Eelsoojendus (3)

Talvisel ajal on külma autoga sõitmine ohtlik, keskkonda saastav, automootorile ja -akule kurnav ning sõitjatele ka ebameeldiv. Seda kõike saab vältida eelsoojendussüsteemi abil.
Eelsoojendussüsteemid jagunevad laias laastus kaheks: autovälise ja -sisese energiaga töötavad soojendid . Mõlema abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta ning jääkraapimise ja jäätunud aknad unustada. Eelsoojendatud mootor kulub käivitusmomendil tunduvalt vähem, kasutab vähem kütust ja eraldab vähem kahjulikke heitgaase.
Elektril töötav sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Defa WarmUP või Calix)
Elektrilise soojendussüsteemi ühteaegu pluss ja miinus on vajadus autovälise vooluvõrgu järele, kuhu kütteelement ühenduskaablite abil ühendatakse.
Soojenduselement paigaldatakse mootoriplokki, kus see soojendab üles jahutusvedeliku või osal mudelitel ka karteris oleva õli. Seega mitte just parim lahendus korterelamu viienda korruse autoomanikule. Samas tagab elektriliselt töötav eelsoojendus oma kasutajale alati täis autoaku , mida iseseisvalt töötav soojendi ei pruugi teha.
Autoaku käivitusvõimsus alaneb külma korral märkimisväärselt: -18 °C korral on käivitusvõimsus veel vaid 40% algsest väärtusest. Peale mootori ja salongi soojaks kütmise hoolitseb eelsoojendussüsteem ka selle eest, et aku oleks alati täielikult laetud, pikendades seega aku eluiga.
Autonoomne sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Webasto või Eberspächer)
Auto enda kütusel ja autoakul töötav soojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem.
Süsteemile saab tavaliselt seadistada mitu erinevat kellaaega ning ei tasu karta , et kui programmeeritud aja lõpus autot mitte käivitada, siis soojendi jääbki tööle ning hiljem ootab ees tühi aku. Süsteem jääb sisselülitatuks ainult nõutud ajaks – mida kõrgem on välistemperatuur, seda lühemat aega see toimib. Tavaliselt piisab , kui soojendi töötab 25-30 minutit.
Ei tohiks siiski unustada, et just aku on see, mida autonoomne sõiduki eelsoojendussüsteem vajab. Autoeksperdi töötaja Leho Mägismaa sõnul on kuldne reegel see, et kui näiteks Webasto töötab 15 minutit, siis tuleks sel lasta töötada veel teised 15 minutit sõitmise ajal, et aku jõuaks end taas täis laadida . Eelsoojendit tasub kasutada sõidu ajal ka sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Autonoomse eelsoojendussüsteemi plussiks on, et külmades tingimustes teeb see auto soojemaks kui elektriliselt toimiv eelsoojendi .
Eelsoojendus säästab autot ja juhti
Esimesed tõsised külmad sunnivad autojuhte hommikuti end varem voodist üles ajama , sest enne sõidu alustamist kulub tunduvalt enam aega kui soojal ajal. Külmunud ukselukud, jäätunud aknad, külm mootor ja streikiv aku -- neist vaevadest võib säästa autojuhti vaid soe garaazh või eelsoojendussüsteem.
Talvehädade loetelu pikk
Talvehommikul külma autosse istumine võib tunduda küll reibastav kuid külmetav juht pole liikluses piisavalt tähelepanelik. Autosoojendus hakkab sooja puhuma alles mitmekilomeetrise sõidu järel. Sageli saavad selja-, kukla- ja lihasevalud alguse just külmas autos istumisest.
Kuigi aknad võib jääst puhtaks kraapida, tekib sõitmahakkamisel akendele autosisese niiskuse tõttu jääkirme, mis takistab nähtavust. Jäätunud akendest põhjustatud rasked liiklusõnnetused on iga talve tõsiseimad.
Auto mootorit koormab kõige enam külmkäivitus, mis tähendab auto käivitamist tingimustes, mil õli määrimisomadused ei ole piisavad ja mootor vajab käivitamisel enam kütust. Keskmiselt teeb autojuht aastas mõned sajad külmkäivitused, millest igaüks -20 °C juures kulutab mootorit sama palju kui sõita töösooja mootoriga 500 - 600 km. Linnasisesed sõidud on sageli nii lühikesed, et mootor ei jõua piisavalt soojenedagi, samuti ei suuda generaator küllaldaselt akut laadida.
Seetõttu ongi eelsoojendi peamine osa mootorisoojendus, mis võimaldab tõsta mootori temperatuuri välistemperatuurist kuni 40 °C kõrgemaks, s.o temperatuurini, mil mootor ei vaja enam täiendavat kütuse sissepritset ning õli on vedel, hoides ära mootori liigse kulumise.
Mitmed uurimused on kinnitanud, et mootorisoojendus vähendab kütusekulu 0,1- 0,5 l iga käivituskorra kohta, sõltuvalt välistemperatuurist ja külmkäivitusejärgsest tee pikkusest.
Külma mootori ühtlane käik saavutatakse küttesegu rikastamisega. See omakorda suurendab mürgiste heitgaaside hulka. Isegi katalüsaatoril ei ole puhastavat mõju enne, kui ta saavutab töötemperatuuri. Viimased uurimused on näidanud, et normaalsel talveajal väljub mootorist esimestel kilomeetritel pärast külmkäivitust 90% kogu mürgiste heitgaaside hulgast.
Käreda pakasega alaneb tunduvalt aku käivitusvõimsus -18 °C puhul 40% võrreldes +20 °C. Tühjast akust tingitud käivitusabi vajavaid autojuhte on külmal talvepäeval tihti näha. Kuigi uuemate autode elektrisüsteem on parem, on samal ajal ka enam elektrit kulutavaid süsteeme, näiteks soojendatavad klaasid ja peeglid, istmesoojendus , raadio jms, mis kõik koormavad akut. Talvised lühikesed sõidud ei suuda akut piisavalt laadida, auto eelsoojenduse komplekti kuuluv akulaadija hoolitseb ka selle eest. Süsteemi võib vooluvõrku lülitada kogu ööks, märgatavalt mugavam ja energiasäästlikum on panna süsteemi juhtima käivituskell. Kellale fikseeritakse soovitud väljasõidu aeg.
Sisselülitamine toimub automaatselt vastavalt välistemperatuurile: mida kõrgem välistemperatuur, seda lühem soojendusaeg. Nii hoolitseb käivituskell, et auto soojeneks soovitud aja joosul võimalikult väikese elektrikuluga.
Webasto eelsoojendi
Töötamise aeg
Tänu auto eelsoojendi suurele võimsusele (4,2 või 5,2 kW ) piisab tavaliselt, kui soojendi töötab 25-30 minutit. Arvestage, et auto aku on see, mis seab piirangu eelsoojendi töötamise ajale. Kõige suurem voolu tarbija eelsoojendi töötades on auto enda salongiventilaator, seepärast ärge seadke puhuri kiirust liiga suureks.
Välistemperatuur
Auto eelsoojendi töötamise aega mõjutab nii talvel kui suvel välistemperatuur. Ekstreemsetes temperatuuritingimustes (-20ºC ja alla selle) saab aku tugeva koormuse. Sellistes tingimustes võib soojendi töötamise aega vähendada 10-15minutini ja seejärel jätta soojendi sõidu ajaks sisselülitatuks, kuni auto mootor saavutab normaalse töötemperatuuri.
 
Nõuanded soojendi käivitamiseks vahetult enne ärasõitu
Isegi siis, kui auto eelsoojendi ei ole enne väljasõitu töötanud, võib selle käivitada kohe pärast auto mootori käivitamist. Eelsoojendi kiirendab tunduvalt mootori optimaalse temperatuuri saavutamise aega. Laske soojendil sõidu ajal töötada,kuni saavutatakse automootori normaalne töötemperatuur.