Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ABS süsteemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Reimo Mänd
Viljandi
Ühendatud kutsekeskkool
AUT07
ABS süsteemid
............................................................................................................................................................................................
  • ABS-i tööpõhimõtted.
    Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis
    ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et
    vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja
    pidurdusmaad.
    ABS-i süsteem
    saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis
    protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd.
  • Välja arvutatud informatsioon.
    -Tegelik kiirus.
    Et tagada täpsus ja
    turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja
    ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus.
    Arvutamiseks
    programm arvestab ka erinevate füüsikaliste teguritega, (kiirenduse
  • ABS süsteemid #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 150 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor p6rzaz Õppematerjali autor
    ABS-i tööpõhimõtted

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    ABS pidurid

    ABS-pidurid on oluline osa sõiduki turvalisusest Mitteblokeeruvad pidurid (ingl. k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile. Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse. Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega. Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on võimalik täielikult keskenduda kriitil

    Auto õpetus
    thumbnail
    33
    ppt

    Auto juhitavus ja ABS

    Auto juhitavus ja ABS pidurid Kaido Tammepõld Lühendid ABS ­ blokeerumisvastased pidurid ASR ­ kaapimisvastane süsteem EBV ­ elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS ­ elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP ­ elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR ­ mootori pidurdusmomendi reguleering Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto liikumissuuna või kiiruse muutumine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema Auto juhitavus ja ratta haardumine Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega Ühe suurenedes teine väheneb ja vas

    Auto õpetus
    thumbnail
    20
    pdf

    Abs Pidurid

    ProDiags ABS, ASR, EBV, EDS, ESP, MSR Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi ProDiags Sisukord 1. ABS - pidurid .......................................................................3 2. EDS ­ Elektrooniline diferentsiaali kontroll ............................9 3. EBV ­ Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP ­ Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......................................................................14 5.2. Pidurite lülitid ......................................................................14 5.3. Ratta pöörlemissagedusandurid

    Auto õpetus
    thumbnail
    7
    doc

    Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid

    .......................................................7 Sissejuhatus Iga asi muutub ajaga lihtsamaks ja ohutumaks tavakasutajale, nii ka auto ja selle kasutamine. Vastupidiselt kasutuslihtsusele ja ­ohutusele, muutuvad auto ehitus ja sõitjate turvalisust tagavad seadmed ja sõlmed üha raskemaks ja keerulisemaks mõista. Kuigi paljudele ei meeldi elektroonilised ohutuskontrollid, tuues põhjuseks ,,ebamäärase ja ettearvatamatu kontrolli auto üle" vms, siis tegelikult rakenduvad kõik need süsteemid töösse alles ekstreemsetes olukordades ja imeharva võib rahuliku sõidustiiliga autojuht nende töösse rakendumist märgata. Isiklikult olen ehk kõigerohkem kokku puutunud ABSiga ja seda talvel, kuna olen nö ,,laisk autojuht", kes ei viitsi rataste plokeerimise ohu pärast rooli taga rabelema hakata ja kaks viimast isiklikku autot on spetsiaalselt valitud ka ABSi olemasolu järgi. Juhtudes uuemate

    Auto õpetus
    thumbnail
    18
    docx

    Sissejuhatus Erialasse

    ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus ­ Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma piki

    Auto õpetus
    thumbnail
    52
    pdf

    Monroe vedrustus

    vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I ­ TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 1.3.1. Kuidas vedru töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? . . . . . . . . . . . . . .2

    Vedrustus
    thumbnail
    22
    doc

    Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

    Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 ­ 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 ­ 1900 si

    Autod-traktorid i
    thumbnail
    92
    docx

    Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

    mass on suuremad, kui ottomootoril vibratsiooni ja müra tase on kõrgemad, diiselmootor käivitub raskemini 9. Neljataktilise sisepõlemismootori indikaatorvõimsuse tuletuskäik P=W/t Tsükli indikaatortöö: Tsüklite arv sekundis: Indikaatorvõimsus: Mootori indikaatorvõimsus: 10. Kolbmootori mehhanismid ja süsteemid ning nende eesmärk Mehhanismid: a) vänt-kepsmehhanism; b) gaasijaotusmehhanism; c) abimehhanismid; d)roolimehhanism; e) reduktorid. Süsteemid: a) toitesüsteem; b) õlitussüsteem; c) jahutussüsteem; d) käivitussüsteem; e) süütesüsteem; f) elektrisüsteem; g) pidurisüsteem; h) hüdrosüsteem; i) avariisüsteem j) riputussüsteem.

    Autod-traktorid i




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun