Auditeerimine

Mark, Annika

Auditeerimine (0)

1 Hindamata

2. OSA

vandeaudiitor – isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami (hiljem kutseeksam ) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase.

atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse

avalikusektori siseaudiitor – isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori

audiitor ettevõtja – vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu. Vandeaudiitori poolt kutse teenuse osutamine on audiitor ettevõtja ettevõtlus. Audiitori ettevõtja on vandeaudiitorite ühing või FIEna tegutsev vandeaudiitor. Vande audiitorite ühing (Audiitor ühing) on äriühing, mille üheks tegevuseks on vandeaudiitori kutseteenuse osutamine. Oma nimel vandeaudiitori kutse teenuse osutamine on audiitori ühingu peamine ja püsiv tegevus. Eestis võib vandeaudiitori kutse nimetuse all vandeaudiitori kutse teenust osutada üksnes audiitor ettevõtja va seaduses välja toodud erandid.

vandeaudiitorite võrgustik – on struktuur, millesse kuuluvate vandeaudiitorite või audiitor ühingute eesmärk on koos töö ja kasumi või kulude jagamine või millesse kuulujatel on ühised omanikud juhtumis või kontroll organid ühine kvaliteedi kontroll, äristrateegia, kaubamärk või ühised kutse alased ressursid .
ÄRINIMI JA KAITSE
Mõistet vandeaudiitor või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma tegevuses või ärinimes kasutada ainult vandeaudiitor või audiitor ettevõtja võttes aluseks äri seadustikus ärinimekohta sätestatud.
Sõna audiitorühing ja selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma tegevuses või ärinimes kasutada ainult audiitorühing või audiitor ettevõtja võttes aluseks äri seadustikus ärinimekohta sätestatud.
Audiitor ettevõtja ja selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma tegevuses või ärinimes kasutada ainult audiitori ettevõtja või audiitor ettevõtja võttes aluseks äri seadustikus ärinimekohta sätestatud.
Füüsilise isikuna tegutseb vandeaudiitor ei või sama ärinime all tegutseda tegevusalal, mis pole vandeaudiitori kutseteenuse osutamine või tegevus mis on erandina toodud seaduses.
Pädev asutus – seaduse mõistes on pädev asutus euroopa majandus piirkonna lepingu riigid või kolmanda riigi organ mille ülasanne on vandeaudiitorite või audiitori ühingute tegevuse reguleerimine või järele valve . Audiitori koguorganitest on pädev asutus järelevalve nõukogu.
Kolmanda riigi vandeaudiitor on füüsiline isik või mis tahes õigusliku vormiga juriidiline isik või üksus kes on avaldanud oma nimel vandeaudiitori aruandes seaduses sätestatud tähenduses kolmandas riigis registreeritud äriühingu raamatupidamisaruande kohta arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte.
VANDEAUDIITORI KUTSEEKSAM
Kutseeksami korraldab rahandusministeerium ja selle võtab vastu eksamikomisjon. Kutseeksami korral kehtestab rahandusminister määrusega. Kutseeksami aluseks on kutseeksami programm ja selle alusel valitud küsimused. Kutseeksam korraldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Kutseeksami aja, koha ja dokumentide esitamise tähtaja määrab audiitortegevuse järelvalve nõukogu. Eksam toimub eesti keeles ning eksamineeritava isikuomadustega tutvumiseks ja sobivuse hindamiseks võib korraldada vestluse, et tagada hindamise objektiivsus kasutatakse eksamineeritava andmeid kodeeritult v.a isikuomaduste selgitamisel. Kõik eksamiga seotud andmed, mis on sisestatud kutseeksami registri infosüsteemi ei ole avalikud. Eksamikomisjon koostatakse vähemalt 5 liikmelisena. Liikmed ja esimehe nimetab või kutsub tagasi järelevalve nõukogu. Komisjoni liikme volitused kehtivad 3 a. nimetamisest. Eksamikomisjoni esimehe ülesanne on korraldada komisjoni tegevus ja asjaajamine. Kutseeksami sooritamiseks võetakse eksamineeritavalt tasu, mille suurus on :
1) raamatupidamise eriosa korraldamise ja vastu võtmise eest 150 EUR
2) vandeaudiitori eriosa korraldamise ja vastu võtmise eest 250 EUR
3) tunnustamise sobivustesti korraldamise ja vastu võtmise eest 650 EUR
4) avaliku õiguse eriosa korraldamise ja vastu võtmise eest 150 EUR
5) siseaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 150 EUR
6) avaliku sektori siseaudiitori alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 300 EUR
7) siseaudiitori atesteerimise alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 550 EUR
Kutseeksami tasu maksmise võib sätestada osade kaupa ja kogutud raha kasutatakse eksami korraldamise kulude katteks. Eksamikomisjon kontrollib ja hindab koos isikuomadustega eksamineeritava kutsetegevuse alustamiseks või jätkamiseks vajaliku ettevalmistuse taset, teadmisi, oskumusi ja vilumusi. Järelevalve nõukogu võib eksamineeritavat mitte lubada kutseeksamile, kui isik

Ei vasta seaduses esitatud nõuetele

Ei täida seaduses ettenähtud kohustusi

Ei ole hea mainega või usaldusväärne
Kutseeksami jao või alamosa sooritamisel antud vastuseid hinnatakse pallides 1- 100-ni. Eraldi hinnatakse isikuomaduste sobivust kutsetegevuseks. Vastuste hindamise tulemuseks on kutseeksami jao või alamosa sooritamist hindavate eksamikomisjoni liikmete antud pallide arikmeetiline keskmine, mis ümardatatkse täisarvuks. Eksami tulemus alla 60 palli on mitterahuldav. Isiksuse omadusi hinnatakse sobivaks või mitte sobivaks ja mitte sobivaks hindamisel tuleb otsust põhjendada. Eksamineeritava vastuste tulemused ja isikuomaduste hinnangud kannab komisjon eksamiprotokolli. Kutseeksam leotakse sooritatuks, kui kõik kutseeksami jaod või alamosad, mida eksamineeritav peab sooritama on sooritatud . Kutseeksami jagu või alamosa jääb sooritamata, kui tulemus on mitterahuldav või ei peeta isikuomadusi sobivaks. Kutseeksami sooritatuse otsustab kutseeksami tulemuste põhjal järelevalve nõukogu, millest peale otsuse tegemist koheselt teavitatakse eksamineeritavaid. Kutseeksami jaod on :

Raaatupidamise eriosa

Vandeaudiitori eriosa

Avaliku õiguse eriosa

Siseaudiitori eriosa

Tunnustamise sobivustest
Kutseeksami jao või jaotada alamosadeks ning järelevalve nõukogu võib oma otsusega moodustada alamosasid ja neid rühmitada. Vandeaudiitori või siseaudiitori eriosa üheks alamosaks võib olla järelevalve nõukogu määratud teemal essee kirjutamine. Essee alusel hinnatakse isikuomaduste sobivust vandeaudiitori või siseaudiitori kutsetegevuseks.
EKSAMINEERITAVA KOHUSTUSED SEOSES KUTSEEKSAMIGA
Eksamineeritav peab:

Omama vähemalt bakalauruse kraadi või rakenduskõrghariduse diplomit või nendega samaväärset kvalifikatsiooni enne kutseeksami tegemiseks avalduse esitamiseks

Sooritama kutseeksami jaod või alamosad vastavalt seadusele või järelevalve nõukogu otsusele. Tasuma kutseeksami tasum enne eksami sooritamise avalduse esitamist . Enne kutseeksami sooritamiseks avalduse esitamist peab eksamineeritav olema läbinud praktika vastavalt sätestatud korrale:

Vande audiitori juhendamisel vähemalt 3a. kui taotleb vandeaudiitori kutset
Tunnustatud siseaudiitori juhendamisel vähemalt 2 aastat kui taotleb siseaudiitori kutset või kutse taset.

kutse tegevus staas, mis on võimaldanud talle küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas.
Kutseeksami programmis esitatakse hõlmatavate valdkondade ja teemade seotus kutseeksamite jagudega ning valdkondade ja teemade üksikasjalik liigendus . Kutseeksami programmi koostavad ja esitavad oma pädevuse valdkonnas audiitorkogu ja riigikontroll. Avalikkusele tehakse kättesaadavaks kutseeksami küsimused ja näidisvastused pooltele küsimustest. Kutseeksami programmi või selle alusel küsimuste või näidisvastuste koostamisel avalikkusele kättesaadavaks tegemisel või kehtestamisel võib arvestada rahvusvaheliselt tunnustatud vande või siseaudiitorite organisatsioonide soovitusi ja nõuandeid. Kutseeksami programm hõlmab vandeaudiitori ja siseaudiitori kutsetegevuse ulatuses vähemalt järgmisi valdkondi:

Arvestus sh. Raamatupidmine ja audiitortegevus

Ettevõtte rahandus

Õigus

Juhtimine

Infotehnoloogia

Matemaatika ja statistika
Nimetatud valdkonnad liigendatakse vähemalt järgmisteks teemadeks hõlmates nii teoreetilise kui praktilisi aspekte :

Finantsarvestus

Rahvusvahelised aruandluse standardid ja nende tõlgendused

Eesti hea raamatupidamistava ja selle põhjendused

Kulu juhimis-ja maksuarvestus

Vande ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused

Kutsetegevuse standardid ja nende tõlgendused

Riski juhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori kutsetegevus

Ühinguõigus k.a hea ühingu juhimise tava

Majandushaldusõigus

Kaubandusõigus

Võlaõigus

Tööõigus

Pankrotiõigus

Maksuõigus

Riigiõigus

Haldusmenetlus

Mikro ja makroökonoomika

Äri ja avaliku sektori juhtimine
Kutseeksami sooritamiseks tuleb eksamineeritaval sooritada rahandusministeeriumile

Avaldus kutseksami tegemiseks näidates vajadusel eri ja alamosa

Eluloo kirjeldus s.h kontaktandmed

Kutseeksami tasu tasumist tõendava dokumendi koopia
Esitatud avalduses peab eksamineeritav kinnitama kõigi esitatud ja esitatavate andmete õigust ning oma head mainet ja usaldusväärsust. Kui eksamiperioodi kestel toimub muudatus eksamineeritava andmetes tuleb neist viivitamatult teatada ning vajadusel esitada uued andmed või dokumendid . Kui esitatud andmed ja dokumendid või nende koopiad ei ole täielikud või vormistatud nõuete kohaselt võib kutseeksami korraldaja nõuda puuduste kõrvaldamist antud tähtaja jooksul. Vandeaudiitori kutsetaotleja ning täiendavale kutseeksamile suunatud vandeaudiitor peavad sooritama kutseeksami vandeaudiitori eriosa ja raamatupidamise eriosa kohta. Audiitorkogu juhatuse otsusega suunatakse vandeaudiitor täiendavale kutseeksamile, kui tegevuse või tegevusetuse tõttu tekib audiitorkogu juhatusel põhjendatud kahtlus , et vandeaudiitori teadmised või oskused võivad olla ebapiisavad või mitte sobivad ulatuses mis seaks ohtu vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteeti. Audiitorkogu juhatus määrab täiendava eksami tähtajatult. Kui isik taotleb füüsilisest isikust kolmanda riigi vandeaudiitori või lepinguriigi vandeaudiitori kutsesamaväärseks tunnistamist Eesti audiitorikutsega, siis tuleb tal sooritada sobivustest Eestis vandeaudiitori tööks vajalike õigusaktide tundmisest.
MÕISTETE SELETUS
Audiitor teenus hõlmab kolme osa poolt

tegevus loaga aud ettevõtja

omanik või avalikkus

vastutav osa pool (juhatus)
Vandeaudiitori kutse teenust ehk audiitor teenus on vande audiitori tegevusena kindlust andva või sellega seonduva audiitor teenuse osutamine. Kindlust andev audiitor teenus on audit ülevaatus ja muu kindlust andev audiitor teenus. Seonduv audiitor teenus on audiitor teenus rahandus informatsiooni koostamiseks või kokku leppeline toiming rahandus info osas.
Vande audiitor saab kutse teenust osutada ainult audiitor ettevõtte kaudu. Tulenevalt audiitor tegevuse seadusest on audiitor teenuse osutamise õigus audiitor ettevõtjal oma nimel kui tal on tegevus luba. Audiitor ettevõtjal kui ta ise või teda esindav isik on avaliku sektori vande audiitor siis on omanimel õigus sooritada kindlust andvaid audiitor teenuseis avaliku sektori üksuses (jõustub 01.01.2011 ja kehtib majandus aastale mis algab 01.01.2011)
Avaliku sektori üksuses töötav isik peab kindlust andvat audiitor teenuste osutamiseks olema avalike sektori vandeaudiitor ( kehtib majandus
Vastavalt seadusele annab tegevus loa rahandus min. ja see on tähtajatu ja elektrooniline . tegevus loa saamiseks peab vande andnud vandeaudiitor esitama avalduse. Audiitor ühingu tegevus loa saamiseks peab ühingut esindav isik esitama rahandus min. avalduse koos nõutavate dokumentidega. Tegevus loa kehtivus lõpeb vande audiitori surma korral täiendava kutseeksami mitte sooritamisel ja kutse ära võtmise korral. Audiitor ettevõtja pankroti korral audiitor koguliikme välja arvamisel audiitor kogust tegevus loa kehtestuks tunnistamisega audiitor ühingute ühinemisel ühendataval ühingul ja audiitor ühingu lõpetamise korral lõpeb tegevusluba samuti. Tegevus loa tunnistab kehtestuks rahandus min. tegevus loa kehtivuse peatab ja taastab rahandus ministeerium audiitor ettevõtja avalduse alusel.
Audiitor teenuse osutamiseks peab audiitor ettevõtja sõlmima kliendiga kirjaliku lepingu. Leping peab sisaldma vähemalt järgmisi osasi. Audiitor teenus objekt, teenuse eeldatav aja kulu, vande audiitori või tema kutse tegevuse aruande allkirjastaja tasu ja tasumise kord.
Kõik enne 08.03 2010 sõlmitud lepingud tuleb viia sellega kooskõlla 31.12.2010 iks. Enne vandeaudiitori aruannet peavad kliendi juhtkonna liikmed kirjalikult kinnitama tegev juhtkonna vastutuse. Kliendi lepingu võib üles õelda ainult mõjuvatel põhjustel vande audiitori kutse tegeusega seotud dok tuleb säilitada vähemalt 7 aastal mis tahes info kandjal. Audiitor ettevõtja kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud varalise kahju eest audiitor teenuse osutamise käigus. Vastuse ülem piiriks on 10kordne kliendi lepingu tasu kui on tahtlik rikkumine siis ülem piir puudub. Nõue tähtumis aeg on 5 aastat. Audiitori ettevõtja peab sõlmima kutse kindlustud lepingu varalise kahju hüvitamise tagamiskes. Seadus sätestab audiitor ühingule esitatavad nõuded. Audiitor ühing võib tegutseda täis ühinguna usaldusühinguna osaühinguna ASina euroopa äriühinguna. Audiitor ühing peab olema hea mainega ja usaldusväärne. Enamus audiitor osaklus aktsi esindatud häältest peab kuuluma mõnes lepingu liigis kutse saanud vande audiitoritele või audiitor ühingutele. tegutsedes osaühinguna peab olema osakapiltal vähenalt 12 000 eurot alates 01.01.2011 audiitor ühingu tevuseks võib olla ainult audiitor tegevus või mõni muu äri tegevus. Audiitor ühing mille struktuur ei võimalda saada järele valveks piisavat infot ei või kuuluda vande audiitorite võrgustikku. Vande audiitor võib esindada vaid ühte audiitor ühingut. Audiitor ühinul mis oli audiitorite nimekirjas uue seaduse jõustumise päeval08032010 anti tegevus luba selle sealduse jõustumises, kuid tegevus luba lõppes 01072010 kiui audiitor ühing ei ole end vastavusse viinud uue seadusega audiitor ühingule esitatud sealsega. Auditi komitee on äriühingu juhtumis struktuuri osa kes tegeleb sise ja välis auditi protsessi äriühingu kontrolli keskkonna finantsaruannete kvaliteedi ning sealdustele vastavuse jälgimise ja täiustamisega. Auditi komitee ül. on jälgida ja analüüsida audiitor ettevõtja ja seaduse alusel audiitor ühingut esitava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust seadusele. Audiitor komitee alluvus liikmete arv ja ülesanded sõltuvad iga ettevõtte olukorrast sisemisest kultuurist ja vajadustest. Reeglina on auditi komitee valitud nõukogu poolt. Ta on eraldi seisev struktuur, mis raporteerib vaid nõukogule. Auditi komitee aitab parandada ettevõtte kontrolli keskkonda, sekkuda äriühingust välja suunatud auruanduse koostamise ja esitamise protsess,i et kindlustada ettevõtte koostamise kooskõla ja vastavust seadusandlusega parandada juht konnasuhtumist eetika probleemisesse ning parandada info vahetust ning koos tööd omanike nõukogu juhatuse sise ja välis audiitorite vahel. Tegutsedes ennetava struktuurina tõstab auditi komitee finants aruannete usaldus väärsust ja tugendab suhteid audiitorite juhtkonna vahel mis oma korda peaks tõstma väljastatava info kvalieeti. Audiiti komitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu või muu pädevorgan seaduse alusel. Ministeeriumi auditi komitee liikmed valib ja kutsub tagasi minister. Auditi komitees peab olema vähemalt 2 liiget ja nendest vähemalt 2 peavad olema õiguse rahanduse või arvestuse asjatundjad. Auditi komitee liikme valimiseks peab olema tema kirjalik nõus olek. Audiitor kontrolli teostav isik ministeeriumi aubi minister või kantsler juhatuse liige prokurist ega siseaudiitor ei toi olla auditi komitee liikmed. Nõukogu esimees ei tohi olla auditi komitee esimees. Vastavale seadusele moodustavad auditi komitee kohaliku omavalitsuse üksus mis on avaliku huvi üksus volikogu revisjoni komisjoni liikmed ja õiguse rahanduse või aruandluse asjatundjad kelle on valinud volikogu. (01012013) kohaliku omavalitsuse üksuse komitee juhib revisjoni esimees ja auditi komitee liikmeks ei tohi olla siseaudiitor omaalituses üksuse liige ega audiitor kontrolli teostav isik. Auditi komitee ülesandeks on jälgida ja analüüsida 1. rahandus info töötlemist
2. riski juhtmise ja sisekontrolli tõhusust
3. raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande audiitor kontrolli protsessi
4. audiitor ettevõtja ja sealduse alusel audiitori ühingut esindavat vandeaudiitori võltumatust ja tegevuse vastavust seaduse nõuetele.
Seoses nim ülesannetega on auditi komitee kohustuseks anda selle liikmed valinud organile või nimetanud isikule soovitusi ja teha ettepanekuid vähemalt järgmistes küsimustes.

audiitor ettevõtja valimine või tagasi kutsumine

siseaudiitori nimetamine või tagasi kutsumine

probleemide ja ebatõhususe vältimine või kõrvaldamine oragisatsioonist

vastavus õigusaktidele ja kutse tegevuse heale tavale
Audiitor ettevõtja peab andma auditi komiteele ülevaate osutatud teenustest ja olulisematest tähelepanekutest ja esitama ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrolli süsteemide kohta.
Riigi äriühing ja sellise äriühingu kus riigil on vähemalt otsustus õigus ning riigiasutatud sihtasutuse auditi komitee moodustamise tasustamise ja töö korra kehtestab rahandus minister määrusega. Auditi komitee moodustamisel tasustamisel ja tüükorra põhimõted muudel juhtudel kui on sätestatud eelnevalt kehtestab vajadusel auditi komitee liikmed valinud organ või nimetanud isik.
AUDIITOR KOGU
Tegemist on kutse ühendusega ja audiitor kogu käige üldisemad funktsioonid On audiitor tegevuse korraldamine ning audiitorite õiguste ja huvide kaitse. Audiitori kogu liikmeks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüsilised isikud. Vande audiitori vande andmise kuupäevast ja audiitori ette võtja tegevus loa omandamise kuupäevast. Audiitor kogu on avalik õiguslik juriidiline isik ning tegevusest juhindub kehtivatest seadustest audiitor kogu põhikirjast, audiitori kogu organite otsustest ning audiitor tegevuse heast tavast. Audiitor kogu majandis aasta algab 1.juuli ja lõpeb 30 juuni. Juhatus koostab majandus aasta aruande, revisiooni komisjon vaatab selle läbi ja esitab oma arvamuse ning see järel esitakse mõlemad läbi vaatamiseks järelevalve nõukogule, kes omakorda koostab esitatud dokumentide alusel oma aruande. Juhatus esitab käik dokumendid üldkoosolekule kinnitamiseks. Rahandus ministeerium korraldab audiitor kogu tegevust üle järelevalvet audiitor kogu rahastamine toimub kahest allikast 1. audiitor kogu kohustuslik liikme naks ja 2. riigi eelarve assigneeringud. Audiitor kogu liikmetele kehtestatakse kohustuslik kahe osaline liikme maks. 1. vandeaudiitori liikme maks 2. tegevusloaga liikme liikmemaks.
Kutse ühendus:
1.Audiitorite kutsetegevuse koordineerimine
2. auditeerimise eeskirjade välja töötamine ja metoodiliste materjalide ettevalmistamine. 3. audiitorite täiend õppe korraldamine 4. audiitor koguvara valitsemine.
Audiitor kogu organiteks on üldkoosolek, juhatus, revisiooni komisjon, president ja järelevalve nõukogu.
Organite valimise järjekord on 1. president juhatus revisiooni komisjon järelevalve nõukogu.
Kõrgeimaks organiks on üldkoosolek kuhu kuuluvad kõik füüsilisest isikust audiitorid. Üldkoosoleks on pädev kui sellest võtab osa üle poole liikmetest ja otsus on vastu võetud kui poolt hääletavad vähemalt pooled osalenutest.
Üldkoosoleku pädevusse kuulub: kinnitav audiitor kogu põhikirja, määrab juhatuse ja revisiooni liikmete arvu ja valib liikmed, kinnitav audiitor kogu majandus aasta eelarve ning aruande. Valib audiitorkogu esindajad audiitori kutsekomisjoni. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt korra aastas ja mitte hiljem kui kuue kuu jookus majandus aasta lõppemisest.
Juhatus on alaliselt tegutsev organ, moodustatakse 7-11 liikmelised ning ta korraldab audiitorkogu jooksvat tegevust. Juhatus valitakse 3 aastaks ning tema liige ei või kuuluda revisooni komisjoni ega järelevalve komisjoni. Juhatuse koosolekud ei ole avalikud. Juhatus on pädev otsustama kui koosolekul otsustab üle poole juhatuse liikmetest ja poolt antakse üle poole osalenute häältest.
Juhatuse pädevusse kuulub: valitseb audiitor kogu vara, koostab ja esitab üldkoosolekule audiitor kogu eelarve ning otsustab kulutused ning töötasud vastavalt kinnitatud eelarvele. Korraldab audiitor kogu raamatupidamist, otsustab audiitori täiendavale eksamile saatmise , otsustab audiitori kutse tegevuse peatamise taastamise ja lõpetamise, lahendab audiitoritte kohta esitatud pretensioone ja kaebusi.
Audiitor kogu president esindav audiitorkogu kõigis õigus toimingutes valitakse 3 aastaks ning ainult 1 ametiajaks järjest. President korraldab juhatuse tööd juhatab juhatuse ja üldkoosoleku istungeid.
Revisiooni komisjon on kolme liikmeline valitakse 3 aastaks ning liige ei tohi olla järelevalve nõukogus ega töö suhtes audiitor kogu ega rahadus ministeeriumiga. Tema peamine funt on kontrollida audiitor kogu majandus aasta aruannet. Otsus on poolt võetud kui poolt on vähemalt 2/3.
VÄLIS AUDIT
Tegemist on auditiga mille viib läbi auditeeritavast täeilikult sõltumatu audiitor. Väis auditi käigus hinnatakse , mil määral täidetakse kvaliteedi, keskkonna, ohutuse või juhtumis süsteemi või mõne muu standardi nõudeid nii organisatsioonist kui selle alluvusest.
Välisaudit jagatakse 2x : 1. teise osapoole audit mille korraldab oragnistatsiooni klient eesmärgiga kontrollida kliendi nõudmiste täitmist. Auditi algataja on klient ning eduka auditi tulemuse korral võib ta välja anda vastavus tunnistuse mis näitab organisatsiooni võimekust tarnida kliendi võietele vastavat teenust või toodet. 2. kolmanda osa poole audit tähendab sõltumatu asutuse auditit eesmärk on kontrollida kas standardite nõuded on täidetud ning sellise auditi algataja on organisatsioon ise ja auditi teostaja välis asutus. Eduka auditi tulemusena saab organisatsioon vastavus tunnistuse mis näitab et ta suudab ja täidab standardite nõudeid. Välisauditil on 2 eesmärki 1. kinnitada et organisatsooni juhtumis süsteem vastab nõuetele 2. saada sõltumatu hinnang standardite nõuete täidetusest organisatsioonist. Välisaudiitoreid esindav on rahvus vaheline arvestuseekspertide föderatsioon (IFAC). Välisaudiitorite töö peab vastama IFACi standarditele, kõik praegu tegutsevad audiitorid peavad läbima IFACi testi 2010 aasta lõpuks.
JÄRELVALVE JA VASTUTUS
Vastavalt seadusele on järelevalve nõukogu audiitor kogu sõltumatu järelevalve organ, kelle ülesandeks on korraldada järele valve avalikkuse huvides, ning rakendada abinõusid et luua eeldusi audiitor tegevuse arenguks, vande audiitori kutse tegevuse kvaliteedi tõstmiseks ning audiitorite kaitseks. Järele valve nõukogu funktsioon on uus ja pm asendab see varasemat rahandusministri riiklikku järelevalve süsteemi. Järele valve nõukogu on 7 -9 liikmeline haldus organ kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid, mille kaudu saab infot avalik huvi, seega on audiitor kogu liikmed allutatud järelvalvele, millega hälmatakse muu hulgas kutse tegevuse kvaliteedi kontroll disiplinaar menetlus, kaebuste manatlemine ja uurimine . Vastavalt audiitor tegevuse seadusele teevad järelevalve nõukogu koosseisu kohta ette paneku rahandus ministrile. Finants inspektsioon 1 liikme kohta , riigi kontroll 1 liige, justiits ministeerium 1 liige, audiitor kogu 2 liiget. Rahandus minister moodustab kuni 5 liikmelise nõuandva komisjoni siseaudiitorite kutse tegevuse ja järelevalvega seotud küsimuste lahendamiseks. Kui järele valve nõukogu avastab karistatava teo tunnustega teo siis peab ta toimima järgnevalt: audiitor kogu juhatusele ettepaneks disiplinaar menetluse algatamiseks 2. ettepanek rahandus ministeeriumile, ette kirjutuse tegemiskes, kooskülas seaduse sätestamisega või väärteo menetluse algatamiskes 3. ettepanek prokuratuurile kriminaal menetluse algatuseks.
Järelevalve nõukogu kui avaliku võimu kandja tekitatud kahju eest vastutab riik. Oma ülesannete mitte täitmisel eetika või muude normide rikkumisel või mitte nõuete kohasel täitmisel võib audiitor kogu juhatus määrata audiitor kogu liikmele dissiplinaar karistuse milleks on : 1. märkus 2. noomitus 3. rahatrahv 4. kutse tegevuse peatamine 3 kuust kuni 1 aastani 5. kutse tegevuse lõpetamine. Rahatrahv ei või olla võiksem kui trahvi määramise ajal kehtib ametlik kuu palga alam määr. Trahv ei tohi olla suurem kui 1/12 karistatava audiitori eelmise aasta sissetulekust . Kohtuväline menetleja on rahandus ministeerium ja väärteo menetlusel kasutatakse karistus seadustiku ning väärteo menetluse seaustiku sätteid. Vastavalt seadusele on kvaliteedi kontrolli dissiplinaar menetluse või kutse ühenduse sisese uurimise või andmete esitamise igasugune takistamine keeldumine valeandmete esitamine või andmete esitamata jätmine karistatav raha trahviga kuni 300 trahvi ühikut ja juriidilise isiku korral kuni 500 000 krooni. Vastavalt seadusele on vande audiitori tegevuse kutse tegevuse ja kutse tegevuse ja audiitor teenuse osutamise rikkumine kellel on kehtiv dissiplinaar karistus, sellise üle astumise eest karistatav kuni 200 trahvi ühikuga ja juriidilise isiku korral kuni 300 000 krooni.
AUDIITOR TEGEVUSE JÄRELEVALVE
Rahandus minister moodustab järele valve nõukogu ( eelmises seaduses puudus) Töökorra kehtestab rahandus minister ja sise audiitorid ja vande audiitorid on allutatud rahandus ministeeriumi valve alla, seega teostab rahandus ministeerumi järele valve kogu audiitor kogu järele valve. Rahandus ministeerumi pädevuses on.

riiklik järele valve audiitor kogu üle

vande audiitori kutse andmine, sellest keeldumine ning ära võtmise otsustamine vastavalt seadusele

tegevus loa andmine, keeldumine, teatamine, taastamine ja kehtivuse lõpetamise otsustamine.

vande audiitori kutse sama väärtuse tunnustamine või keeldumine

sise audiitori kutse või avaliku sektori siseaudiitori kutse taseme andmine keeldumine, või ära võtmise otsustamine.

siseaudiitori kutse tegevuse osas esitatud kaebuste menetlemine

seaduses ettenähtud alustel ulatusel ja korras haldus sunni rakendamine
rahandus ministeeriumi ül on välja töötada või muuta

siseaudiitori kutse tegevuse ja selle aluseks olevad standardid

tunustatud siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise kord

siseaudiitori tegevusaruande koostamise ja aruandmise kord

siseaudiitori täiend õppe programm
Järelevalve nõukogu pädevuses on:

järelevalve korraldamine ja juhtimine

juhatuse poolt välja töötatud standardite heaks töötamine ja kehtestamine

juhatuse poolt tehtud ettepaneku kvaliteedi kontrollide kontrolli perioodide kinnitamine ja vande audiitori kutse standardite kinnitamine

järelevalve kvaliteedi kontrolli üle

järelevalve dissiplinaar menetluse üle

vande audiitori vande vastu võtmine

vande audiitori liikme maksu suuruse ja tegevus loa maksu määra kehtestamine
Järelevalve teostamine ja läbi viidav menetlus ei ole avalikud. Neil on õigus avalikustada täielikult või osaliselt haldus akt või lahend kui see on vajalik klientide kaitseks või audiitor tegevuse õigus või korrapärase toimimise tagamiseks. Rahandus ministeeriumi ja järelevalve nõukogu võivad avaldada subjektide kohta tehtavat süstematiseeritavat ja statistilisi andmeid kui sellega ei ole võimalik kindlaks teha konkreetset järele valve subjekti. Hiljemalt iga aasta 15 okt tuleb järele valve nõukogu üldkasutatavas arvuti võrgus kättesaadavaks teha aasta asuanne milles avaldatakse töö plaan tegevus ja tulemused. Järelevalve üheks osaks on kutse ühenduse kvaliteedi kontroll, mida teostatakse sisekontrollil. Audiitor kogu peab kvaliteedi kontrollile esitama kõik kinnitatud tegevuse alused millele tegevuse vastavust kvaliteedi kontroll hindab. Kvaliteedi kontrolli korraldab audiitor kogu juhatus ja valve nõukogu juhtimisel ja kontrolli all. Audiitor kogu võib teostata korralist või erakorralist kvaliteedi kontrolli. Kvaliteedi kontrollid toetuvad eelnevalt kogutud andmetele ja riski analüüsile. Kvaliteedi kontrollile allutatud isiku korraline kontroll teotatakse vähemalt 1 kord 6 aasta jooksul. Tegevus loa andmise järel teostatakse kvaliteedi kontroll kahe aasta jooksul. Audiitor ettevõtja suhtes kes on avaliku huvi üksusega sõlminud kliendi lepingu samuti vande audiitori suhtes kes osutab sellises üksuses audiitor teenust koostatakse korralist kvaliteedi kontrolli vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kutse ühenduse sisese kvaliteeid kontrolli teostamise käigus hinnatakse

vande audiitori kutse tegevuse standardite ja nõuete täitmist

teenuse osutamiseks kasutatud ressursside kogust ja kvaliteeti

sisekontrolli kui süsteemi ning selle toimimist

muid toimingui ja protseduure mis on vajalikud järelevalve eesmärkida saavutamiseks või ül täitmiseks
järlevale teiseks oluliseks osaks on kutse tegevuse sisene dissiplinaar menetlus. Audiitor kogu liikme kutse tegevuse sisese ühenduse dissiplinaar menetluse alustamiseks on uurimise või kvaliteedi kontrolli tulemus või rahandus ministeeriumi ette kirjutus muu dok või info mis annab aluse arvata et audiitor kogu liige on toime pannud dissiplinaar süüteo. Dissiplinaar menetluse aluseks olemise asjaolude kohta nõuab audiitor kogu juhatus audiitor kogu liikme kirjaliku seletuse. Menetluse alustamiseks teeb audiitor kogu otsuse dissiplinaar menetluse asja olud ja läbi viimine ei ole avalikud. Dissiplinaar menetluse korra kinnitab järelevalve nõukogu. Arvestuse pidamiseks ja info saamiseks on sisse seatud audiitorite riiklik register mis sisaldab infot isikute kohta kes vastavalt audiitor kogu seadusele kuuluvad registreerimis alasse. Register koostatakse isikute ja nende tegevuse kohta, selle eesmärk ja ülesanded on

info avalikkusele kätte saadavaks tegemine

isikute registreerimine ja arvestus et teostada järele valvet

info ja dokumentide elektrooniline edastamisvõimalus

eelduste ja võimaluste loomine elektrooniliseks asja ajamiseks
registri kande andmed on avalikud. Va need mille avaldamisele on seadusega kehtestatud piirangud. Registri andmetega võivad käik tutvuda ja saada selle koopiaid. Registri koosseisu kuuluvad menetlus toimingud ei ole ametlikud . Registri kaardi andmed audiitor tegevuse seaduse alusel määratud karistuste ja tehtud ettekirjutuste kohta on avalikud kolme aasta jooksul vastava kande tegemisest. Audiitor kogu liige on kohustatud koostama ja registri info süsteemi vahendusel audiitor kogule esitama tegevus aruande tegevus perioodi lõpule järgneva 50 päeva jooksul. Tegevus aruanne sisaldab andmeid audiitor kogu liikme praktilise tegevuse kohta perioodil 1 juuli kuni 30 juunini . Aru anne tuleb koostada eesti keeles. Varasemas seaduses tuli tegevus aruanne esitada kord kolme aastajooksul.
Vande audiitor on füüsiline isik arvestus ekspert kes kuulub audiitor kogusse vande audiitori kutse saamiseks tuleb taotlejal sooritada eksam mille viib läbi kutse komisjon. Kui kutse taotleja saab positiivse tulemuse siis tunnistatakse vande audiitori kutse audiitor kogu ettepanekud rahandus ministri otsusega. Kutset kinnitav märge kantakse registrisse . Peale vande andmist. Vanne tuleb edastada kirjalikult järelevalve nõukogule mis tuleb kinnitada allkirja ja kuu päevaga. Vande audiitor on oma kutse tegevuses sõltumatu ja era pooletu juhindudes kutse eetika nõuetest, audiitor kogu organite dok ja seadusest. Audiitor peab hoidma saladuses kutse tegevusega teatavaks saanud andmeid ja nõue säilib ka peale kutse tegevuse lõppemist ja laieneb kõikidel audiitor tegevusse kaasatud isikutele. Nõude rikkumiseks ei loeta andmete avaldamist. Audiitor tegevuse kutse

säilitamiskes

dissiplinaar menetluseks
3. Andmete avaldamist kohtu ja uurimis organitele nende kirjalike määruste või taotluse alused
4. Riigi kontrollile ja finants inspektsioonile nende ül täitmiseks
Vande audiitori aruanne on dok vormistatud vande audiitori kutse tegevuse aruanne, millest sõltumatu auditor ettevõtja või avaliku sektori üksus kus täidetakse seaduses sätestatud vandeaudiitori kutse alaseis ülesandeid avaldab vande audiitori kutse tegevuse objekti kohta auditi ülevaatuse või muu kindlust andav auditeerimis teenuse osutamisel omandatud kindlust andva ning väljendava auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte või muu kokkuvõtte. Audiitor kontrolli kohustus

enne audiitor tegevuse seaduse jõustumist oli audiitor kontrolli kohustus sõtestatud raamatupidamise sedasusest. Nüüd aga audiitor tegevuse sedasusest

auditi on kohustuslik kõigile ASidele riigiraamatupidamis kohuslastle kohaliku omavalitusese üksustele avalik õiguslikele juriidilistele isikutele , siht asutustele ja riigieelarvest eraldisi saavatele erakondadele.

ülevaatus on samuti kindlust andev audiitor tegevus kuid see aruanne esitatakse eitavad vormis, milles audiitor kinnitab et ta ei ole leidnud finants informatsioonist olulisi vigu

ülevaatuse võib asendada auditiga nii üle vaatuse kui auditi käigus tuleb kontrollida koos raamatupidamis aruandega esitatava rahandus info ja muu info vastavust raamatupidamis aruandele ja sealduses sätestatud nõuetele.
Lisaks eelnevatele nõuetele on audit kohustuslik raamatpidamis kohuslasele kelle vähemalt 2 järgnevas 3 näitajast on aruande aasta bilandśi päeva seisuga suuremad kui

äriühingu müügitulu ja teiste raamatupidamis kohuslaste puhul siis tulu ja piir on 640 000 eurot

bilansi maht 320 000 eurot

töötajate arv 10 000
antud nõitajaid võtakse aluseks kohustusliku auditi korraldamisel perioodi 08.03 2010 kuni 01.01.2011

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 112 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

112 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annika Mark Õppematerjali autor

Konspekt

kutseeksam audiitorkogu järelvalve auditeerimine

Sarnased õppematerjalid

docx

Auditeerimise alused

Kui audiitor edastab info suuliselt, siis peaks ta selle ikkagi fikseerima oma dokumentides. 3) Avastamisrisk on risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. Audiitorettevõtja saab ise otseselt mõjutada ainult avastamisriski. 4) Auditeerimisrisk ehk kogurisk, mis kujuneb osariskide koosmõjuna. Mida kõrgemaks hindab aud.ettevõtja tegevusriski ja sisek.riski, seda põhjalikumalt tuleb tal auditeerimine korraldada, et vähendada auditeerimisriski. Kui auditi käigus selgub, et audiitor hindas valesti tegevusriski või sisekontrolliriski, siis tuleb tal muuta auditeerimisteenuse plaan, lisades vajalikud täiendavad kontrolliprotseduurid ning kooskõlastades muudatused kliendiga. OLULISUS JA AUDITEERIMISRISK Kujundades arvamust rp.aruande kohta peab audiitorettevõtja sooritama erinevaid kontrolliprotseduure, et jõuda küllaldase kindluseni selles, kas rp

Auditeerimine

doc

Auditeerimine

lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri, audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. 2 Audiitortegevuse ajalugu Peale taasiseseisvumist hakkas ettevõtlus eestis suhteliselt jõudsalt arenema, mille üheks oluliseks tõukejõuks oli väliskapitali sissevool eestisse. Tõsiseks probleemiks kujuneb see, et

Auditeerimine

doc

Auditeerimise kokkuvõte

juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul.

Auditeerimine

docx

AUDITEERIMINE

AUDITEERIMINE Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohuslane on kohustatud arvestama oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teiste isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevuse

Majandus

doc

Auditeerimise alused

09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitorkogu on seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik ehk iseseisev, tegevuses juhindub õigus aktidest Audiitorkogu organite dokumentidest, rahvusvahelisest standardist ja heast audiitor tavast. Audiitorkogul võib olla vara

pdf

Auditeerimine

Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

Auditeerimine

doc

Auditeerimine - Arhipov

Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on

Raamatupidamine

doc

Auditeerimine

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk