Kas ametniku haiguslehel viibimine takistab dists.süüteo menetlemist? Mis aja jooksul tuleb karistus määrata? Selleks et tagada korrektne menetlus, tuleb ametnik kahtlustatavaks lugeda ja talle distsiplinaarmenetluse käskkirja tutvustada kohe pärast seda kui on tekkinud alus arvata, et see ametnik võib olla süüteo toime pannud. Ametniku teavitamata jätmisega distsiplinaarmenetluse alustamisest rikub ametiasutus ametniku õigust end distsiplinaarmenetluses kaitsta. Selle nõude eesmärgiks on kaitsta menetlusosalist tagaselja tehtavate otsuste eest, anda võimalus esitada omalt poolt asja lahendamiseks tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, selgitusi, tõendeid ja põhjendusi, kaitsta oma õigusi, tutvuda enda kohta kogutud ja väidetava süüteoga seonduva informatsiooniga ning avaldada arvamust kavandatava haldusaktiga süüksarvatava teo kvalifikatsiooni ja määratava karistuse kohta. Ametnikul peab olema reaalne
Audiitori kutsetegevus Kutsetegevuses on audiitor sõltumatu ja erapooletu, juhindudes vaid seadustest ja audiitorkogu ning selle organite otsustest, auditeerimise eeskirjast ning audiitortegevuse rahvusvahelise tegevuse heast tavast. Audiitor on kohustatud hoidma kutsesaladust: ta peab hoidma saladuses tegevuse käigus teada saadud infot ka peale kutsetegevuse lõppu. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta: 1. Info andmist juhatusele audiitori kutse säilitamiseks 2. Distsiplinaarmenetluses 3. Kohtule kohtumääruse või otsuse alusel 4. Eeluurimise asutusele seoses kriminaaluurimisega 5. Riigikontroll ning selle ülesannete täitmiseks Audiitor ja audiitorüing vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Kahjunõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Audiitor peab säilitama kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustatud auditeerimise perioodiks sõlmima kutsekindlustus lepingu. Kindlustusandjal on audiitori suhtes
organite pädevuse ja kohtuniku käitumises hinnatakse ise aspekte. Samas ei saa need menetlused teineteist ignoreerida, protsess iseenesest, asjaolud või tulemused ühes menetluses võivad kujundada teises menetluses asja lahendava kohtuniku siseveendumust. Seetõttu vajaks võib-olla nende kahe menetluse vahelised sidemed ja autonoomsus, samuti süütuse presumptsiooni ja kaitseõiguse kohal- damine distsiplinaarmenetluses täpsustamist.*38 2.3. Distsiplinaarasja arutamine ja avalikkus Eestis on distsiplinaarasja lahendamiseks moodustatud Riigikohtu juurde distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub igast kohtuastmest viis kohtunikku. Nendest isikutest moodustab distsiplinaarkolleegiu- mi esimees distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu, kuhu kuulub kolm Riigi- kohtu liiget ning üks ringkonnakohtu ja üks maakohtu liige (KS § 93 lg 1 ja lg 5). *39
eetika nõuetest ning audiitorkogu organite otsustest ja soovitustest Audiitor peab hoidma saladuses talle teatavaks saanud infot kliendikohata nii äri kui ka panga saladust Nimetatud kohustus kehtib ka pärast audiitori kutsetegevuse lõpetamist ning laieneb kõikidele kes puutuvad kokku auditeerimisega otseselt või kaudselt. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta andmete avaldamist 1)audiitorkogu juhatusele audiitori kutse säilitamiseks 2) distsiplinaarmenetluses 3) kohtule kohtumääruse või otsuse alusel ja eeluurimisasutusele seoses kriminaalmenetlusega 4) Riigikontrollile ja finantsinspektsioonile tema ülesannete täitmiseks 07.10.08 Audiitor ei või tegutseda valdkonnas, mis võib mõjutada tema erapooletust või on kokkusobimatu hea audiitortavaga. Kui audiitor soovib tegutsed muus valdkonnad siis peab esitama auditoorkogule taotluse. Audiitorkogu juhatus vastab taotlusele ühe kuu jooksul
allkirja ja kuupäevaga. V.audiitor on oma kutsetegevuses sõltumatu ja erapooletu juhindudes kutse-eetika nõuetest, audiitorkogu organide dok-dest ning seadusest. Audiitoritele kehtib kutsesaladuse hoidmise kohustus, mis ei lõpe kutsetegevuse lõppemisega. Kohustus laieneb kõikidele audiitortegevusse kaasatud isikutele. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta andmete avaldamist audiitori kutse säilitamisel, distsiplinaarmenetluses, andmete avaldamisel kohtu- ja uurimisorganitele nende kirjaliku taotluse alusel, samuti riigikontrollile ja finantsinspektsioonile nende ül-de täitmiseks. Kui audiitor ei täida oma ülesandeid, rikub eetika või muid norme, võib juhatus määrata distsip.karistuse. V.audiitori aruanne on dok-ina vormistatud kutsetegevuse aruanne, milles sõltumatu audiitorettevõtja või avaliku sektori üksus, kus täidetakse seaduses ettenähtud v.audiitori kutsetegevusalaseid ülesandeid, avaldab v
duses, ja soovitas isegi seda, et need alused peaksid kirjas olema konstitutsioonis endas. Veelgi enam, on kohustuslik, et enne tagandamise otsust peab sellele andma oma hinnangu eksperdikomisjon.*62 Samuti peab peaprokuröril olema võimalus õiglaseks ärakuulamiseks tagandamisprotsessis. Eesti seadused peaprokuröri tagasikutsumise kohta eraldi reegleid ette ei näe, see on võimalik üksnes läbi distsiplinaarmenetluse. Distsiplinaarmenetluses on peaprokurörile ette nähtud võimalus olla ära kuu- latud (ProkS § 33 lg 2). Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vaba- riigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse (ProkS § 42). Distsiplinaarkaristuse määramise, sh teenistusest vabastamise võib riigi peaprokurör vaidlustada halduskohtus. Kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et peaprokuröri tagandamise protseduur Eestis vastab
tema organite otsustest, auditeerimise eeskirjast ning audiitortegevuse rahvusvahelise tegevuse heast tavast. Audiitor on kohustatud hoidma kutsesaladust: ta peab hoidma saladuses infot mida ta on teada saanud kutsetegevuse käigus. Saladuse hoidmise kohustus säilib peale kutsetegevuse lõppu. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta: 1. Info andmist juhatusele audiitori kutse säilitamiseks 2. Distsiplinaarmenetluses 3. Kohtule kohtumääruse või otsuse alusel 4. Eeluurimise asutustele seoses kriminaaluurimisega 5. Riigikontroll, tema ülesannete täitmiseks Audiitor ja audiitorühing vastutavad kutsetegevusega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kahjunõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Audiitor peab säilitama kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustaud auditeerimise perioodiks sõlmima
tema organite otsustest, auditeerimise eeskirjast ning audiitortegevuse rahvusvahelise tegevuse heast tavast. Audiitor on kohustatud hoidma kutsesaladust: ta peab hoidma saladuses infot mida ta on teada saanud kutsetegevuse käigus. Saladuse hoidmise kohustus säilib peale kutsetegevuse lõppu. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta: 1. Info andmist juhatusele audiitori kutse säilitamiseks 2. Distsiplinaarmenetluses 3. Kohtule kohtumääruse või otsuse alusel 4. Eeluurimise asutustele seoses kriminaaluurimisega 5. Riigikontroll, tema ülesannete täitmiseks Audiitor ja audiitorühing vastutavad kutsetegevusega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kahjunõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Audiitor peab säilitama kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustaud auditeerimise perioodiks sõlmima
tema organite otsustest, auditeerimise eeskirjast ning audiitortegevuse rahvusvahelise tegevuse heast tavast. Audiitor on kohustatud hoidma kutsesaladust: ta peab hoidma saladuses infot mida ta on teada saanud kutsetegevuse käigus. Saladuse hoidmise kohustus säilib peale kutsetegevuse lõppu. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta: 1. Info andmist juhatusele audiitori kutse säilitamiseks 2. Distsiplinaarmenetluses 3. Kohtule kohtumääruse või otsuse alusel 4. Eeluurimise asutustele seoses kriminaaluurimisega 5. Riigikontroll, tema ülesannete täitmiseks Audiitor ja audiitorühing vastutavad kutsetegevusega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kahjunõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Audiitor peab säilitama kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustaud auditeerimise perioodiks sõlmima
ehk teisisõnu, vabaduse võtmine saab toimuda ainult PS § 20 esitatud aluste esinemisel. 8 Riigikohus on oma lahendis lisanud, et PS § 20 lõiget 2 ei tohi tõlgendada laiendavalt põhiõiguse kandja kahjuks9. See tähendab, et PS § 20 lõikes 2 sätestatud vabaduse võtmise aluste erinevate tõlgenduste seast tuleb valida see, mis võimaldab kõige väiksemat vabadusse sekkumist. Ei ole määrav, millises menetluses (nt kas kriminaal-, tsiviil-, haldus- või distsiplinaarmenetluses) vabaduse võtmine aset leiab või oli see hoopis menetluseväline. Oluline pole ka milline ametiisik, organ või asutus (politsei, toll, sõjavägi, sotsiaal- või haridusasutus vm) seda teeb. Oluline on, et vabaduse võtmine on avaliku, s.o riigi- või munitsipaalvõimu akt.10 Seaduses sätestatud juhud, millal vabaduse võtmine isikult on lubatud põhiseaduses sätestatud eesmärgil sisalduvad peamiselt karistusseadustikus11 (KarS) nimetatud kuritegude eest
annaabi.ee 
