetreid vaatdata ainult ühekaupa. DC põhistel diagnoositestritel on tavaliselt mitmeparameetri samaaegse vaatamise võimalus.
Näiteks professionaalsetel seadistel on võimalik vaadata samaaegselt rikekoode, andurite signaale, sooritavad osatesti ja selle tulemust.
Etapp1
Kõige mahukam näidatav info:
-kasutusel olevad diagnoosimisvõimalused.
-rikkekoodide arv
-signaallambi seisukord
-kasutusel olevad enesekontrollisüsteemid ja nende seisukorrad.
Lisaks näidatakse veel.
- sooritatud reguleeringuid (suurend, vähen jne.).
- sisend ja väljunparameetrid.
-sisemisi parameetreid (koormus, ansendusarvud jne).
OBD süsteemi sertifikaadid (OBD2, EOBD).
Etappi 1 ja 2 sooritavad diagnoositoimngud on identifitseeriud PID tunnustega. Diagnoositoimingu alguses viiakse mingi info algajule tagasi. Iga PID tunnus tagastab algajule eri info.
Tänapäeval on üldjuhul PID tunnuste asemel kasutusel selgelt vljendatud tekstiilsed sõnumid ja kõikide nende kasutamine ei ole kohustuslik.
Etapp2
Näited: esimene heitgaaside mürgisust mõjutava rikkekoodi salvestushetke parameetreid (Freeze Frame ). Kuna rikkekoodid on sageli liiga üldistatud ja mõnel juhul isegi eksitavad, siis on tegeliku rikke leidmisel rikkekoodide salvestushetke parameetritest väga suur abi.
Parameetrite esitamiseks on Etapp 1 vajalikud PID tunnused.
Vastavalt EOBD nõuetele, peavad olema salvestatud järgmised parameetrid (kui see on tehnilisel võimalik).
-mootori arvutuslik koormus.
-mootori pöörlemissagedus.
-kütuse koguse muutmine.
-sõidukiirus.
-jahutusvedeliku temp.
-rõhk sisselaske kollektoris.
-sooritatud reguleeringud .
Üldjuhul on autost võimalik saada palju rohke infot kui parameetreid.
Etapp 3
Heitgaaside rikkekoodid. Selles etapis on võimalik teha väljavõte nendest salvestunud rikkekoodidest mis on klassifitseeritud heitgaaside mürgisust suurendavateks ja mis põhjustasid signaalambi süttimise.
Kõik juhtploki poolt avastatud vead salvestatakse etapp 7 rikkemällu. Juhul kui rike klassifitseeritakse heitgaaside mürgisust suurendavaks ja see kordub regulaarselt, salvestatakse see rikkekood etapi 3 rikkemällu.
Etapp 4
NB!
Rikkekoodide tuvastamisel prindi välja või kirjuta üles kõik:
-rikkekoodid
-esimesed salvestushetke parameetrid
-osatestide tulemused
-kütusesegu reguleerimis andmed
Etapp5
Näidatakse hapnikuanduri viimasena sooritatud testi tulemused. Tulemusel võivad lisanduda auto valmistaja poolt lisatud täiendused. Hapnikuandur tuleb identifitseerida etapis 1.
Sõltumata autovalmistajast peab tulemus näitama:

• Rikkalt lahjale siirdamise künnispinget.
  
• Lahjalt rikkale siirdamis künispinget.
  
• Reageerimisaja arvutamise alumist pingeväärtust.
  
• Reageerimisaja arvutamise ülemist pingeväärtust.
  
• Rikkalt lahjale siirdumise reageerimisaega
  
• Lahjalt rikkale siirdumise reageerimisaega.
  
• Signaali miinimumpinget.
  
• Signaali max.pinget.
  
• Kütusesegu reguleeringu kahte ülemineku aega.
  
• Testi sooritamise aeg.
  

Etapp 7
Rikkemälu on mõeldud nn vahepangaks, kuhu salvestataks avastatud rike. Juhul kui rike kordub ka järgmiste kontrollimise käigus ja see klassifitseeritakse heitgaaside mürgisust suurendavaks leidmisel rikkekoodide salvestushetke parameetritest siirdatakse rikkekood edasi etappi 3 rikkemälusse ja süüdatakse signaallamp (MIL). Mõned autovalmistajad etapi 7 rikkemälu ei kasuta ja salvestavad rikkekoodid kohe etapi 3 rikkemällu.
Veendumaks remonditöö õnnestumises ja rikete puudumises, tuleb sooritada sõidukatse et kõik osatestid saavad sooritatud.
Etapp 8
On reserveeritud programmisiseselt aktiviseeritavatele seadiste ja toimingute testidele. See etapp on EOBD nõuetele vastavas autodes veel vähe kasutusel. Näit saab selle etapi kaudu aktiviseerida bensiini paagi tuulutussüsteeme ja saadud tagasisisde parameetreid kasutada selle hermeetilisuse tõttu.
Etapp 9
Saab vaadata auto identifitseerimisandmeid need võib näiteks automaatselt lisada testitulemuste amtlikule väljatrükile. Identifitseerimisandmeid on vaja ka remondijuhiste vaatamisel .
Identifitseerimisandmed:
VIN-on MAX 17 tähistest koosnev kerenumber
CIN -on MAX 16 tähisest (ASU kood) koosnev programmi kalibreerimiskood.
CVN- on koodide kontrollsumma. Identifitseerimise andmed.
OBD korrasoleu kontroll

• Visuaalne kontroll
  
• Signaallambi tööpõhimõte
  
• Rikkekoodide hulk
  
• Signaallambi juhtimine
  
• Osatestrite sooritamise tingimused
  
• Heitgaaside kontrollimine
  
• Korrektselt sooritatud kontrolltesti tulemuse näidis
  

Soomes võeti kasutuseke OBD süsteemi kontrolimine kasutusele 2004.a.
Kontrollimisele kuuluvad kõik 2001 ja hiljem väljalastud M1 ja N1 klassi kuuluvad sõidukid (sõidu ja pakiautod).
Kontrollitakse visuaalselt , et kõik heitgaaside mürgisust mõjutavad seadised on omal kohal ja töökorras.
OBD süsteem suudab usaldusväärselt kontrollida ainult seadiste elektrilise poole seisukorda. Mahhanilist korrasolekut elektroonika täielikult kotrollida ei suuda.
Seetõttu tuleb erinevaid kontrolli pöörata tähelapanu eelkõige toitesüsteemide ja heitgaaside ohutustamise süsteemide kinnitustele ja ühenduste hermeetilisusele
Signaallambi (MIL) tööpõhimõte signaallambi (MIL) tööd kontrollitakse vaatlusega. Signaalamp peab süüte sisselülitamisel süttima ja mootori käivitamisel kustuma.
Diagnoositestriga kontrollitakse heitgaaside mürgisust rikkekoodide olemasolu. Rikkekoode olla eo tohi. Rikkekoode täpsemalt ei eristata, kontrollitakse ainult seda, kas rikkekoode on võimalik või ei ole.
NB! Rikkekoodide kustutamisel hävivad ka rikkekoodi salvestushetke parameetrid ja osatestide tulemused.
Signaalambi juhtimine.
Doagnoostestriga kontrollitakse, et kõik autol kasutusel olevad enesekontrolli osatestid on sooritatud.
Kasutusel olevate osatestide arv aõltub auto margist ja mudelist.
NB! Rikkemälu tühjendamisel kustuvad ka osatestide tulemused!
Tsükliliselt valvatavate osatestide sooritamine eeldab, et autoga sõidetakse nende testide sooritamisek vajalikes tingimustes.
Heitgaaside kontrollimine
Lisaks OBD le kontrollitakse tehnoülevaatusel veel ka heitgaaside koostist natuke suuremat pöörlemissagedusel (üle 2000p 1/min).
Piirväärtused
CO max. 0,2
HC max. 100 ppm
Lambda 0,97...1,03
Osatestides läbimisek vajaliku OBD sõidutsükli sooritamise juhend.
(Peale aku eemaldamist või rikkekoodide kustutamist).

Külmkäivitus mootori juhtplokk tõlgendab külmkäivituseks olukorra, kui mootori temperatuur on alla 50C ja samas erinevus välisõhu temperatuurist alla6 C.

Tühikäik peale käivitamist lase mootoril u. 2...3 min tühikäigu pöörlemissagedusel suurendatud kormusega (sisselülitatud elektriseadmetega). Selle aja jooksul kontrollib juhtplokk hapnikuanduri elektrilise soojenduse töötaist (aega mille jooksul alustab tööd lambdareguleering) ja süütekatkestuste olemasolu.

Kiirendus seejärel kiirenda u. 80 km/h. Kiirendamise ajal kontrollib juhtplokk lambdareguleeringut ja süütekatkestuste olemasolu.

Osaline koormus hia 80 km/h sõidukiirus umbes 3...5 min. Sellel ajal kontrollitakse lambdaanduri reageerimisaega, süütekatkestusi, lambdareguleeringu korrigeerimist, heitgaaside tagastust ja aktiivsöefiltri tuulutust.

Mootori pidurdus peale osalist koormust pidurda mootoriga ilma käiku vahetamata kiirus 30 km/h. Sellel ajal kontrollitakse heitgaaside tagastus ja lambda reguleeringu.

Kiirendus kiirenda uuesti kuni 80 km/h. Sellel ajal kontrollib juhtplokk lambdareguleeringut ja süütekatkestusi.

Hoia kiiruns u 5 min jooksul muutumatuna. Selle ajal kontrollitakse lambdanaduri reageerimisaega, süütekatkestusi, lambdareguleeringu korrigeerimist, heitgaaside tagastust, katalüüsmuunduri töötamist ja aktiivsöefiltri tuulutust.

Mootoripidurdus sõidutsükli lõpus lõpetamiseks korda veel mootoripidurdust (punktis 5 kirjeldatud tegevust).
oo