Allkeeled - kordamine eksamiks (1)

Sarnased õppematerjalid

7

odt

Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks

sõnavara, argituletus, inglise laenud(dsiisas, wack), teietamine puudub, kesksed üneemid(mm, aa, ooo), pragmaatilised partiklid( siis , nagu , vat), emotikonid partiklite väljendamiseks, lühendamine ja vokaalide ärajätmine(kle, krt), netikeele erilühendused(kle, ple, vbnds, nv), täheühenditest üksiktähed(ks ­ x) hääldusviisi, emotsiooni väljendamine ­ emotikonid, märgikordused,tähtede kordamine (dsiiiiisas), üksiksõna rõhutamine suurtähtedega, helide ja häälitsuste märkimine(haha,väkk) Lausung ­ tavaliselt lühiksed, konkreetsed, jäetakse vaid uus info, jäetakse verbe ära tihti. Netikeel ja allkeelte süsteem Arvuti ja kohamurded ­ varem olid kohamurded kesksed, 20. saj teisel poolel minimaalsed, aint aktsent oli. Arvuti on virtuaalne reaalsus , mis jaguneb erinevateks kohtadeks, kaduv nähtus asendub virtuaalse sotsiolektidega.

Eesti keel

19

docx

Eesti keele allkeeled

Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud

Eesti keel

43

doc

Eesti sotsiolektide seisund

Normiaktsent tähendab, et normikeel seostub ainult normiaktsendiga, et on olemas õigehääldus. Tegelikult võib aga inglise normikeelt (Standard English)  16 kõnelda igasuguse sotsiaalse või territoriaalse aktsendiga. Sama kehtib eesti keele kohta: ei ole olemas normingulist hääldust, kuid on olemas mingid prestiize häälduse alused. 5. Normikeel ja sotsiolektid Tavaline viis on jagada allkeeled kahte rühma: kodifitseeritud ja mittekodifitseeritud allkeeled. Rahvusvaheline ingliskeelne lingvistika kasutab termineid standard ja nonstandard dialects/variants/languages (vt Trudgill 1992: 56, 70). Kodifitseeritud keele grammatika (ja vähem ka sõnavara) on standardiseeritud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks antud allkeeles. Seega võime jagada keele kaheks pooleks: ühele poole jääb normikeel, teisele poole kõik muud allkeeled, mis pole

Geograafia

30

docx

Eesti murded I konspekt

Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled  vadja;  põhjaeesti;  liivi;  lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine  Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?;  Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded;  Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj);  Keskpõhjaeesti murded;  Põhjaeesti keskmurre;  Eesti ühiskeel;  Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused:  Sakala – Lembitu;  Saaremaa;  Virumaa – soomlaste Viru jmt;  Rävala;  Harju;  Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kiri

Keeleteadus

32

docx

SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM

Keelekasutust mõjutavad situatiivsed jooned: - suuline või kirjalik suhtlus, - vahendava tehnoloogia olemasolu ja selle loomus - sünkroonne või asünkroonne suhtlus - dialoog või monoloog - argine või avalik situatsioon - privaatne või avatud keskkond - anonüümne või mitteanonüümne suhtlejaskond - spontaanne või redigeerimist võimaldav tekstitegemine 19. SOTSIOLEKT, REGIOLEKT, IDIOLEKT Sotsiolekt – sotsiaalsed dialektid. Sotsiaalselt määratletud allkeeled. Rääkija võib olla sarnasem keeles rääkijaga samast sotsiaalsest rühmast mõnes teises piirkonnas kui inimesega, kes kuulub temast erinevasse sotsiaalsesse rühma samas piirkonnas. Regiolekt – ühele regioonile, alale omane dialekt. Regiolekt kujuneb välja oma keelekeskkonnas, vastava asukohariigi põhikeele mõjul. Rääkija näitab oma keelepruugiga, mis keelekeskkonnas ta elab.

Eesti keel

13

pdf

Eesti suuline keel ja suhtlus

vähe ning kirjalik keel palju enam. Kvalitatiivne piir on nende vahendite vahel, mida kasutatakse või mitte. Nii on suulises keeles kasutusel suhtlushäälitsused ehk üneemid ee ja õõ (tulen ee homme), mida kirjalik tarbekeel ei kasuta üldse. Ta lihtsalt ei vaja neid. Me võime öelda, et ka siin on tegu kvantitatiivse piiriga, kuid see on siiski nii terav, et on mõttekas vaadata teda eraldi. Keeleliste valikute tulemuseks keelevahendiste poolt vaadatuna on tõdemus, et eri allkeeled erinevad üksteisest erinevates keele osades. Mõnikord on keskne erinevus häälduses, mõnikord erineb sõnavara, morfoloogia või süntaks. Nii on põhjaeesti ja lõunaeesti murded lausete ehitamise poolest üsna sarnased, aga nende morfoloogia on erinev (metsas ­ mõtsah/mõtsan). Suuline ja kirjalik eesti keel on aga morfoloogialt väga sarnased, samas lausete ehituse poolest erinevad.

Eesti keel

15

doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu

Kategoriseerimata

13

doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Grammatilisi va

Eesti keel

Kommentaarid (1)