Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Allkeeled - kordamine eksamiks (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida te ütlete kui soovite et külaline tuppa astuks?
Allkeeled - kordamine eksamiks #1 Allkeeled - kordamine eksamiks #2 Allkeeled - kordamine eksamiks #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triibudreams Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
odt

Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks

Vahetu ja vahendatud suhtlus ­ varem suhtlesid inimesed omavahel silmast silma, nüüd on vahendatud suhtlus, kus kasutatakse mingi meediumit. Arvutisuhtluse erilised ühisjooned ­ arvutikiri osalt multimodaalne, on uus reguleerimisviis moderaator, kes saab asju kustutada, nimemärgiline anonüümsus. Inimesed suhtlevad uutes olukordades ja uuel territooriumil. Keelekorraldus ja normikeel Normitud allkeeled ­ normitud keele grammatika on standardiseeritud ehk välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks antud allkeeles.normikeelel puudub mitmekesisus, saab olla kas õige või vale. Normikeel on arendatud välja olevate allkeelte, tavaliselt kohamurrete baasil. Eesti keeles algab normikeele arendamine reformatsiooniga, kirjakeel saab iseseisvaks 20.saj algul.eesti keeles on tugevust normitud ortograafia ja morfoloogia, vähem sõnavara ja veelvähem süntaks

Eesti keel
thumbnail
19
docx

Eesti keele allkeeled

Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud

Eesti keel
thumbnail
43
docx

Juhtimise aluste kordamine eksamiks

JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne: o Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on eesmärgipärane protsess,

Juhtimise alused
thumbnail
10
doc

Kordamine ühiskonna eksamiks

ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus ­ linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond ­ kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud ­ spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond ­ arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnolo

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

 Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad  Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm  Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks.  Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev

Keskkonnakaitse
thumbnail
15
docx

Kordamine filosoofia eksamiks

Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos ­sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü

Filosoofia
thumbnail
32
docx

SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM

Keelekasutust mõjutavad situatiivsed jooned: - suuline või kirjalik suhtlus, - vahendava tehnoloogia olemasolu ja selle loomus - sünkroonne või asünkroonne suhtlus - dialoog või monoloog - argine või avalik situatsioon - privaatne või avatud keskkond - anonüümne või mitteanonüümne suhtlejaskond - spontaanne või redigeerimist võimaldav tekstitegemine 19. SOTSIOLEKT, REGIOLEKT, IDIOLEKT Sotsiolekt – sotsiaalsed dialektid. Sotsiaalselt määratletud allkeeled. Rääkija võib olla sarnasem keeles rääkijaga samast sotsiaalsest rühmast mõnes teises piirkonnas kui inimesega, kes kuulub temast erinevasse sotsiaalsesse rühma samas piirkonnas. Regiolekt – ühele regioonile, alale omane dialekt. Regiolekt kujuneb välja oma keelekeskkonnas, vastava asukohariigi põhikeele mõjul. Rääkija näitab oma keelepruugiga, mis keelekeskkonnas ta elab.

Eesti keel
thumbnail
13
pdf

Eesti suuline keel ja suhtlus

vähe ning kirjalik keel palju enam. Kvalitatiivne piir on nende vahendite vahel, mida kasutatakse või mitte. Nii on suulises keeles kasutusel suhtlushäälitsused ehk üneemid ee ja õõ (tulen ee homme), mida kirjalik tarbekeel ei kasuta üldse. Ta lihtsalt ei vaja neid. Me võime öelda, et ka siin on tegu kvantitatiivse piiriga, kuid see on siiski nii terav, et on mõttekas vaadata teda eraldi. Keeleliste valikute tulemuseks keelevahendiste poolt vaadatuna on tõdemus, et eri allkeeled erinevad üksteisest erinevates keele osades. Mõnikord on keskne erinevus häälduses, mõnikord erineb sõnavara, morfoloogia või süntaks. Nii on põhjaeesti ja lõunaeesti murded lausete ehitamise poolest üsna sarnased, aga nende morfoloogia on erinev (metsas ­ mõtsah/mõtsan). Suuline ja kirjalik eesti keel on aga morfoloogialt väga sarnased, samas lausete ehituse poolest erinevad.

Eesti keel



Lisainfo

Tegemist on allkeelte eksamiks kordamise materjaliga, kokkuvõtted slaididest.

Kommentaarid (1)

Fley profiilipilt
Fley: Päris hästi kokku võetud.
17:18 26-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun