Biodiisel (1)

Biodiisel : Flower- power

Biodiisel on maailmas kõige levinum biokütus, mida Euroopas toodetakse peamiselt rapsiõlist. Juhtiv biodiisli tootja ja tarbija on Saksamaa 1 145 tuhande tonniga aastas. Nagu tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures enamus kaasaegseid (alates a. 2000) sõidu –ja veoautode diiselmootoreid võimaldavad biodiisli kasutamist. Mootori võimsus jääb samaks.
1 145 000 tonnise toodanguga moodustab biodiisel 2003 aastal 2,8% Saksa diislitarbimisest. 1700 tanklat, 10% tanklatest müüvad Saksamaal biodiislit.

Põhjendus

1/ Mootorkütuse aktsiisi põhjendus on kahene- piirata keskkonna säästmise nimel keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil on põhjendatud aktsiisi täielik kaotamine. Enamustes riikides pole biodiislil tähtajaliselt aktsiisi.
2/ Nafta hind jääb prognoositavalt kõrgeks, üle 30 dollari barrelist (põhjustel: Aasia kasvavad majandused, terrorioht Lähis-Idas, kartellipoliitika, piiratud maardlad ja tootmismahud). Diisli hind Eestis jääb üle 10 krooni.
3/ Väliskaubandus. 2003 aastal eksportis Eesti mineraalseid kütuseid, mineraalõlisid ja nende destilleerimissaaduseid 3,3 miljardi krooni väärtuses ja importis 6,7 miljardi krooni eest. Seega –3,4 miljardit krooni jooksevkontosse. 2003 aastal oli jooksevkonto 15,9 miljardi krooniga ja 12,6% SKPst miinuses .
KÜTUSE TARBIMINE* --- Kütus ning Aasta.
 
2000
2001
2002
2003
Kerge kütteõli ja diiselkütus, tuhat tonni
450
492
570
586
Autobensiin, tuhat tonni
306
335
311
308
Mõeldav on biodiisli eksport , sest tööjõud, ehituskulud , tooraine, maksukliima on soodsamad kui Saksamaal, Prantsusmaal ja Rootsis.
4/ Keskkonnasõbralikkus. CO2 emissioon vastab põletatud kogusele vastava massi taimede CO2 tarbimisele . 1 hektar rapsipõldu toodab aastaks hapnikku 40 inimesele (10,6 miljonit liitrit). Linnakliima paranemine ennekõike suvel. Biodiislit toodetakse taastuvatest allikatest.
5/ Biodiisli hind Saksamaal 10-15 senti = 1,56-2,3 krooni odavam kui tavadiisel.
Aktsiisi kaotamise tunduv PUUDUS riigi perspektiivist.
Riigieelarve laekumine. Kui tavadiislist laekub riigieelarvesse 4 krooni liitrilt, siis biodiislist 0 krooni aktsiisist. Samal ajal laekub üksikisiku, ettevõtte tulumaksu ja käibemaksuna. Kogu tootmistsükli käigus peaks maksudena laekuma 73%-83% aktsiisitulust laekumata tuludest.1

Detaile

1/ Biodiisli segamine tavadiisliga kuni 5% on võimalik ilma midagi muutmata. Samuti on võimalik biodiislile tavalist diislit otse autopaaki ilma kahjulike kõrvalnähtudeta.
2/ Nagu ka tavalist diislit, lisatakse Biodiislile lisandeid külmadeks kuudeks, mis tagab diisli töö temperatuuridel -20°C.
3/ Enamus diislimootoreid peale 2000 aastat on biodiisli kasutamise võimelised.
4/ Pikale eelnevalt fossiildiislit kasutanud mootorid vajavad muudatusi. Kas puhastust või osade vahetust. Peamiselt kütusepumbad, - torustik , - filtrid ja–pihustid. Põhjuseks, et biodiisel mõjub lahustina ja lahustab kütusesüsteemist tavadiisli ladestunud kõrvalosakesed, mis võivad ummistada filtri . Vanematel diisliautodel on kütusesüsteemis kasutusel tavaline kummi, mis pikema biodiisli kasutusel muutub hapraks.
tavadiisel
biodiisel
tsetaanarv
53-54
58
hapnikusisaldus
0%
10%
väävlisisaldus
0,5%
0,001%
tahkeosad
24-26% vähem kui tavadiisel
tahmaosad
50% vähem kui tavadiisel
CO2 emissioon (suhtarv)
303
45
Määrdumine (HFRR väärtus)
450
>500
4/ Biodiisel vastab EURO– III heitegaasi normatiividele.
5/ Biodiisel on kasutatav ahjukütusena, rongide , laevade mootorites muudatusteta mootoris 20/80 segus (20% biodiislit).

Tootmine

1/ 100 000 tonni tootev tehas vajaks rapsi (keskmiselt 1500 l/ha) 66 000 hektarilt. Rapsi tootmise maht 1990-2002 Eestis on olnud (tuhat hektarit):
 
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
.. raps
0.6
1.1
2.9
1.2
2.5
6.0
8.6
7.9
17.5
24.2
28.8
27.5
32.9
2/ Verband Deutscher Biodieselhersteller prognoosib aastaseks tootmise kasvuks Saksamaal 25%.
3/ Rapsiseemne saagikuse 1,5…3,0 t/ha korral saab rapsipõllu ühelt ha-lt külmpressimistehnoloogia korral 540… 1080 liitrit biodiislikütust.
100 kg-st niiskusega 6…8% ja õlisisaldusega 38…43% rapsiseemnest saab 62…74 kg rapsikooki ja 28…35 kg rapsiõli. Ühest tonnist külmpressitud rapsiseemnest saab keskmiselt 360 liitrit ja kuumpressitud seemnest 415 liitrit biodiislikütust. (Põhja-Saksamaal saavutatud 2,9 tonni ÕLI/ha)
4/ Glütserool on edukalt turustatav ja kasutatakse farmaatsiatööstuses kreemide tootmiseks. Kõrvaltoodet metanooli kasutatakse biodiisli tootmises.
5/ Eestis ainus rapsiõli tootja AS Werol Tehased võimsusega 22 000 tonni rapsiõli.
6/ Biodiisli tootmine võimalik ka loomsetest rasvadest ja taimse õli jääkidest (kasutatud toiduõli).
Biodiisli hind sõltuvalt rapsiseemne, glütserooli ja šroti hinnast .
Tootmise protsess üldiselt

Teostus

1/ Biodiisli vabastamine aktsiisist (Saksmaal biodiisel 2008 aastani aktsiisist vabastatud).
2/ Poliitiline initsiatiiv reklaami, vastava nõukoja näol.
3/ Linnade transpordisüsteemis kasutuselevõtt. Bussifirmad/veofirmad võtaks ulatuslikku kasutusse. Tallinna bussid läbivad 2004 aastal 20 072 000 liinikilomeetrit, milleks kulub ca 32 000 tonni diislikütust väärtuses ca 300 000 000 krooni.
4/ Tootjate toomine Eestisse, kaasates kohalikke tanklakette (Olerex). Biodiisli kättesaadavuse tagamine kõikjal Eestis. Eestis tootev firma omaks avalikkuse teadvuse, positiivse patriotismi ja väliskaubanduslikku mõju. Töökohad, investeeringud, kõrgtehnoloogia.
5/ Biodiislit tarbivate autode maaletoomine ja teadvustamine (salongides tellitav).
6/ Tootmismahud nagu ka nõudlus kasvavad astmeliselt.
7/ Saksa tootja kaasamine võimaldab oskusteavet, ekspordivõimet
Nach einer Erhebung der Arbeitsgemeinschaft Qualitätsmanagement
Biodiesele.V. werden etwa 30 % des Biodiesels über öffentliche Tankstellen abgesetzt, 70 %über Großkunden, alsoFlottenbetreiber des Transportgewerbes,Taxiunternehmenusw.
Kuna on juba tootjad (Biothomspon, WBT), kes püüavad koostööd teha Olerexi ja Tartu bussiliinidega ning on 5,75% nõue 2010 aastaks, siis on teatud ajaline keskkond.

Infot

Eesti Maaviljeluse Instituudi direktori Arvi Kallase uuring: Biodiislikütuse tootmistehnoloogiad ja omahind (2001.a. uuring)
Nevest AG- Kahe uue tehasega saab Saksamaa juhtivaks tootja 200 000 tonniga. Valminud Scwartzheide tehase toodang 3 aastat ette müüdud www.nevest.de
http://www.marina-biodiesel.de/ Tehase maksumus 15 miljonit €, käive 90 miljonit € aastas, maht 100 000 tonni.
http://www.biodieselverband.de/vdb/
http://www.ufop.de/ Der Union zur Förderung von Öl-und Pflanzenprotein.
http://www.biodiesel-kaernten.com/ Austria tootja 25’000 tonnise tehasega
http://www.biodiesel-intl.com/ Biodiislit tootvat tehnoloogiat tootev firma
1 IFO, 2002