Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

ABS süsteemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ABS süsteemid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 150 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p6rzaz Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Reaalajasüsteemid

MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Tarkvara arenduse eriala Kemo Oolep IT-2-P-E-TAR REAALAJASÜSTEEMID Ainetöö Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2010 SISUKORD Reaalajasüsteemid SISSEJUHATUS Reaalajasüsteemid on maailmas laialdaselt kasutatavad süsteemid, mis teevad elu mugavamaks, ohutumaks ja lihtsamaks. Nende olulisus algab väga pisikestest kontrolleritest, mis mõõdavad pidevalt vee temperatuuri ning lõpetades suurte süsteemidega lennukite juhtimises. Reaalajasüsteeme kasutatakse ka robotites ja tehisintellektides, kus süsteem annab endale ise käsklusi ning ei ole kasutajaliidesega juhtiv. Tänapäevased suured kaubalaevad ja naftatankerid on täis süsteeme, mis juhivad laeva sihtpunkti, olles ühendatud üht

Ainetöö
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia
thumbnail
5
docx

Maa kui süsteem

Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid. Süsteemid võivad olla avatud (järv, põld, mets) ja suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemis puudub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. (isoleeritud. NB! Täielikult suletud süsteeme looduses ei leidu.) Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu lisandub pidevalt energiat päikesekiirgusest ja kust lahkub pidevalt maailmaruumi energ

Geograafia
thumbnail
5
doc

ABS pidurid

ABS-pidurid on oluline osa sõiduki turvalisusest Mitteblokeeruvad pidurid (ingl. k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile. Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse. Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega. Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on võimalik täielikult keskenduda kriitil

Auto õpetus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
thumbnail
25
doc

Tahmafilter

TAHMAFILTRID 1 Diiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites DW12TED4 koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus, mis ei jõua väljalaske takti alguseks veel ära põleda ja heitgaasidesse jääb palju põlemata süsivesini

Auto õpetus
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

Arvutiõpetus



Lisainfo

ABS-i tööpõhimõtted

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun