100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
118 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
virgok
Õppematerjali autor
Elektril töötav sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Defa WarmUP või Calix) Elektrilise soojendussüsteemi ühteaegu pluss ja miinus on vajadus autovälise vooluvõrgu järele, kuhu kütteelement ühenduskaablite abil ühendatakse. Soojenduselement paigaldatakse mootoriplokki, kus see soojendab üles jahutusvedeliku või osal mudelitel ka karteris oleva õli. Seega mitte just parim lahendus korterelamu viienda korruse autoomanikule. Samas tagab elektriliselt töötav eelsoojendus oma kasutajale alati täis autoaku, mida iseseisvalt töötav soojendi ei pruugi teha. Autoaku käivitusvõimsus alaneb külma korral märkimisväärselt: -18 °C korral on käivitusvõimsus veel vaid 40% algsest väärtusest. Peale mootori ja salongi soojaks kütmise hoolitseb eelsoojendussüsteem ka selle eest, et aku oleks alati täielikult laetud, pikendades seega aku eluiga. Autonoomne sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Webasto või Eberspächer)
Mootoriplokisoojendus Tallinn 2009 WEBASTO EELSOOJENDUSSÜSTEEM Mis on Webasto auto eelsoojendi? Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. Eelsoojendus süsteemi eelised. Külma ilmaga läheb mootor ilusti käima, võtab vähem kütust, mootor kulub vähem, aknad teeb puhtaks ohutum sõita. Mugav kliima aastaringselt Ei mingit külmetamist ega külmi jalgu enam. Seadet saab kasutada ka suvel, sest ventilaatorifunkt
eelsoojendussüsteem vajab. Autoeksperdi töötaja Leho Mägismaa sõnul on kuldne reegel see, et kui näiteks Webasto töötab 15 minutit, siis tuleks sel lasta töötada veel teised 15 minutit sõitmise ajal, et aku jõuaks end taas täis laadida. Eelsoojendit tasub kasutada sõidu ajal ka sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Autonoomse eelsoojendussüsteemi plussiks on, et külmades tingimustes teeb see auto soojemaks kui elektriliselt toimiv eelsoojendi. Eelsoojendus säästab autot ja juhti Esimesed tõsised külmad sunnivad autojuhte hommikuti end varem voodist üles ajama, sest enne sõidu alustamist kulub tunduvalt enam aega kui soojal ajal. Külmunud ukselukud, jäätunud aknad, külm mootor ja streikiv aku -- neist vaevadest võib säästa autojuhti vaid soe garaazh või eelsoojendussüsteem. Talvehädade loetelu pikk Talvehommikul külma autosse istumine võib tunduda küll reibastav kuid külmetav
Autokooli testid 1. Eesmised udutuled põlevad. 2. Roolivõim on kahjustusega. Seda hoiatust ei tohi kunagi eirata. Roolivõim võib lõpetada töötamise üsna kiiresti. 3. Tagumised udutuled põlevad. 4. Aknapesuvedeliku tase on madal. 5. Piduriklotsid on läbi. 6. Püsikiirusehoidja on sees. 7. Suunatuled. 8. Vihma- ja valgusesensor. Kui see põleb, siis ei pruugi need töötada. / Lähituled sisse lülitatud 9. Talve režiim – Annab märku, et auto on lülitanud ümber talve režiimile. Automaatkäigukastide puhul tähendab, et auto vahetab suurematele käikudele, et vältida rataste pöörlemist. /Madal temperatuur 10.Informatsiooni edastus tuli. 11.Eelsüüteküünlad. Enne auto käivitamist tuleb oodata, kuni tuli kustub. 12.Libeda tee hoiatus. Hoiatab juhti, et tee olud on libedad ja tuleb olla tähelepanelik. / Talvine sõiduseade 13.Probleem võtmega. Levinud moodsamatel autodel, kui au
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid