Gaasijaotusfaasid (0)

Gaasijaotusmehhanism
Referaat
Mootor
Sissejuhatuseks räägin gaasijaotusmehhanismi ülesandest. Selleks on klappide õigeaegne avamine ja sulgemine , et tagada silindrite täitmine kütteseguga (ottomootorid) või õhuga (diiselmootorid) ning läbipõlenud gaaside väljalase, samuti põlemiskambri kindel eraldamine muust keskkonnast töö- ja survetakti ajal.
Neljataktilistes mootorites kasutatakse klappidega gaasijaotusmehhanisme, kus gaasi vahetus toimub sisse- ja väljalaskeklappide kaudu. Kahetaktilise mootori gaasi vahetus toimub väntmehhanismi abil või segaviisiliselt.
Kahe taktiline mootor Nelja taktiline mootor
Nukkvõll – ülesandeks on väntvõllilt saadud pöörleva liikumise abil avada sisse- ja väljalaskeklapid ja seejärel lasta neil sulguda.
Nukkvõlli asukoht gaasijaotusmehhanismis on kas mootoriplokis – allasetusega nukkvõll e. alanukkvõll või plokikaanes – ülanukkvõll. Alanukkvõlliga gaasijaotusmehhanismis on rohkem detaile, mille inerts mõjutab suuresti mootori tööd (piirab mootori pöörete arvu tõstmist). Kiirekäigulistel mootoritel kasutatava ülanukkvõlli korral avab nukkvõll otseselt klapi, mille tõttu on inertsjõud minimaalsed ja mootorile võib lisada maksimaalpöördeid.
1
Alanukkvõlli puhul kasutatavad detailid:

• Nukkvõll
  
• Tõukur
  
• Tõukurivarras
  
• Nookur
  
• Klapp
  

Nukkvõll koosneb järgmistest osadest:

• Õlipumba käitushammasratas
  
• Võlli nukid
  
• Laagritapid
  
• Võlli nukid
  
• Ekstsentrik bensiinipumba käitamiseks
  

Nukkvõlli ajamid
Neljataktilise mootori korral pöörleb nukkvõll palju aeglasemalt kui väntvõll. Olenevalt nukkvõlli asetusest kasutatakse tema käitamiseks kas hammasratasülekannet, kettülekannet või hammasrihmülekannet. Viimased neist on kaasaegsemad.
Hammasrihma võttis kasutusele Saksa firma Glas 1962.a.
Hammasrihmajami eelised ja puudused: lihtne, kerge, odav, kulub kiiresti, ei talu suuri koormusi , vajab ääristega pingutusrulli, mis väldib rihma mahajooksmist, ei vaja õlikindlat keskkonda.
Kettajami eelised ja puudused: vastupidav, raske, kallis, nõuab õlikindlat korpust, vajab pingutustalda.
Hammasratasajami võttis taaskasutusele VW. Selle ajami eelised ja puudused: töökindel, vastupidav, täpne, raske, kallis, mürarikas. Hammasratasajam on kasutusel alanukkvõlliga mootorites, kus nukkvõll paikneb väntvõlli lähedal. Viie silindrilisel mootoril on hammasrattaid seitse. Mootori V10 ajam vajab juba 18 hammasratast.
2
Reguleeritavad gaasijaoutsfaasid
Pikaketiajam
Selle ajami iseärasuseks on see, et väntvõllilt käitatakse väljalaskeklappide nukkvõll ja selle nukkvõlli teisest otsast käitatakse pika keti abil sisselaskeklappide nukkvõll. Nüüd sõltub olenevalt sellest, kummalt poolt ketti pingutada, sisselaskeklappide nukkvõlli asend väntvõlli suhtes, seega muutub sisselaskeklappide avamise moment, väntvõlli suhtes. Kummalt poolt ketti pingutada määrab ära arvuti. Keti pingutamine toimub hüdrauliliselt. Arvuti poolt antavad elektrilised käsud avavad ventiile, mis juhuvad surve all oleva õli hüdrosilindre ühele või teisele poole.
Elektro-hüdrauliline klappide ajam
See klappide ajam on hüdrauliline, nukkvõll avab klapi hüdrotõukuri kaudu. Hüdrotõukur ei saa surve all olevat õli mootori õlitussüsteemist, vaid eraldi õlipumbast. Õlihulk tõukuris määrab klapi avamise momendi ja tõusukõrguse. Õlihulga tõukuris määrab arvuti. Selle ajamiga on võimalik määrata silindrisse juhitava küttesegu hulka. Sisselaskeklapp suletakse nii suure hilinemisega, et kolvi üles liikudes surutakse osa küttesegu tagasi sisselaskekollektorisse, määramaks küttesegu vajalik hulk silindris. Sellistel mootoritel toimub mootori koormuse ja pöörete muutmine mitte gaasiklapi abil, vaid sisselaskeklapi avamise muutusega. Mootorit ennast kutsutakse LIVC- mootoriks .

3
Sisukord:
Lk 1:

• Sissejuhatus
  
• Mootri tüübid
  
• Nukkvõll
  

Lk2:

• Alanukkvõlli puhul kasutatavad detailid
  
• Nukkvõlli osad
  
• Nukkvõlli ajamid
  

Lk3:

• Reguleeritavad gaasijaotusfaasid
  

Lk4:

• Kasutatud kirjandus
  

Kasutatud kirjandus:

’’Mootori algõpe’’ Heldur Tamm lk. 74

http://www.dirtbike411.com/images/4-Stroke-Engine.jpg

http://www.mountmotor.com/more%20fuelt%20intake.gif

’’Mootori algõpe’’ Heldur Tamm lk. 75

http://www.tqhq.ee/image/timing.jpg

http://veotehnika.pri.ee/ehitus08/62_nukkvll.html

’’Mootori algõpe’’ Heldur Tamm lk. 81
4