Volkswagen Polo MkI kuni MkII 86C (0)

Kooli nimi
Autondus, laevandus, lennundus
Esitaja nimi
Volkswagen Polo MkI kuni MkII 86C
Referaat
Juhendaja nimi
Linn aasta

Sisukord

Sissejuhatus 2
Ajalugu 2
Seisukoht Volkswagenite seas 3
Jõudlusversioonid ja motosport 3
Sarnased mudelid 4
Keretüübid 4
Mehhaaniline kujundus 5
Polo MkI (tuntud kui Mk 1, 1975-81) 5
Polo MkIF (1979–81) 6
Polo MkII 86C (tuntud kui Mk2, 1981–95) 6
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Volkswagen Polo on supermini, mida tootis Volkswagen. Seda müüdi Euroopas ja ka muudel turgudel üle maailmselt luukpära, sedaan , kupee ja universaal keretüüpidega.

Ajalugu

Polost on olnud neli erinevat generatsiooni . Osad generatsioonid läbisid iluravi keset tootmisaega. Uuendatud mudelitele lisatakse rahvasuus F-täht lõppu, näiteks Mk IIF. Press ja mõned entusiastid kutsuvad erinevaid mudeleid erinevate generatsioonidena, niiet selle järgi oleks viimane neist Mk7. Tegelikult on ametlikult neid aga 4 (ehk siis viimane neist Mk4), neid märgistatakse, kasutades sama süsteemi nagu Golfilgi: rooma numbritega.
Polo keretüüp on kogu selle tootmisaja jooksul varieerunud, enimlevinud on ta aga luukpärana, mis tuletati Audi 50-st. Sedaankerega versiooni turustati kui Volkswagen Derby, tuletatuna Audi 60-st.
Volkswageni erinevatel platvormidel ehitatud masinad kandsid Polo nimesilti. Näiteks Volkswagen Polo Playa luukpära müüdi Lõuna-Aafrikas hilistel 1990-el, kui SEAT Ibiza -t, millel oli samal ajal Euroopas müüdavast Mk3 Polo-st veidi teistsugune välimus. Hetkel on sedaan saadaval vaid Hiinas, Ladina-, Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aafrika riikides.

Seisukoht Volkswagenite seas

Selle tutvustamise ajal 1975 oli ta Volkswageni teine esiveoline luukpära mudel. Aasta enne Polot toodeti esimene Golf . Kuni Volkswagen Lupo loomiseni säilitas Polo nende väikseima mudel koha. Polo on siiani Volkswageni 2. Väikseim mudel, suurem, kui Fox (Lupo) ja suurem kui Golf (Põhja-Ameerikas müüakse Golfi kui Rabbit -it – kusjuures see on seal müüdavatest Golfidest väikseim).
Generatsioonide jooksul, nagu ka paljud muud mudelid, on Polo suurus aina kasvanud, seda isegi nii palju, et selle viimane kehastus on suurem Mk I Golfist.
Hetke versioon on mehhaniliselt poolelt väga sarnane SEAT Ibizale ja Škoda Fabiale, olles baseerunud standartsele Volkswageni platformile, mida kasutatakse suurel hulgal erinevatel mudelitel.

Jõudlusversioonid ja motosport

Volkswagen lõi suure jõudlusega luukpäradega, eesotsas Golf GTI-ga 1975. aastal, niiöelda hot hach žanri ja tootis hulga jõudlusversioone Polost. Esimene neist oli Polo GT versioon Mk1F-st.
MkII ja IIF olid saadaval ka ülelaadimisega G40 mudelitena. GT G40, oma 1.3-liitrise 85 kW (115 hj) saavutas kohaltkiirendades 100 km/h kiiruse 8.1 sekundiga ja maksimumkiiruseks 196 km/h. Volkswagen kasutas seda mootorit mitmete vastupidavus kiirusrekordite saavutamiseks, saavutades 1.3 liitriste klassis 24 tunni jooksul läbisõiduks 5000 km.
Kõige kiirem versioon Mk3-st UK turul oli 16- klapiline h 100 PS (99hj/ 74 kW) mudel. Toodeti ka 120 PS (88 kW) GTI mudel aga ainult limiteeritud väljelaskena Saksamaal, mis oli ka esimene kord, kui Polo kandis GTI märki. Toodeti ka 1.6-liitrilise 92 kW (125 hj) bensiinimootoriga GTI versiooni Mk IIIF-st.
2004, Volksvagen Individual , Volkswageni spetsialistide division tootis limiteeritud hulga (Mk IV Polo) Club Sport -e 1.8T 132kW/180hj mootoriga . See oli saadaval vaid Saksamaal, baseerudes Polo Cup Racer võidusõidu seeria mudelil. Standardvarustuses olid Club Sport-el juba Recaro sportistmed ja toruraam.
2006. aastal lasti välja praegune Polo MkIVF. Sellel on Golf GTI-le sarnased kaasaegsed tunnused ja ka turboga laetud 20-klapiline 150 hj 1.8-liitrine bensiinimootor. Selle kiirendus 0-100 km/h on 8.2 sekundit ja tippkiiruseks 216 km/h.
Volkswagen Individual on samas loonud ka pisut kiirema versiooni sellest mudelist, nimega Polo Cup Edition , kasutades samat mootorit. Sellest väänati välja 0.7 sekundit parem kiirendus ja 11 km/h võrra suurem kiirus.
Volkswagen Racing Lõuna-Ameerikas kasutas nelikveolist Mk4F Polot, mis jagas mõningaid komponente oma õe Škoda Fabiaga. Mk4 Polod on osa võtnud ka juuniorite WRC-st.
On olnud hulk võidusõidu seeriaid Polole, alates Volkswagen Polo G40 Cup-st Mk2 ja Mk2F G40 versioonidest. Praegused Polo Cup meistrivõistlused 78kW (105 hj) mudelitele on toetussõidud DTM-is.

Sarnased mudelid

Esimene Polo oli efektiivselt ümbermärgistatud versioon Audi 50-st ja Audi 60 sedaanist. Audi 50 tootmine lõpetati 1978, kui Audi konsentreerus suurematele luksusmudelitele. Mk1 ja Mk2 versioonid Polost olid iseseisvad mudelid Volkswageneist.
Volkswagen Grupi laienemisega 1990-tel, kui SEAT ja Škoda olid omandatud, hakkas Polo platformi jagama ka teiste mudelitega.
MkIII Polo jagas oma komponente SEAT Ibiza MkII-ga. Ibiza valmis tegelikul juba enne Polot ja jagas põhiliselt kogu mehhaanilist poolt, armatuuri ja muid interjööri osi, kuigi kerepaneele sarnaseid ei olnud. Sedaan ja universaal versioonid MkIII Polo-st olid tegelikult ümbermärgistatud SEAT Cordobad ja ei omanud sarnaseid kerepaneele Polo luukpäraga. SEAT Inca ja Volkswagen Caddy basserusid ka samale mudelile. Volkswagen Lupo ja SEAT Arosa baseerusid lühendatud kerega MkIII-le platformile.
MkIV Polo jätkas platvormi jagamise trendi Škoda Fabia ja SEAT Ibiza MkIII-l.

Keretüübid

Esimesed Polod olid luukpärad, sedaankerega Polosid turustati aga Volkswagen Derby nime all.
MkII loomisel sai sedaankerega Derby nimeks Volkswagen Polo Classic ja luukpära mudel sai nimeks Volkswagen Polo Coupé. Ebatavaliselt loodi varem luukpärana esinenud Polost ka universaalkerega ideemudel.
Edaspidi MkIII-st loodi ka sedaani, luukpära ja universaali.
Keretüüpide kokkuvõte:

• 3-ukseline luukpära (kõik versioonid) – MkII ja MkIIF olid saadaval kahes erinevas 3-ukselises luukpära stiilis, üks neist oli märgitud kui kupee
  
• 2-ukseline sedaan (MkI, MkIF, MkII, MkIIF)
  
• 4-ukseline sedaan (MkIII, MkIIIF)
  
• 5-ukseline luukpära (MkIII, MkIIIF, MkIVF)
  
• 5-ukseline universaal (MkIII, MkIIIF)
  
• 5-ukseline crossover-SUV (2WD) luukpära (MkIV, MkIVF)
  

Mehhaaniline kujundus

Polo on väikeauto traditsioonilise põikiasetusega mootori ja esiveoga. MkI Polosid loodi vaid 4-silindriliste bensiinimootoritega, diiselmootor esines neil esimest korda MkII-l ja saadaval vaid teatud turgudel, lastes teistel oodata MkIII-e.
Varajasemad versioonidel kasutati manuaalkasti, samas kui sama auto oli saadaval kas 5-käigulise või 4-käigulise automaat käigukastiga. Vedrustussüsteem kõigil mudelitel kasutab täielikult sõltumatut MacPhersoni püstakvedrustust ees ja taga torsioonvedrustust. Enamik mudeleid kasutab ees ketaspidureid ja taga trummelpidureid, samas mõningatel on kõik ketaspidurid .

Polo MkI (tuntud kui Mk 1, 1975-81)

Esimene Polo, Audi 50-e ümbermärgistatud versiooni tutvustati 1975. aastal ning toodeti kuni 1981. Aasta oktoobrini. 1979-ks oli toodetud juba 500 000 Polot, üle maailma.
Erinevused Audi ja Volkswageni mudelite vahel olid väikesed. Polo oli 50-st palju odavam ja tavalisem . Neid kahte müüdi kõrvuti aga Audi 50 ei hakanud kunagi nii hästi müüma, kui oli seda Polo teinud ning ta tootmine lõpetati 1978. Polot toodeti Volkswageni tehases Wolfsburgis.
1977 aasta väljastati Derby sedaan, mis oli nagu tavaline Pologi, identne luukpärale alates C-piilarist ettepoole .
MkI Polol saadavad mootorid :

• 895 cm3, reas 4 bensiinimootor (ainult luukpäral)
  
• 1093 cm3 rea 4 bensiinimootor, 37 kW
  
• 1272 cm3 reas 4 bensiinimootor, (Polo GT, Derby sedaankerega mudelitel, Audi 50 ainult)
  

Erineva kubatuuriga mootoritel kasutati ka erinevaid kompressioone, et saavutada soovitud võimsusi. Tihtipeale erinesid sõltuvalt müüvast riigist, jäädes vahemikku 26-44 kW.

Polo MkIF (1979–81)

MkI Polo ja Derby said iluravi 1979, millest alates vahetati kroomstanged plastikstangede vastu, esivõre vahetati uue vastu ja armatuur kujundati ümber. Ümmargused esituled vahetati Derby-l kandiliste vastu, tehes selle sarnaseks (veidi suurema) Golfil baseeruva Jettaga.

Polo MkII 86C (tuntud kui Mk2, 1981–95)

Polo MkI tutvustati 1981. aasta oktoobris, läbinuna suured muudatused, olles MkIII-e sissejuhatav mudel, millel oli järsk (peaaegu vertikaalne) tagaaken lisaks MkI-e kujule sarnanevale diagonaalsele aknale. Neid kahte keretüüpi nimetati nii Wagon ’iks kui ka Coupé’ks, kuigi mõlemad kaks olid 3-ukselised luukpärad. Mõningatel turgudel Wagon nimetust ei kasutatud ja kutsuti lihtsalt Volkswagen Poloks. Sedaankerega versiooni nimeks sai edaspidi Polo Classic ja Derby nimi kadus täielikult. Tootmist laiendati Hispaaniasse 1980. Keskpaigas pärast SEAT’i üle võtmist. 1983’ks oli toodetud juba miljon Polot. Teine miljon toodeti 1986-ks aastaks.
Ikkagi turustati seda supermini’na, et püsida konkurentsis omasugustega nagu Austin Metro , Ford Fiesta ja Renault 5, Polo oli enamust suurem, kui mitte kõige suurem, olles peaaegu samasuur kui väikesed pereautod nagu Ford Escort ja Vauxhall Astra /Opel Kadett. Selle hind, mugavus ja näitajad olid ka rohkem nende suuremate autodega võrreldav.
MkII Polo oli Volkswageni poolt laialdaselt kasutusel, et arendada tulevikuideid, näiteks turbo kasutamine GT G40 versioonil. G-ülelaadurit oleks võinud hiljem kasutada võistlemaks ka suurematel autodel kasutatava veel tehnilisemaks võistlemiseks kasutatava G60-ga, mida kasutati Golf’il ja Corrado’l.
Kütusesäästlikku kahesilindrilist diislit katsetati 1980’te kespaigas, kasutades sel G40 ülelaadurit, et korvata selle väikest kubatuuri , kahjuks ei jõudnud see tootmisse. Tootmisse läinud kütusesäästlik mootorit sai nimeks Formel E (E tulenevalt ing.k sõnast Economy ), tutvustati seda 1983. See kasutas kõrge kompressiooniga 1277 cm3 mootorit, pikemaid käike ja algset stopp-start süütesüsteemi (kutsuti „SSA”) mis sai mootori peatada, kui see oli tühikäigul käinud üle kahe sekundi, et foori taga seistes säästa kütet, käigukangi neutraalses asendis vasakule liigutades see käivatas jällegi mootori. Sarnat süsteemi kasutati ka Volkswagen Golf MkIII’l.
See oli populaarne import UK’s, võisteldes Peugeot 205, Fiat Uno ja Nissan Micraga. Selle usaldusväärsus ja kvaliteet koos olid oma aja autode seast parimad, selle tõestuseks on Briti teedel neid veel arvukalt liikumas ka 19 aastat pärast tootmise lõppu. Selle kestvus oli üllatavalt parem, kui teistel oma aja autodel, näiteks nagu olid seda Austin Metro, Fiat Uno, Renault 5.
MkII saadavad mootorid:

• 1093 cm3 reas 4, bensiinimootor (1981-83)
  
• 1271 cm3 reas 4, bensiinimootor (1981-)
  
• 1043 cm3 reas 4, bensiinimootor (1983-)
  
• 1272 cm3 reas 4, bensiinimootor pihustussüsteemi ja katalüsaatoriga (1983-) GT
  
• 1272 cm3 reas 4, bensiinimootor ülelaadimisega, 83 kW (G40, ainult 1987 versioon)
  
• 1.3-liitrine reas 4, diiselmootor (1986-)
  
• 1.4-liitrine reas 4, diiselmootor (1990-)
  

Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/Vw_polo Seisuga 31.01.2008