Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Webasto auto eelsoojendus (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Webasto auto eelsoojendi?

Mootoriplokisoojendus
Tallinn 2009
WEBASTO EELSOOJENDUSSÜSTEEM
Mis on Webasto auto eelsoojendi ?
Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta.
Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem.
Eelsoojendus süsteemi eelised.
Külma ilmaga läheb mootor ilusti käima, võtab vähem kütust, mootor kulub vähem, aknad teeb puhtaks ohutum sõita.
Mugav kliima aastaringselt
Ei mingit külmetamist ega külmi jalgu enam. Seadet saab kasutada ka suvel, sest ventilaatorifunktsioon ei lase autol muutuda ratastel saunaks. Autos on tagatud mugav kliima mis tahes aastaajal.
Intelligentne ventilaatorifunktsioon suveks
Webasto seisukütteseadmed oskavad kõike. Talvel nad soojendavad ja suvel juhivad värske välisõhu parkivasse autosse. Auto ventilaator aktiveerub sellisel juhul ilma sooja õhu funktsioonita. Enam ei pea istuma ratastel sauna ja ka konditsioneer töötab oluliselt kiiremini!
Paigaldage seisukütteseade diisel- mootorile hiljem!
Paljudele diiselmootriga sõidukitele paigaldatakse juba tehases lisakütteseade. Kuid paljud diiselmootorite omanikud ei tea seda, et paljusid lisakütteseadmeid saab Webasto paigalduskomplekti abil muuta täisfunktsionaalseks seisukütteseadmeks.
Eelised:
■ väike paigaldusvaev
■ madal paigalduskulu
■ kõik Webasto seisukütteseadme funktsioonid
Mugav kasutamine
Webasto seisukütteseadmed pakuvad kasutajale täielikku kasutusmugavust! Olgu tegu klassikalise taimeri, kaasaegse raadio teel juhitava puldiga või telefoni Thermo Call-funktsiooniga – valik on teie!
Puhtama keskkonna nimel
Webasto seisukütteseadme abil saate enda olemise mugavaks teha ja samal ajal keskkonda säästa. Tunnustatud tehnikakeskuse mõõtmised tõestavad, et eelsoojendatud mootor vähendab oluliselt kahjulike ainete emissiooni.
Diiselsõiduk soekäivitusega: 
HC + NOx emissiooni vähenemine  = umbes 18%
CO emissiooni vähenemine = umbes 15%
Bensiinimootor soekäivituse korral:
HC + NOx emissioon = umbes 53%
CO emissiooni vähenemine = umbes 54%

Hea uudis hinnateadlikule juhile

Tunnustatud tehnikakeskuse uuringud tõestavad, et seisukütteseade suurendab kütusekulu minimaalselt. Eelsoojendatud mootori väiksem kulumine kompenseerib selle täielikult.


– täiendav kütusekulu diiselmootoriga: umbes 0,1 l ühe soojendusfaasiga
– täiendav kütusekulu bensiinimootoriga: umbes 0,17 l ühe soojendusfaasiga
Arvutusnäide:
Keskmise diislihinna korral (1,07 eurot/ liiter ) maksab seisukütteseadme kasutamine vaid 11 senti!

Lõpp udustele akendele

Kehv ilm? Vahet pole! Ka niisketel ja külmadel päevadel saate end tunda mugavalt juba autosse istudes . Uduseks tõmbuvaid aknaid pole vaja puhtaks pühkida ega rõskes autos enam lõdiseda. Käivitage lihtsalt mootor ja sõitke hea nähtavusega ära.

Ohutus tänu heale nähtavusele!


Alati hea nähtavusega teel. Tuuleklaasile ei kogune auru ja see on külma ilmaga autosse istudes juba sulanud. Korduvat külmumist ei teki.

Soe juba autosse istudes

Saate sõita soojas autos, ideaalselt istuva turvavööga ja ilma liikumisvabadust takistava talveriietuseta.


Jääd kraapida? Mitte mina!
Talvise jääkraapimisega on lõpuks ometi lõpp. Kui autosse istute, on igasugune jää aknalt juba sulanud. Uuestijäätumise ohtu pole ei väljas ega sees.
Aja kokkuhoid !
Seisukütteseade säästab palju aega, eriti talvel. Lõpp jää kraapimisele ja uduseks tõmbunud akende pühkimisele. Mootoril pole vaja lasta soojeneda – see on liikluseeskirja järgi niikuinii keelatud.
Auto eelsoojendi kasutamise eelised
Eelsoojendatud autosse istumine pakub autosõidule ilmselgelt mugavama alguse ning vähendab ka ohtu tervisele. Kui autoklaasid on lumest ja jääst vabad ning ei ole udused, on ka auto juhtimine ohutum.
Eelsoojendatud mootor kulub käivitusmomendil tunduvalt vähem, kasutab vähem kütust ja eraldab vähem kahjulikke heitgaase. Kui paigaldate eelsoojendi, säästate mootorit, keskkonda ja loomulikult enda tervist.
Autonoomse soojendi tööpõhimõte
Auto eelsoojendi sarnaneb oma tööpõhimõttelt elamutes kasutatavate vedelküttel töötavate kesküttesüsteemidega. Autos kasutatava soojendi konstruktsioon peab olema vastupidav suurele vibratsioonile ja temperatuurikõikumistele.
Soojendi tööks vajalik kütus võetakse auto enda küttesüsteemist, käivitusvoolu saadakse auto akult. Eelsoojendi aktiveerib auto enda kütte- ja ventilatsioonisüsteemi salongi kütmiseks, kui temperatuur auto jahutusvedeliku süsteemis on tõusnud 30 ºC -ni. Peale selle soojendab süsteem ka auto mootori umbes 73ºC -ni. Pärast soojendi käivitumist toimub kogu kütteprotsess täiesti automaatselt. Soojendi lülitub olenevalt soojuse vajadusest ringi täisvõimsuse, osalise võimsuse ja väljalülitatud asendi vahel. Kütusekulu on keskmiselt 0,3 - 0,67 liitrit tunnis sõltuvalt soojendi võimsusest ja soojuse vajadusest.
 
Tänu auto eelsoojendi suurele võimsusele (4,2 või 5,2 kW ) piisab tavaliselt, kui soojendi töötab 25-30 minutit. Arvestage, et auto aku on see, mis seab piirangu eelsoojendi töötamise ajale. Kõige suurem voolu tarbija eelsoojendi töötades on auto enda salongiventilaator, seepärast ärge seadke puhuri kiirust liiga suureks.
Välistemperatuur
 Auto eelsoojendi töötamise aega mõjutab nii talvel kui suvel välistemperatuur. Ekstreemsetes temperatuuritingimustes (-20ºC ja alla selle) saab aku tugeva koormuse. Sellistes tingimustes võib soojendi töötamise aega vähendada 10-15minutini ja seejärel jätta soojendi sõidu ajaks sisselülitatuks, kuni auto mootor saavutab normaalse töötemperatuuri.
Seisukütteseadme tööpõhimõte
1.Seisukütteseade aktiveeritakse kas mobiiltelefoni või mugava taimeriga .
2.Vahetult pärast käivitamist hakkab dosaatorpump pumpama kütusepaagist kütust kütteseadmesse. 3.Kütteseadmes olev süüteküünal saab voolu ja hakkab hõõguma. Samal ajal imetakse seadmesse välisõhku.
4.Kuum süüteküünal aurustab kütuse. Süttiv kütuse-õhu segu süttib pärast vajaliku temperatuuri saavutamist.
5.Kütteseade soojendab möödavoolava külma jahutusvee ja pumbatakse läbi veeahela.
6.Kuum vesi suunatakse sõiduki kütte soojusvahetisse, mis suunab soojuse puhuri kaudu otse salongi. 7.Soe vesi voolab soojusvahetist edasi mootorisse. See soojeneb samuti.
8.Kui soojenenud jahutusvesi on kütteseadmesse tagasi voolanud, hakkab ringlus otsast peale.

DEFA WARM UP mootorisoojendus süsteem

Süsteem töötab 220V pealt. Defa pakub peaaegu igale automootorile mootori soojendamis võimalusi. Kõige laiaaldasemalt on levinud mootori plokki paigaldatavad soojendus elemendid. Defa mootorisoojenduse süsteemid jagunevad kaheks: Ainult mootoriploki soojendus ja mootoriplokisoojendus koos salongiga. Viimane varjant on neist kõige mugavam ja selle süsteemiga koos käib ka juba akulaadija nii, et hommikul autosse istudes on teil mõnusalt soe ja ei pea muretsema sellepärast, kas auto käivitub või ei käivitu. Defa on lasknud teha uuringu milles selgitati välja, et mootoriploki soojendus tasub juba ennast ära isegi –2 kraadi juures. Testiti nii bensiini kui diiselmootoried. Juba esimestel kilomeetritel saastasid autod vähem õhku ja ka kütusekulu langes 15-30 %. Defa pakub mootorisoojendus süsteme alates 500 W ja lõpetades 2000 W.


DEFA WARM UP kõige luksuslikumal süsteemil on taimer , koos välistemperatuuri anduriga, mis ei lase süsteemil aktiveerida, kui selleks pole vajadust, ehk kui temperatuur pole alla 0 kraadi. Veel on ka aku laadija, et aku oleks täie tervise juures ka talvel. Eriti kasulik on selline süsteem siis kui sõidetakse lühikesi otsi ja generaator ei jõua akut korralikult täis laadida . Lisaks on salongipuhur, et ei peaks panema selga pakse talvejopesi, mis halvendavad juhtimist. Samuti halvendab ka juhi reaktsiooniaega külm salong . Selleks ongi olemas salongipuhur, et autosse istudes oleks klaasid jääst puhtad, sees soe ja hubane.
6
Webasto auto eelsoojendus #1 Webasto auto eelsoojendus #2 Webasto auto eelsoojendus #3 Webasto auto eelsoojendus #4 Webasto auto eelsoojendus #5 Webasto auto eelsoojendus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 129 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Makc Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eelsoojendus
4
odt

Eelsoojendus

Talvisel ajal on külma autoga sõitmine ohtlik, keskkonda saastav, automootorile ja -akule kurnav ning sõitjatele ka ebameeldiv. Seda kõike saab vältida eelsoojendussüsteemi abil. Eelsoojendussüsteemid jagunevad laias laastus kaheks: autovälise ja -sisese energiaga töötavad soojendid. Mõlema abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta ning jääkraapimise ja jäätunud aknad unustada. Eelsoojendatud mootor kulub käivitusmomendil tunduvalt vähem, kasutab vähem kütust ja eraldab vähem kahjulikke heitgaase. Elektril töötav sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Defa WarmUP või Calix) Elektrilise soojendussüsteemi ühteaegu pluss ja miinus on vajadus autovälise vooluvõrgu järele, kuhu kütteelement ühenduskaablite abil ühendatakse.

Auto õpetus
Auto elektriline mugavusseade - auto eelsoojendus
5
pptx

Auto elektriline mugavusseade - auto eelsoojendus

Auto elektrilised mugavusseadmed Auto eelsoojendused 2012 Mugavusseadme nimetus, kuidas töötab, tootjad 1. Kuidas seda nimetada? Mootoriplokisoojendus Mootorisoojendus Eelsoojendus Eelsoojendi Seisukütteseade Plokisoojendus 2. Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonireziimile

Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused
Eelsoojendisüsteem - Referaat
10
doc

Eelsoojendisüsteem - Referaat

kütet ning saastab vähem. On olemas erinevaid firmasid mis sellist toodet pakuvad nagu näiteks Websto, Eberspäche ja Defa millest ka käesolev referaat allpool räägib. 3 Eelsoojendisüsteem Eelsoojendussüsteemid jagunevad laias laastus kaheks: autovälise ja -sisese energiaga töötavad soojendid. Mõlema abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta ning jääkraapimise ja jäätunud aknad unustada. Eelsoojendatud mootor kulub käivitusmomendil tunduvalt vähem, kasutab vähem kütust ja eraldab vähem kahjulikke heitgaase. Elektril töötav sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Defa WarmUP või Calix) Elektrilise soojendussüsteemi ühteaegu pluss ja miinus on vajadus autovälise vooluvõrgu järele, kuhu kütteelement ühenduskaablite abil ühendatakse.

Auto õpetus
Eelsoojendus - Webesto
12
doc

Eelsoojendus - Webesto

Referaat Eelsoendus Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 3 Mis on auto eelsoojendi? ..............................................................................................................................................4 Mis on auto sõidusoojendi ?................................................................................................ 4 Autonoomse soojendi tööpõhimõte..................................................................................... 5 Auto eelsoojendi kasutamise eelised............................................................................... 5 Kuidas säästa auto akut tühjenemise eest............................................................................ 6 Töötamise aeg....

Auto õpetus
Sissejuhatus Erialasse
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus ­ Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma pikim teestik - Pan-Ameerika autotee 47000km Kõige rohkem autoteid ­ USA, üldpikkus üle 6 miljoni km

Auto õpetus
Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i
Transpordiameti teooriaeksami testid
333
docx

Transpordiameti teooriaeksami testid

1. Eesmised udutuled põlevad. 2. Roolivõim on kahjustusega. Seda hoiatust ei tohi kunagi eirata. Roolivõim võib lõpetada töötamise üsna kiiresti. 3. Tagumised udutuled põlevad. 4. Aknapesuvedeliku tase on madal. 5. Piduriklotsid on läbi. 6. Püsikiirusehoidja on sees. 7. Suunatuled. 8. Vihma- ja valgusesensor. Kui see põleb, siis ei pruugi need töötada. / Lähituled sisse lülitatud 9. Talve režiim – Annab märku, et auto on lülitanud ümber talve režiimile. Automaatkäigukastide puhul tähendab, et auto vahetab suurematele käikudele, et vältida rataste pöörlemist. /Madal temperatuur 10.Informatsiooni edastus tuli. 11.Eelsüüteküünlad. Enne auto käivitamist tuleb oodata, kuni tuli kustub. 12.Libeda tee hoiatus. Hoiatab juhti, et tee olud on libedad ja tuleb olla tähelepanelik. / Talvine sõiduseade 13.Probleem võtmega

Autokool
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Zero 100% antifriisjahutusvedelik kaitseb jahutussüsteemi tõhusalt jäätumise ja korrosiooni eest. Zero sobib nii autodesse kui tööseadmetesse ja selle lisaainete lisamisel on arvestatud tänapäevaste mootorite alumiiniumosadega. Segu korral mahuvahekorraga 1:1 saavutatakse külmakindlus 36C. Jahutusvedelik on nitriidi, amiini ja fosfaadivaba. JAHUTUSVEDELIKU KONTSENTRAAT 100% LÜHIKIRJELDUS: Kontsentreeritud jahutusvedelik auto jahutussüsteemi. Toode on sinist värvi. Valmistatud monoetüleenglükooli baasil.MÄRKSÕNAD: Roheline vedelik Tugevalt kontsentreeritud Sisaldab korrosiooni vastaseid ühendeid ja määrdeühendeid Saadaval nii väikepakendites, 200 liitristes vaatides ja ka lahtiseltEELISED: Madal hind, kuna toode on kontsentreeritud ning lahjendatakse destileeritud veega

Masinamehaanika




Meedia

Kommentaarid (2)

Mace profiilipilt
Mace: Täitsa hea.
15:54 20-09-2011
tiit001 profiilipilt
16:04 23-11-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun