Jõuülekanne (2)

Põltsamaa Ametikool
Jõuülekanne
A2
Alvar Müür
Kaarlimõisa 2009

Sisukord

1. Sidur 3
1.5 Pneumaatiline sidur ajam - 4
1.6 Ühekettaline sidur- 4
2. Käigukast 6
2.1 Käigukasti ülesanne ja ehitus 6
2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus 7
2.3 Manuaalkäigukast 8
2.3.2 5- KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM 10

1. Sidur

1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel.
1.1.1. Siduri osad- Siduri korv , Hooratas ,Veetav ketas , Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru , Sidurikorv , Survelaager , Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru,
Rumm , Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib.
Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte
1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist.
Puks / kontrollplaat on konstrueeritud autode jaoks, millel on diiselmootor, ja see summutab vibratsiooni.
Joonis 1.2 Siduriketas ja sidurikate
1.3 Siduri vahetamine -Soovitatavad siduri vahetamise kriteeriumid.
Joonis 1.3 Rivet - neet (Ketas) Ketta katte pinda on alles alla 0,3 mm ja saavutanud needipeade aseme
Joonis 1.4 Sidurikorv
Diafragma vedru pind, mis on kontaktis survelaagriga, on kulunud kuni 0,6 mm ja alla selle
Joonis 1.5 Uus ketas Joonis 1.6 Ketas vajab vahetamist
Siduri väljavahetamise vajadust näitavad:
Kuulata - Nõrk müra käikude vahetamisel või siduripedaali vajutamisel
Tunneta - Nõrk kiirendus, võimsuse kadu, halb käikude lülitamine, raskelt liikuv siduripedaal, kere vibratsioon pooleldi vabastatud siduripedaali asendi korral.
Arvuta - suur kütusekulu.
Teie auto regulaarne kontrollimine võimaldab pidada autot tehniliselt heas korras. Hoiate kokku aega ja raha, vahetades sidurit õigeaegselt.
1.4 Mehaaniline siduri ajam-

1.5 Pneumaatiline sidur ajam-

1.6 Ühekettaline sidur-

1.7 Mitmekettaline sidur- Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine.
Joonis 1. Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) sidur
Joonis 3. Fidanza Twin- Disc Performance Clutch Line

2. Käigukast

2.1 Käigukasti ülesanne ja ehitus

Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda. Käigukastiga annab veojõudu suurendada startides ja kui juba hoog sees siis seda vähendada ja muuta efektiivsemaks jõuks ehk kiiruseks. Astmelises käigukastis on hammasrattad mis erinevates kombinatsioonides annab erineva tulemuse. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. Astmelised ehk hammasrataskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks. Autodel on põhiliselt kasutusel astmelised lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaatorkäigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti.
Joonis 4. Käigukasti käigud
Joonis 5. Käigukast
Käigukasti ülekandearvud 5-käigulise manuaalkasti puhul:
1. käik – 3,454
2. käik – 1,904
3. käik – 1,280
4. käik – 0,966
5. käik – 0,815
Tagurduskäik – 3,272
Lõplik ülekandearv – 3,650

2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus

Sünkroniseerimine – Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel
Ehitus - synchromesh
Joonis 6. Sünkronisaator
Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas. Muhviga liiguvad kaasa ka teised liugklotsid, sest nende keskel olev kühm on vedrude survel muhvi sisemise ringõnaras . Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga vastu lülitatava hammasratta koonuspinda ning nende pindade vahel tekkiva hõõrdumise tagajärjel võrdsustub muhvi ja hammasratta ringkiirus.

2.3 Manuaalkäigukast

2.3.1 Käigukasti põhiosad- Käigukasti ülesandeks on muuta vedavate rataste veojõudu, võimaldada liikumist tagurpidi ja lahutada mootorit jõuülekandest. Kui auto vedavate rataste pöörete arv väntvõlli pöörete arvu suhtes väheneb, siis vedavate rataste veojõud suureneb. Veojõudu suurendatakse käigukasti abil, mis koosneb võllidest ja mitmesuguse läbimõõduga hammasrataste komplektist.
Kui on hambumises kaks hammasratast, milledest väiksem- vedav- paneb pöörlema suuremat- veetavat- hammasratast, siis on veetava hammasratta veojõud nii mitu korda suurem, kui mitu korda vedava hammasratta hammaste arv on väiksem veetava hammasratta hammaste
arvust. Veetava hammasratta ja vedava hammasratta hammaste arvude suhet nimetatakse ülekandearvuks. Kui ülekanne koosneb mitte ühest, vaid mitmest hammasrattapaarist, siis ülekande üldine ülekandearv võrdub kõigi hammasrataspaaride ülekandearvude korrutisega. Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda.
Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist.
Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm.
Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel . Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on istatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada.
Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga.
Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel pöörleb kahest hammasrattast koosnev plokk -veoautodel- või üks hammasratas- sõiduautodel.
Käiguvahetusmehhanism asetseb käigukasti karteri ülemises või külgmises kaanes. Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid.
Käikude vahetamiseks kasutatavate nihutatavate hammasrataste või muhvide arvu järgi eristatakse kahe- ja kolmeastmelisi käigukaste.

Käigukasti eelis variaatorite ees on järgmine, et see võimaldab astmelist kinemaatilist ja jõu parameetrite muutmist protsessis, kus energiat antakse mehhanismi sissetulevalt võllilt selle väljuvale võllile.
Ülekande energia astmelise parameetri muutust võimaldadakse kahte moodi ümber lülitades. Poolautomaatse juhtimise puhul vähendatakse operatsioonide arvu, mis on vajalikud üleminekul järgmisele käigule.
Joonisel 1. on näidatud käigukasti skeem kahe kiiruse võimaldamiseks väljuvale võllile liigutades hammasrataste plokki pikki sisemist võlli.
Joonisel 2. on näidatud käigukast, kus ülekande energia väljundvõllile saadakse muhvi nihutamisega. See võimaldab sujuvamat ja müratumat üheduse tööd.

2.3.2 5- KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM

Käigukasti elemendid - värvus
Vedav võll hammasratastega (punane)
Veetav võll (kollane)
Tagasikäigu hammasratas (tumesinine)
Veetavad hammasrattad (sinine)
Siduri võll (roheline)
Sünkronisaatorid (lilla)
2.3.3 KÄIGUKASTI HOOLDUS - Käigukasti hooldusel tuleb kontrollida õlitaset (käigukasti korpuse küljel oleva tasemekorgi abil).
Õlivahetust tuleb teostada vastavalt töösesoonile.
Õlid- transmissiooniõlid: API klassifikatsiooni kohaselt GL4 ja
GL-5, SAE viskoossusnäitajatega näiteks 75W-90