Volkswagen Golf (2)

KOOLINIMI
AT 333
MINU NIMI
Volkswagen Golf
Referaat
Juhendaja
ÕPETAJA NIMI
Tartu 2009
Sisukord
*Ajalugu
* Volkswagen Golf ( Rabbit ) Mk I (1974 - tänapäev)
* Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II (1983–1992)
* Volkswagen Golf (Rabbit) MkIII (1991–1997)
* Golf VI elab vaid neli aastat.
Volkswagen Golf on Volkswageni toodetav sõiduauto. Golf on oma üle 24 miljoni koostatud autoga Volkswageni enim müüdud mudel läbi ajaloo.
Esimese ja viienda põlvkonna Golfe tuntakse USA-s ja Kanadas ka kui Volkswagen Rabbit
Golfe toodetakse järgmiste keretüüpidega: kolmeukselise luukpärana, viieukselise luukpärana, universaalina ( Estate /Variant) ning kabrioletina (Cabrio). Samuti on tootmises Golfi sedaankerega variant (Volkswagen Jetta ).
Ajalugu
Volkswagen Golf on ajalooliselt tähtis automudel, sest see on tootmises alates 1974. aastast kuni tänapäevani. Samuti oli Golf tähtis Volkswagenile, sest 1970. aastate alguseks oli Volkswagen tõsistes finantsraskustes. Volkswageni mudeli Beetle müüginumbrid olid pidevalt langenud ning uute autode ostjatele ei pakkunud enam huvi Volkswageni õhkjahutusega ja tagamootoriga mudelid. Saksa autogigandi päästjaks osutus Auto Union mille oma oli kuulus Audi mark. Auto Unioni kaudu pääses Volkswagen ligi Audi kogemustepagasile vedelikjahutusega mootorite ja esirattaveo valdkonnas mis olid vajalikud, et toota uus põlvkond Volkswageneid. Golf oli selle põlvkonna esimene liige.
Volkswagen Golf (Rabbit) Mk I (1974 - tänapäev)
Esimese Golfi tootmine algas 1974. aastal. USA-s ja Kanadas müüdi seda aastatel 1975 - 1984 Volkswagen Rabbiti ning Mehhikos Volkswagen Caribe nime all. Sellel oli vedelikjahutusega mootor, esirattavedu ja kerevariandiks luukpära. Golf Mk I valiti ajakirja Wheels poolt 1975. aastal Aasta Autoks.
Kuigi Golf ei olnud esimene auto sellise disaini ja tehnika kooslusega, oli see kõigist eelnevaist edukam just sellepärst, et esindas seda koos Volkswagenite hea koostekvaliteedi ja usaldusväärse tehnika mainega. Golf Mk I disanis Itaalia autodisainer Giorgetto Giugiaro ItalDesign stuudiost.
1978. aastal alustas Volkswagen Westmorelandi maakonnas, Pennsylvanias esimese Euroopa autotootjana USA-s autode tootmist. Uut tehast mis ehitati selleks, et vähendada Rabbitite hinda USA-s, valiti juhatama endine Chevrolet juhtivtöötaja James Mclernon. Kahjuks üritas McLernon aga Rabbitit "Amerikaniseerida" pehmendades selle vedrustust ja kasutades salongis odavaid materjale. See aga ei meeldinud Volkswageni puristidele ja kompanii juhtidele Saksamaal ning 1983. aasta mudelitest alates hakati Pennsylvanias taas kasutama jäigemaid amortisaatoreid ja vedrustust ning kvaliteetsemaid salongimaterjale. Tehas alustas samuti GTI mudeli tootmist USA turu jaoks. Esimene Volkswagen Caddy pikap, mis põhines Golf Mk I'l, toodti samuti Pennsylvania tehases.
GTI versioon , mille tootmist alustati Euroopas 1976. ja USA-s 1983. aastal lõi üleöö nn Taskurakettide segmendi ning sellest alates on mitmed teised autotootjad oma tavaliste väikeautode kõrvale turule toonud ka sama mudeli erilisi sportmudeleid. GTI oli esimene sportlik väikeauto millel võeti kasutusele kütuse sissepritse , mis tõstis 1588cm3 mootori võimsuse 85 kW/108 HJ'ni. Aastal 2004 kuulutas ajakiri Sports Car International GTI Mk Ie 1980. aastate kolmandaks parimaks autoks. USA-s tunti Mk I GTId kui Rabbit GTId. GTI sai ülemaailmselt tuntuks kui "Igamehe Porsche".
1980. aastal läbis Golf facelifti, mille tagajärjel sai mudel suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja uue, moodsama, armatuurlaua.
Kabriolettversiooni, lisanimega Cabrio, müüdi 1980. kuni 1993.(kuna Golf Mk IIst kabriolettversiooni ei tehtud, toodeti Mk I Cabriot kuni Mk IIIe tutvustamiseni) aastani.
Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II (1983–1992)
Teise põlvkonna Golfi tootmine sai alguse 1983. aastal (USA-s 1985. aastal) ning selle peamisteks uuendusteks oli suurem kere ning laiem mootorivalik: Lisati GTD, DOHC 1781cm3 16- klapiline versioon reasneljasest GTIst (saadaval oli ka juba teada tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline "G60" kahe-ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduks homologeeritud versioon, Rallye.
Golf Mk IIst eksisteerib väga piiratud arvul (72) käsitööna valminud variant, G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60e kompressorit pruugiti koos 16-klapilise GTI mootoriga , sportkäigukastiga ja Syncro neliveosüsteemiga. Kõik G60d toodeti viieukselistena (va kaks autot, mis toodeti kolmeukselisena), värviti mustaks, tavalise kahe esitulega (mitte tavalise GTI nelja esitulega) iluvõrega millel oli unikaalne sinine (mitte punane nagu GTI'l) raam ja Motorspordi logo . Kuulujuttude kohaselt toodeti kaks eksemplari ka konditsioneeriga. 1989. aastal maksis G60 £25,000 (~575,000 EEK) ning enamik müüdi VAGi juhtivtöötajatele. G60e mootor arendas 212 HJ, mis tegi sellest võimsaima GTI mida Volkswagen eales tootnud oli, kuni Mk IV R32e tutvustamiseni aastal 2003.
Golfist ehitati ka Off- Road versiooni mille nimeks oli Golf Country . Sellel oli kõrgem vedrustus, nelivedu, kängururauad, karterikaitse ning taha, väljaspoole autot, paigutatud tagavararatas. Euroopas pakuti Countryt paljukiidetud 114 HJlise 1.8 liitrise 8-klapilise bensiinimootoriga ja 75 HJlise 1.6 liitrise GTD turbodiiselmootoriga. Golf Country oli eriti populaarne Kesk-Euroopas, Alpide piirkonnas.
Golf Mk IIe tootmise ajal tehti sellele arvukaid väliseid muudatusi. Kõige märkimisväärsem neist oli suuremate kaitseraudade, ehk "Big Bumpers" lisamine 1989. ja 1990. aastate vahel Euroopa turule. Teine oluline muutus tehti esiuste küljeklaasides, mis peale 1987. aastat paigaldati ühes tükis.
Ka teise põlvkonna Rabbitid valmistati USA-s esialgu Pennsylvanias, kuid kuna müüginumbrid Põhja-Ameerikas ei vastanud ootustele pandi Westmorelandi tehas 1988. aasta Juulis kinni. Edaspidi hakati Golfe USA-sse importima Saksamaalt ja Mehhikost.
GTI Mk II valiti 1985. aastal ajakirja Motor Trend poolt Aasta Autoks ning VWVortex'i poolt "Parimaks Golfiks Läbi Ajaloo". Mk II GTI'l ei õnnestunud olla sama edukas kui Golf Mk I, sest GTI-fännid olid suuremas vaimustuses Peugeot 205 GTIst.
Volkswagen Golf (Rabbit) MkIII (1991–1997)
Kolmanda põlvkonna Golfi tootmine sai alguse Novembris 1991, kuid Põhja-Ameerikas jõudis see müügile 1993. aastal. Kolmanda generatsiooni Golf valiti 1992. aasta "Car of the Year "-iks. Golf MkIII-e GTI variante (eriti reasneljase mootoriga) peeti nn sport-Golfidest seni kõige lahjemateks, kuna GTI MkII -ga võrreldes oli auto mass tunduvalt suurenenud aga võimsuselisa oli väga väike. Golf III-st eksisteerib ka VR6 variant. Selle 2.8 liitrine VR6 mootor arendas 172 Hj (128 kW), ning parandas 1285 kg-se massiga auto dünaamikat märgatavalt. Võrdluseks: MkII GTI kaalus 285 kg vähem, kuid sellel oli 1.8 liitrine mootor, mis arendas 137 Hj (102 kW).
1993. aastal tutvustati kolmanda generatsiooni Golf GTI 16-klapilist versiooni. Mootor oli põhimõttleiselt sama, mis teistel versioonidel, kuid selle töömahtu oli suurendatud 2.0 liitrini ning tänu sellele kasvas mootori võimusus 148 HJ-ni (110 kW). Kuigi mootor oli VR6-ga võrreldes ikkagi nõrk, sai see Euroopas kiiresti populaarseks (Põhja-Ameerikas ei müüdud "õiget" GTI-d vaid VR6-te millele olid kinnitatud GTI logod ).
Golf MkIII oli samuti 90-ndate lõpus ja 00-ndate alguses Euroopas toimunud diislihulluse eelkäija, kuna Volkswagen tuvustas 1996. aastal otsepritse süsteemi Golf TDI-l. Mootori töömaht oli 1.9 liitrit ja võimsus 108 Hj (81 kW). See ei olnud esimene diiselmootoriga auto mille erivõimsus oli üle 50 Hj/l, kuid näitas laiemale avalikkusele diiselmootoriga autode eeliseid bensiiniga töötavate ees, mis seisnes eelkõige kõrges pöördemomendis madalatel pööretel. TDI puhul olid näitajad 235 Nm 1900 p/min.
90-ndatel aastatel sponsoreeris Volkswagen kolme kuulsa rock bandi turneesid, ning lasi iga esineja auks välja eriseeria Golfe: Golf Pink Floyd Editioni (1994), Golf Rolling Stones Editioni (1995) ja Golf Bon Jovi Editioni (1996).
1996. aastal lasi Volkswagen välja 1000-eksemplarise " 20th Anniversary" eriseeria kolmeukselisi Golf GTI-sid. Neil olid standardse GTI spetsifikatisioonid kuid visuaalseid muudatusi oli mitmeid: Ruudulipu ja GTI logoga Recaro sportistmed, punased turvarihmad, kroomitud golfipalli kujuline käigukangi nupp, punased triibud roolil ja käsipiduri kangil ning hõbedased näidikud. Punane kujundus jätkus auto kerel : Punased triibud kaitseraudadel ja punased pidurisadulad, BBS-i 16" kergmetallveljed (sarnased VR6-e 15"-le velgedele), kroomitud summuti otsad ja toonitud udu- ja suunatuled . Lisaks sai veel valida kolme varustuselemendi vahel: Elektriline katuseluuk, konditsioneer ja must metallikvärv. Kindlustusmaksed olid sellel samad mis tavalisel GTI-l, mis tegi sellest vägagi ihaldatud mudeli. Eriseeriat müüdi ainult kuues värvitoonis ning kogutoodang , 1000 autot, jagunes mootorite alusel järgmiselt: 600 8-klapilist mudelit, 150 16-klapilist mudelit ja 250 TDI mudelit. Diiselmootoriga autod toodeti ainult Euroopa turu jaoks ning Inglismaal neid ei müüdud.
Golf VI elas elab neli aastat.
Eesmärgid pole sugugi kergesti ühitatavad, ja mõned kriitikud näevadki kuuendas Golfis vaid viienda tõsisemat mudelivärskendust. Värske vöör, uus ahter, teravamad kandid - ja olevatki kõik, sest päris uus Golf on alles 2012. aastasse kavandatud. See tähendab, et kuuendale antakse ainult neli aastat. Lühike elu isegi autoskaalal. Kuid "elusana" laval seistes õhkub temast ikkagi tugevat külgetõmmet. Mis Volkswageni fännide puhul vist lausa maagilise jõu omandab. Kui viies Golf teile meeldis, siis pole raske ka kuuendat armastama hakata.
Välimus
Selgem, puhtam, täpsem: Golf VI võiks Volkswageni kroonikaraamatutesse minna "de'Silva- Golfina", sest Audist Volkswagenisse siirdunud juhtdisaineri Walter de'Silva käekiri on selgelt äratuntav. Itaallasel on õnnestunud eesmist ülendit lühendada. Selgub , et aastatega ei jää mitte ainult inimesed väiksemaks, ka Golf tõmbub veidi kokku. Vastupidiselt üldisele suundumusele on auto pikkus kahanenud poole sentimeetri võrra, aga kõrgus koguni viis sentimeetrit. (Mille eest tuleb Volkswagenit eriti kiita, need kuubikujulis-töntsid autod on ammu ära tüüdanud.) Autonina on senisest lamedam, Golfi pilk teravam kui varem. Uue kujundusega kaitseraud laseb Golfil nüüd lõuga kelmikalt ettepoole suruda. Dünaamilisuses võidab sellega kogu auto esiosa . Uste alaosas asunud kaitseliistude asemel jookseb nüüd esilaternatest alates terav viik üle ukselinkide tagatuledeni. Viimased on tublisti kitsamaks muutunud ning pöörduvad taas autokülgedele. Igatahes saab selgeks, et optiline peenhäälestus võib auto olemust tublisti muuta. Golf näib nüüd vähem pontsakana, kerejooned mõjuvad täpsematena. Seni üpris lagedad plekkpaneelid on saanud oma tagasihoidliku, jaheda ja täpse stiili. Funktsionaalsustki tuleb juurde, näiteks uksekäepidemete asjus. Need tunduvad nüüd vastupidavamatena, ei sooni avamisel enam nii sügavalt peopessa ning annavad sellega oma osa subjektiivse kvaliteedimulje parandamisse.
Siseruum
Volkswagen on lubanud kabiini viimistlusmaterjalide kvaliteeti märgatavalt parandada. "Enam väärtust ilma enamkuludeta," ütleb kontserni juht Martin Winterkorn. Ja esimese istumisproovi järel võime tõdeda, et VW on sõna pidanud. Esiteks õnnestus Wolfsburgi konstruktoritel senised väga head istmed veel paremaks teha. Istmepadja suurus, külgtugi, reguleerimisulatus ja käsitsetavus - kõik on nii, kuis peab. Teiseks vaatab juhile vastu elegantsem armatuurlaud. (Lõpuks ometi) valge näidikuvalgustus, lülitite kroomilustused ja alumiiniumikarva ukselingid - kabiini kvaliteedimulje trügib selgelt A3 mängumaale. Nupud-hoovad on paremaks läinud nii optiliselt kui ka haptiliselt. Katsudes jätavad nad varasemast kvaliteetsema mulje. Midagi taolist kohtab tavaliselt alles korralikumates keskklassiautodes. Võtame kas või tulede lüliti. Viiendas Golfis pidime leppima tagasihoidliku plastnupuga, mis pöörates paindus ja üleüldse odava mulje jättis. Golf VI uus lüliti on midagi muud, liigub järgmisse positsiooni soliidse klõpsuga ja on mõnus katsuda . Ja üldse tekitab kogu kabiin tublisti kallimas autos istumise tunde. Kõik mõjub siin soliidsena, on hästi kokku monteeritud ja - loodetavasti - kauakestev. Vaid roolisamba kate tundub haprakesena, aga seda pole ka peaaegu näha. Vähem kiitust väärib Golfi pakiruum. Siin pole kahjuks midagi uut. Tagaistme seljatugesid ositi alla käänates saab esialgsest 350 pagasiliitrist kuni 1305 . Kuid seljatoed jäävad pisut kaldu ning jätavad põrandasse kopsaka astme, mis õrnade asjade vedamisel tublisti tüli teeb. Paljud väikeautodki on praegu läbimõeldumalt ja praktilisemalt konstrueeritud.
Varustus
Kehtima jäävad Volkswageni tüüpilised varustustasemed: Trend-, Comfort- ja Highline. Soovi (ja sobiliku rahapaki) olemasolul saate Golfi elektroonilisi abi- ja muidumehi kabiinilaeni täis toppida, nagu see alles hiljuti vaid Phaetonis, Passat CC-s või Touaregis võimalik oli. Nii võib Golfi ostja lisaks umbes 700 eurot (11 000 krooni) paksvale parkimisrobotile ja 1300 eurot (20 300 krooni) maksvatele ksenoon -kurvilaternatele oma autole ligikaudu 350 euro (5500 krooni) eest tellida ka tagaluugi käepidemest efektselt välja sõitva tagurduskaamera. Kallimatelt Volkswagenitelt jõuab Golfile ka lasermõõdikuga vahemaatundlik-pidurdusvõimeline tempomaat (ca 1100 eurot/17 000 krooni) ning reguleeritav vedrustus (1000 eurot/15 500 krooni). Viimane laseb nupuvajutusega valida amortisaatorite jäikust: "mugava", "normaalse" või "sportliku". Turvalisustki pole unustatud, koos põlve-turvapadjaga on nüüdsest iga Golfi pardal seitse turvapatja. Ning aktiivsed (tagant otsasõidul kaelalülisid kaitsvad) peatoed. Oot, aga hind? "Golf ei lähe kallimaks, vaid odavamaks, sest varustust tuleb ju juurde," teatab Volkswagen. Eks midagi sellist öeldakse peaaegu alati, kui uus auto eelkäija jälgedesse veereb. Praegu teame, et 80-hobujõuline kolmeukseline baas-Golf hakkab Saksamaal maksma 16 500 eurot (258 000 krooni). Mis on praegusest 200 eurot rohkem. Aga, nagu öeldud, on siis pardal ka põlve- turvapadi ja aktiivpeatoed. Baasmudelist alates.
Tehnika
Oktoobri lõpus ostjateni jõudvatele autodele pakutakse esialgu nelja ottomootorit ja kaht uut ühisanumpritse-diislit, kõik võimelised täitma Euro 5 heitgaasinormi. Kuid jõuallikate lähem uurimine heidab uue Golfi seni säravale võidukäigule paar varju. Räägime kas või kütusekulust. Tänu peenhäälestusele ja kiirematele ülekannetele peab uustulnuk viiendast Golfist küll pool liitrit vähem kulutama, kuid säästu-erimudeleid - mida just Volkswagenilt kui asjatundjalt esmajärjekorras oodata võiks - pole kavas enne 2009. aastat. Igatahes peaks siis müügile jõudma BlueMotion-diiselauto, mis nõuab sajale kilomeetrile vaid 3,9 liitrit kütust (eritades kilomeetril alla 100 grammi süsinikdioksiidi).
BlueMotion-mudelid tulevad alles 2009. aastal
Seni rahustab VW säästu- ja ökoteadlikke kliente gaasi-Golfiga. Vedelgaasi (LPG, hind Saksamaal 72 eurosenti, Eestis 9.90 krooni liiter) tarbiv 102-hobujõuline mudel peaks müüki tulema 2008. aasta detsembris. Valguskiir pimeduses, kuigi nõrguke - sest liignime Bifuel kandva Golfi esimeste kuude toodang on juba ette müüdud. Kütusekulule ei mõju hästi ka uue Golfi kopsakas mass. Meie 160-hobujõulise TSI-mootoriga, seitsmekäigulise DSG-kastiga ja mõnesuguse lisavarustusega fotomodell veeretas kaalule üle 1,4 tonni. Kergehitusega siin vist tegemist pole. Kuid Volkswagen ongi suuremat tähelepanu pööranud mugavuse kasvatamisele. Põhjalikum mürasummutus hõlmab nii uut tulemüüripolstrit kui ka rattakoobaste isolatsiooni, rääkimata helineelavast kilest tuuleklaasis. Ning esi- ja tagasilla õõtshoobade parendatud ehitusega liigendid peaksid kere veel paremini vedrustusest isoleerima.
Tehnilised andmed
VW Golf 1.4 TSI DSG
Ottomootor : R4, kompressor + turbo , ees põiki
• 4 klappi silindris • töömaht 1390 cm3
• võimsus 118 kW (160 hj) @ 5800 p/min
• pöördemoment 240 Nm @ 2000 p/min
• 7-käiguline kahe siduriga DSG-käigukast
• esivedu • ketaspidurid , ees ventileeritavad
• pikkus/laius/kõrgus 4296/ 1786 /1464 mm
• telgede vahe 2574 mm
• tühimass 1361 kg
• kandevõime 499 kg
• haagise mass piduritega/ilma 1400 /680 kg
• pakiruum 350-1305 l
• kütusepaak 55 l
• aeg 0-100 km/h 8,0 s
• tippkiirus 220 km/h
• keskmine kütusekulu (EL-i normi järgi) 6,0 l B95/100 km • CO2 pääst 139 g/km.
Hind ca 25 000 eurot (390 000 krooni).
Kasutatud kirjandus.
* http://autobild.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=12919
* http://et.wikipedia.org/wiki/Volkswagen_Golf