Alushariduses kasutatavad mõisted (1)

ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED
Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2).
Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt).
Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier
Enesehindamine (self- assessment , self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, arengut ja eksperimenteerimist. Enesehindamine aitab kaasa ka vajaliku muutuse juhtimisele, andes teavet arendusprotsessi kulu ja sellega kaasnevate ootuspäraste või ootamatute tagajärgede kohta ning suurendades organisatsiooni võimet ebakindlusega toime tulla. Enesehindamine võimaldab anda võimalikult süstemaatilise ülevaate kooli hetkesisukorrast, selgelt välja tuua õppeasutuse tugevad küljed ja parendusvaldkonnad, individualiseerida õppeasutuse arenguvajadused, anda infot tegevuse tulemuslikkuse kohta, luua soodsa keskkonna koolisiseseks arendusdiskussiooniks ja arendusvisioonile selgema kuju andmiseks. Enesehindamise tulemuste alusel tuleb planeerida parendustegevusi ning nende elluviimist jälgida.
Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus , õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus (individuaalne õppekava) ja õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, õppe meetodid jm) või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
Hindamine (evaluation, assessment, appraisal) – protsess, mille käigus antakse hinnang tegevusele ja/või selle tulemustele. Hindamise käigus toimub hinnatava väärtuse määratlemine. Hindamise eesmärk on saada tagasisidet protsesside toimimise kohta ja hinnata väärtust nii, et see oleks abiks otsuse langetamisel. Hindamise alusena kasutatakse kriteeriume (näiteks mõjusus, tõhusus, ökonoomsus, õiglus, asjakohasus jm), mille põhjal langetatakse hinnangulisi otsuseid. Hindamine on seotud informatsiooni kogumise ja analüüsiga ning peaks tuginema võimalikult palju tõendusmaterjalil. Hindamine võib olla sise- või välishindamine.
Intergatsioon (lõiming) - erinevate ainevaldkondade nägemine ühise terviku osana , vastastikune toetamine põhieesmärkide saavutamiseks. Integreeritakse teadmisi, oskusi ja väärtushinnanguid, leitakse seoseid nende vahel ja kasutatakse neid uutes olukordades. Integreerimise eesmärgiks on mõtlemise korrastamine ja süsteemi loomine.
Kasvamine kujutab endast põhiliselt kvantitatiivseid muutusi –laps ja tema elundid muutuvad lihtsalt suuremaks .
Lapse arengumapp (kasvumapp, portfolio ) on töövahend lapsele, lapsevanemale ja õpetajale võimalik jälgida lapse arengut ja õppimist:
- meenutus lapsest ja tema tegevusest,
- on lapsega seotud ülestähenduste vahend,
- on planeerimise ja hindamise vahend lasteaias
Lasteaia aasta tegevuskava (aastaplaan) analüüsitakse eelneva etapi tulemusi lähtuvalt põhieesmärkidest ( arengukavast ), sõnastatakse neist lähtuvad konkreetse aasta eesmärgid ja ülesanded,
mis aitavad kvaliteeti parandada. Aastaplaanis tuleks näha kõiki lasteaia tegevuste aspekte .
Lasteaia arengukava – on nägemus lasteasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arenguperspektiividest ja – suundadest, kus arvestatakse lasteasutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning lasteasutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengust. Lasteaia arengukava on osa paikkonna (linna, alevi, valla) arengukavast. Põhitegevus on õppe- ja kasvatustöö. Täiendavad tegevused – juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega. Abistavad tegevused – majandamine , toitlustamine.
Lasteaed kui institutsioon – koolieelne lasteasutus on koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus ( KLS § 1 lg 1).
Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne ja kooskõlastatud tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks.
Lasteaia õppekava – leping, milles lasteaia personal lepib kokku ühises peaeesmärgis ning selles, kuidas selle poole liigutakse. Õppekava kirjeldab lasteasutuse põhitegevusest tulenevaid eesmärke ja ülesnadeid ning nende täitmise viise ja võimalusi.
Organisatsiooniline struktuur ( organizational structure) – inimestevaheliste kohustuste, volituste ja suhete ülesehitus.
Personali arendamine ja kaasamine (people development and involvement) – juhtimisprintsiip, mille kohaselt töötajate kogupotentsiaal ilmneb kõige paremini ühiste väärtuste, usaldusliku õhkkonna loomise ja otsustamisõiguse delegeerimise (empowerment) toel. Õppeasutustes omandab see erilise kaalu, sest lõpptulemuse kvaliteet sõltub kõige rohkem just inimfaktorist – õpetajatest ja teistest töötajatest, kes vastutavad soodsate õppimistingimuste loomise eest.
Päevakava – laste elurütmile vastav tegevuste vaheldumine , milles arvestatakse laste vanust.
Rühma tegevuskava – lasteaia õppekavast lähtuvate täpsustatud ja konkreetsest laste rühmast tulenevate eesmärkide püstitamine ja nende täitmiseks meetodite, vahendite, materjali valimine ning koostöö organiseerimine . Rühma tegevuskava võib kavandada aasta-, kvartali- või kuu- või nädalakavana.. Mida pikema aja jaoks tegevuskava koostatakse, seda üldisem võib kava olla.
Sisehindamine ( internal evaluation) – hindamine, mida teostab õppeasutuse sees paiknev hindaja või hindajate rühm. Sisehindamine on järjepidev ja süstemaatiline õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise analüüs ja tulemuslikkuse hindamine õppeasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Sisehindamise kaudu tagatakse kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, hindamistulemustest lähtudes koostatakse arengukava ja tegevuskava.
Sisehindamine hõlmab sisekontrolli ja enesehindamise
Sisehindamissüsteem (internal evaluation system) – õppeasutuse juhtimissüsteemi osa.
Sisehindamissüsteem on omavahel seostatud ja loogilises järjestuses olevate teadlikult juhitud hindamisprotsesside ning seda toetavate dokumentide ja ressursside eesmärgipärase rakendamise tasakaalustatud tervik. Sisehindamissüsteem hõlmab õppeasutuse enesehindamise ja sisekontrolli.
Sisekontroll (internal control) – õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab nõuete täitmise. Sisekontroll hõlmab kõiki õppeasutuse tegevuspõhimõtteid ja protseduure, mida asutuse juhtkond kavandab ja võtab kasutusele. Sisekontrolli eesmärk on luua juhtkonnale kindlustunnet, et asutuse eesmärgid saavutatakse säästlikul, tõhusal ja mõjusal viisil; järgitakse kehtestatud norme (seadused, määrused jne) ja juhtimispõhimõtteid; on tagatud õigeaegne ja usaldusväärne finants - ja juhtimisteave.
Tegevuse konspekt – õpetaja poolt kirjutatud konkreetse tegevuse plaan, mis sisaldab tegevuse teemat ja nimetust , laste vanust, eesmärke, vahendeid ja tegevuse kirjeldatud käiku.
Valdkonnakava (ainekava) – sisaldab valdkondade põhieesmärke, nende saavutamise teid ja
integratsiooni teiste valdkondadega.
Õpe e õppeprotsess – hariduse omandamise viis, sihipärane protsess selleks spetsiaalselt loodud keskkonnas.
Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal.
Õppeaasta algab 1. septembril (KLS § 16)
Õppe- ja kasvatustegevuste päevik on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse dokument, mille sisseseadmine ja täitmine on kohustuslik kõikidele lasteasutustele, sõltumata lasteasutuse õiguslikust seisundist. Rühma õpetaja kannab päevikusse andmed õppetegevuste kohta sh õppe- ja kasvatustegevuse eemärgid ja põhimõtted nende täitmiseks ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevused. Kokkuvõtte lapse õppetegevuse kohta kannab rühma õpetaja päevikusse iga päev.
Õppekava on õppimise plaan. (H. Taba).
Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses:
1. Riiklik planeerimise tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava)
2. Planeerimine haridusasutuse juhtkonna tasandil (Lasteaia õppekava)
3. Planeerimine õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine)
4. Õppe- ja kasvatustöö realiseerimine (Tegelik õppekava)
Õppekava rakendamine on koostatud õppekava kasutamine praktikas.
Õppekavatöö – pikaajaline protsess, mille eesmärgiks on õppimise, õpetamise ja kasvatusprotsessi kvaliteedi parandamine ning milles osaleb kogu personal.
Õppekava struktuur- õppekava ülesehitus, erinevate osade paiknemine üksteise suhtes.
Õppetegevus lähtub lapse tegevusest (laps vaatleb, uurib, kõneleb, võrdleb jne.) Õppetegevused on üks võimalus õppimise võimalikuks tegemisele. Õppetegevuste abil kujundab õpetaja eesmärgistatud, süsteemse ja järjepideva teadmiste, oskuste ja käitumisnormide omandamise.
Üldõpetus – terviklik õppesüsteem, kus keskendutakse koduloole, kus kogu lapse tegevus keskendub ühele ja samale asjale, probleemile ning mille alustegevuseks on vaatlemine ja uurimine . Üldõpetus on
tööviis. Üldõpetus on nii sisuline tervik teema käsitlusest kui ka üksikute ainevaldkondade metoodiline arendus.
4