Anonüümsete kommentaaride poolt ja vastu Kujutan endale ette ühte lihtsat ja kiirelt kokku monteeritud ,,uudist", mis kirjeldab, kuidas keegi kuulsus midagi igapäevast tegi ja sai selle eest premeeritud uudislooga. Siis loen kommentaare, mis on alati justkui preemia preemiale saab nutta ja saab naerda. Liiga tihti on uudise kõige magusam osa kommentaarium. Hans H. Luik võrdleb seda väga tabavalt tänavaga, kus ,,peab tihti rääkimise asemel karjuma, sest kogu ümbruskond on lärmakas." Tegelikult peab kommentaariumite lugemiseks üsna hea orienteerumisoskus olema, sest sealt võib tõesti väga arukaid ütlemisi leida, kui oskad neid muu lärmi seest üles leida. Kahjuks on kommentaariumid ajakirjandust liiga palju mõjutama hakanud. Kõige paremini kirjeldab seda Tiit Hennoste oma arvamusloos ,,ajakirjandu...
mõeldud ning argumenteeritud, vaid need on inimeste tunnete ja eelarvamuste pursked. Kommentaarid peaksid olema korralikult läbi mõtestatud ning kaine mõistusega kirjutatud arvamused. Kommentaaride anonüümsus tulekski just sellepärast ära kaotada, et iga inimene mõtleks ikka korralikult enne kui ta midagi ütleb, ning kaalutleks mida ta täpselt kirjutab. On olnud juhuseid, kus inimesed on sooritanud enesetapu kuna netikommentaarid olid väga jubedad. Kui kommentaarid isiksustada siis ma arvan, et inimesed mõtleksid palju rohkem enne kui nad avaldavad oma arvamuse. Kommenteerijad ei julgeks neid räigusi enam kirjutada kuna sellised asjad leviksid väga kiiresti tutvus ringkonnas ning inimesed ei vaataks mitte kunagi seda inimest enam sama pilguga kui enne. Kui kommentaarid muutuksid isikulisteks siis kehtiks ka demokraatia põhimõte, et kõigil on võimalus oma arvamust avalda kuid ta peab ka selle eest vastutama
Kuidas ohjeldada netikommentaatoreid? Kuidas oleks võimalik ohjeldada netikommentaatoreid? See töö oleks päris raske. Pole võimalik kõiki kommentaatoreid korraga korrale kutsuda. Kõige lihtsam võimalus oleks üleüldiselt netikommentaarid ära keelustada. Arvatavasti seda ei tehta. On veel olemas teisigi võimalusi. Üks võimalustest oleks suurem kontroll kommenraatide üle. Kahjuks on see enamasti kõikidel neti saitidel võimatu. Kuna kõigil pole võimalust moderaatorite palkamise jaoks, kes näiteks kasvõi ebameeldivaid kommentaare kustutavad. Kahjuks on paljud uudiste saidid need, kes panevad uudistele pealkirjad sellised, mis juba ise kutsuvad kommenteerima, ilma järele mõtlematta. Kahjuks ei loeta siis ka uudist
postiloendid, veebipõhised õpikeskkonnad, ettevõttesisene kommunikatsioon jt); 5) veebipõhised suhtlusvõrgustikud (nt Facebook, Orkut jt) Mida on arvutisuhtlus keelele kaasa toonud? ● Teksti saab mitmeid kordi ja kiiresti teksti parandada, pikki tekstiosi kergesti ümber tõsta, tõsta lõike kergesti ühest tekstist teise jms. ● Saab kasutada erinevaid märke või pilte. ● Arvuti on toonud kaasa mõned uued kirjalikud teksti- ja suhtlustüübid: e-mailid, netikommentaarid, MSN dialoogid, jututoad, Twitteri minitekstid, kollektiivse kirjutamise (wiki- kirjutamine) jms. ● Mahupiirang, mitmed tekstitüübid (SMS, Twitter) lubavad ainult väga lühikesi saadetisi, millesse kirjutaja peab oma sõnumi ära mahutama( see õpetab teksti senisest tihedamalt sõnastama, aga nõuab ka tihti erinevaid lühendamisi ja väljajätteid). ● Spontaanne reaalajas toimuv kirjalik dialoog. ● Piiri nõrgenemine suhtlussituatsiooni eri tüüpide vahel.
Tuumaks on alati verb. Lausung on kõne pisim terviklik suhtlusüksus (nt lause, hüüd, käsk). Terviklikkuse määrajate hierarhia 3 teooriat: 1)keskne terviklikkuse alus on süntaks; 2) intonatsioonilised ja pragmaatilised punktid valivad, mis on lõplik vooruvahetuspunkt; 3)süntaks ja intonatsioon on võrdselt tähtsad, süstemaatilise vastastikmõju määravad piirid. NETIKEEL Netikeel on spetsiifilise keelena umbes 10 aastat vana. Teksti-ja suhtlustüübid e-mail, msn, netikommentaarid, jututoad. Uus kirjaoskus arvutikasutusoskus, emotikonid, inglise keele oskus. Netikeel erineb normikeelest (suurtähtede ärajätt, tähtede märkimine numbritega, sümbolid, emotikonid, venitused); häälduspärane kirjaviis (ma ei tea=maitea); sõnavara on vulgaarsem, familiaarsem, argikeelsem; kasutatakse üneeme, pragmaatilisi partikleid(vat, noh, njaa); sõnu lühendatakse, et anda kiiremini edasi oma mõtet; hääldusviisi ja emotsioonide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
