50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marten männik
Õppematerjali autor
Võtme pikendamine teise võtme või toru abil on keelatud. 9. Kruvikeerajad peavad olema korralikult teritatud, pealt mõradeta. 10.Masinaruumi personaalil on keelatud teostada töid töötava mehhanismiseadme läheduses, millel puudub kaitse ( kaitsekate või võre). 11.Käivitada ja juhtida mehhanismi omamata selleks vastavat luba. 12.Kõik laevas olevad torustikud peavad olema markeeritud. 13.Mutrivõtmed peavad vastama mutripea või poldi mõõdule. TEHNILINE HOOLDUS (1) Vajalikku tähelepanu tuleb osutada kõigi mehhanismide, kaasa arvatud mehaaniliste, elektriliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste süsteemide, nende mõõteriistade ja kaitseseadmete, samuti olmeteenindusseadmete tehnilisele hooldusele ja nende käsitsemise nõuetest kinnipidamisele ning materjalide ja tagavaraosade kulu arvestusele. Laeva SPM – i töö kontroll ja reguleerimine. Kontrollitavad parameetrid 1. Pi 2. Pz 3. Pc 4. Pk ülelaadimis rõhk 5
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
kasutamisel? 2. Kauba mahalaadimine Laotöö algab veoste mahalaadimisega veovahenditest või veoühikutest. Veosed on kaubad, mida veetakse kindlal ajavahemikul ühest punktist teise eesmärgiga luua neile juurde lisaväärtust. Veovahendite all mõeldakse transpordivahendeid, mis suudavad liikuda oma jõuallika (mootori) abil. Maanteetranspordis on veovahenditeks üldjuhul lastiruumi või veoplatvormi omavad veoautod, kaubikud ja lastiruumita veokid, mis veavad selle raamile kinnituvaid erinevat tüüpi poolhaagiseid. Veoühikute all mõeldakse poolhaagiseid (treilereid), täishaagiseid, konteinereid ja raudteevaguneid. Kuna veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused maapinnast võivad mahalaadimise ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada need erinevad tasapinnad. Selleks on vaja kasutada üleminekutehnoloogiaid
tõstukite kasutamisel? 2. Kauba mahalaadimine Laotöö algab veoste mahalaadimisega veovahenditest või veoühikutest. Veosed on kaubad, mida veetakse kindlal ajavahemikul ühest punktist teise eesmärgiga luua neile juurde lisaväärtust. Veovahendite all mõeldakse transpordivahendeid, mis suudavad liikuda oma jõuallika (mootori) abil. Maanteetranspordis on veovahenditeks üldjuhul lastiruumi või veoplatvormi omavad veoautod, kaubikud ja lastiruumita veokid, mis veavad selle raamile kinnituvaid 10 erinevat tüüpi poolhaagiseid. Veoühikute all mõeldakse poolhaagiseid (treilereid), täishaagiseid, konteinereid ja raudteevaguneid. Kuna veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused maapinnast võivad mahalaadimise ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö
Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab mootori kulumisele, hallikasmust suits viitab silindris surve vähenemisele, sinakas suits viitab õli silindrisse sattumisele, valge suits viitab küttesegu mittesüttimisele, ebaühtlane suits viitab pihustite nõelte kinnijäämisele. Mootori õige kasutamine ja õigeaegne perioodiline hooldus tagavad traktori tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle ega alakoormata, kõige sobivam on 85...95 % koormusreziim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigireziimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid