Rakvere Kolledz Kadri Saar 14. mai 2012 AKTIIVÕPE JA AKTIIVÕPPE MEETODID Aktiivõpe (active learning) õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õpilased situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama. Aktiivõppe märksõnad: - Uudishimu - Vabadus ja aktiivsus - Originaalsus ja loomingulisus - Avastamine - Iseseisev mõtlemine - Kriitiline mõtlemine - Suhtlemine ja koostöö - Tegutsemine vastavalt situatsioonile - Elulised ülesanded
Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09
ja läbimõeldud ennetustöö on odavam kui hilisemate tagajärgedega tegelemine. Tõhus ennetus- ja teavitustegevus aitab säästa laste elusid ja tervist ning takistada nende sattumist kriminaalsele teele. Kasvanud on ka HIV/AIDS-i nakatumine ka üsna noorte laste seas. 4. Lahendus Projekti lühiajaliseks eesmärgiks on 25. juuni 2009 läbi viia Keila linna kolme kooli (Keila Algkooli, Keila Gümnaasiumi ja Keila Ühisgümnaasiumi) 5 klassi õpi- lastele(~140) nädalane aktiivõpe mõnuainetest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Projekt kaasab Keila linna noorsoo- ja sotsiaaltöötajad, kes on saanud vastava kooli- tuse ja viivad uimastiennetusnädalat läbi ning koolide juhtkonda ja viiendate klassiju- hatajaid, kes aitavad organiseerida ajad, ruumid ja vajaliku tehnika. - märts 2009- Teabepäev koolitajatele. Esinejad on Narko ja Kuritegude talitus ja SA Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistus.
inimesed on valikutes vabad, Aktiivõpe õppijad avastavad iseenda ning käitumismustrid on inimliku Õpetamise 9 faasi
Reflekteerimine võimaldab õpetajal analüüsida oma mõtteid, tundeid, kogemusi, väärtusi ja käitumist õppesituatsioonis. Aitab õpetajal keskenduda õpilase juhendamisele ja toetamisele ning õpitava sisu selgitamisele. Konstruktiivsus viitab sellele, et teadmine konstrueeritakse järjest suurema keerukuse ja detailsusega struktuurideks, lisades varasemale teadmisele uusi osi, et luua tähendus, ületada ebakõlad või rahuldada uudishimu. Õpikeskkonna peamised jooned: aktiivõpe, autentsed juhendid, koostööülesanded ning erinevad õpiformaadid. Ülesanded peavad olema realistlikud, konstrueerimine sõltub alati sisust ja kontekstist ning peab toetama sotsiaalne kokkulepe, mitte konkurents. Õpikogemus peab: 1. Soodustama õppija aktiivsust; 2. Toetama õpilaste kavatsusi ja isiklikke õpieesmärke; 3. Rajanema õppija varasematel teadmistel; 4. Soodustama õppurite koostööd; 5. Soodustama mõtlemist avardavat dialoogi; 6
ideoloogiast ja suutlikkusest teha professionaalseid (informeeritud) otsustusi. Peamised haridusprobleemid, reformimise põhjused: Kohustuslik haridus vs. vabatahtlik haridus Koolide juhtimisprobleemid Õpetaja ameti populaarsuse kahanemine Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Ratsionaalse mõtlemise arenemine Lõimitud aktiivõpe vs. passiivsed õppemeetodid Konkurentsivõime (riiklik tellimus) Elukestvaõpe, tööturu muutustele kohanemine Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid. Eestis tuleb otsustada, millist ühiskonna arengut haridus peaks toetama. Kas soovime näha ühiskonnasisest sotsiaalset mobiilsust või suuname oma poliitikaga õpi- ja töörännet Eestist välja? Kas
................................................................................... 12 Metoodiline lähenemisviis kakskeelses koolis.................................................................... 12 Kommunikatiivne keeleõpe............................................................................................ 12 Ülesandepõhine keeleõpe.............................................................................................. 13 Aktiivõpe........................................................................................................................ 13 10 tehnikat, mida kasutavad keelekümbluse õpetajad: ..................................................... 14 Kakskeelse lapse õiglane hindamine ................................................................................ 15 Lisatoetused kakskeelsele lapsele........................................................................................ 16 Kokkuvõte
· Isikliku arenguplaani eesmärgiks on arendada töötaja kompetentside portfooliot süstemaatilisel viisil sisaldab arendamist vajavate kompetentside loetelu koos prioriteetide, arengueesmärkide, -tegevuste, tulemuslikkuse hindamise kriteeriumite ja ajakavaga · Õppiv organisatsioon omab toetavat keskkonda ja süsteemset harjumust teadmiste ja oskuste loomisel, hankimisel ja jagamisel Arendusmeetodid Aktiivõpe Aktiivõppe meetodid põhinevad tähendusliku kogemuse omandamisel läbi praktiliste tegevuste mõtestamise koolitaja poolt. Aktiivõppe kaudu saab näitlikustada elus toimuvaid protsesse, nt meeskonnakoolitus E-õpe (s.h audiovisuaalsed meetodid) E-õppe all mõeldakse õpetamist osaliselt või täielikult arvuti ja interneti abil. Lisaks internetis toimuvale õppele kuuluvad E-õppe alla ka videod, videokonverentsid, filmid, podcastid.
Klassikaline tingimine Operantne tingimine Kognitiivne lähenemine · Teadmine kui skeem või mentaalne konstruktsioon Mudelõpe (A. Bandura) · Märkamine · Meeldejätmine · Reprodutseerimine · Motivatsioon · Bobo nuku eksperiment Konstruktivistlik lähenemine Lev Võgotski (1869-1934) · Sotsiaalse arengu teooria · Sotsiaalsed kontaktid · Õpetaja · Lähima arengu tsoon John Dewey (1859-1952) · Aktiivõpe · Probleemipõhine õpe Humanism · Kasvu- ja arengupotentsiaal · Õppijakesksus · Koostöö · Toetamine · Kogemuslik õppimine Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg S. Freud Psühhoseksuaalne areng Freud on valinud oma arenguteooria aluseks seksuaalsuse ehk seksuaaltungi kui ainsa inimest motiveeriva jõu E.Erikson Psühhosotsiaalne areng Piaget Kognitiivne arengu teooria Kohlberg Kõlbelise arengu teooria Keele omadused ja struktuur. Mõisted.
motivatsioon; Bobo nuku eksperiment- Eksperimendi eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo-nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine. Konstruktivistlik lähenemine (Lev Võgotski)- rõhutab, et õpilane ja õppimine on aktiivne, sotsiaalse arengu teooria (keeleomandamine, keeleareng, teistega suhtlemine), sotsiaalsed kontaktid, õpetaja, lähima arengu tsoon. Konstruktivistlik lähenemine (John Dewey)- aktiivõpe, probleemipõhine õpe. Humanism- kasvu- ja arengupotentsiaal, õppijakeskus, koostöö, toetamine, kogemuslik õppimine. Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg. Eriksoni psühhosotsiaalne areng - Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi, Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine
loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusuundadest, kus arvestatakse asutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning asutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus. Inimeste jagatud arusaam ja kokkulepe edasise tegevuse suhtes.
• Hariduse pakkuja: Kes korraldab laste haridust? Kas seda pakub kogukond ise, mõni organisatsioon või riiklik süsteem? • Õppekava: Kuidas on haridussüsteem rahastatud? Kas lapsed õpivad õppekava järgi? • Millised on selle nõuded eelkooliealistele lastele? Hariduse omandamise meetodid: • Meetodid: Milliseid meetodeid kasutate laste õpetamisel? • Millised on hariduses kasutatavad meetodid? (õuesõpe, aktiivõpe, muud meetodid?) • Kuidas on ökoloogilisuse, jätkusuutlikkuse ja vaimsuse põhimõtted lõimitud laste haridusse? • Milles need väljenduvad? • Kuidas annate lastele edasi loodusõbralikku eluviisi? • Kas on kasutatud lõimitud tegevusi looduse tundmaõppimiseks? Vanemate kaasatus haridusse • Millisel moel osalevad kogukonnaliikmed ja vanemad laste hariduse omandamisel? Lisa 2 LASTEAIA VAATLUSLEHT JA KÜSIMUSED Lasteaia olemus:
universaalsetest kognitiivsetest protsessidest. Võgotski pakkus välja ka lähima arengu tsooni mõiste, mis viitab sellele, kuidas uute teadmiste omandamine sõltub eelnevast õppimisest ning kättesaadavast juhendamisest.(Wikipedia) Sotsiaalsed kontaktid Õpetaja Lähima arengu tsoon Veel konstruktivistlik lähenemine John Dewey (1859-1952)- Ta oli üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. Aktiivõpe Probleemipõhine õpe 29 30 NELJAS LOENG (KEEL JA KÕNE) Keel Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Keel Kõne – Suuline – Kirjalik Keele omadused • Konstruktiivne ja loov (mis järjekorras kasutame)
annaabi.ee 
