KEELEUURIMISE MEETODID 2010 Kordamisküsimused I Kirjelda uurimismeetodit. Millel meetod põhineb, mis on selle teoreetiline alus? Kust on meetod pärit, kes on selle loonud, kus ja milleks seda kasutatakse? Milliseid mõisteid ja vahendeid see meetod kasutab? Mis on meetodi tugevad ja nõrgad küljed? 1. Vestlusanalüüs Vestlusanalüüs tekkis 1960ndatel Californias, Berkley ülikoolis, kui Harvey Sacks ja Emanuel A. Schegloff lõid sotsioloogias uue uurimissuuna, mis tegeleb inimese tegeliku, salvestatud ja transkribeeritud vestluse analüüsimisega. Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel.
Kõneakt: (ehk kõnetegu) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu: (ehk kõneakt) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus: kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus. Konversatsioonianalüüs: (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus: lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem: (ingl k image schema) tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või
Kõneakt (ehk kõnetegu) - suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu(ehk kõneakt) - suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus - kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus. Konversatsioonianalüüs(ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem(ingl k image schema) - tähenduse tekkimise aluseks olev
transformatsioonikomponendis saab sellest pindstruktuur, mis läbides fonoloogilise komponendi saab häälikulise kuju. semantikakomponendi lisandumine Semantiline komponent on "Aspektide" olulisim täiendus, sellest sündis generatiivne semantika. Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs) Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti lausungi tähendusest ja esitusest (performance) mitte struktuurist (competence). Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. kõneaktiteooria Austinil ja Searlil Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude
foneemideks Keeleuniversaalid keelte üldine omadus Keelkond on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm Kiri märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil Kliitik seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab Konkreetne tähendus kõneleja või kuulaja tähendus Konversatsioonianalüüs vestlusanalüüs uurib reaalseid vestlusi ja nende seaduspärasusi Korpus lausungite kogum Kujundskeem tähenduse tekkimise aluseks mõistete kogum Kumulatsioon ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause koosneb ühest või mitmest üksteisele järgnevast sõnast Lingua franca keel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad
1978. aastal ilmus H. Rätsepa ,,Eesti keele lihtlausete tüübid", milles olid verbikesksed lausemallid ja süstemaatiline süntaksikäsitlus. Sõnavara ajalugu uuris Huno Rätsep, kellelt on ilmunud ka kogumik ,,Sõnasõel". Hetkel on Tartu Ülikooli uurimissuundadeks eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika ja vestlusanalüüs. Korpused (TÜKK, WAKK jm, vt. www.cl.ut.ee) Mati Erelt, Karl Pajusalu, Haldur Õim, Reet Kasik, Külli Habicht, Renate Pajusalu, Tiit Hennoste, Helle Metslang. Eesti Keele Instituut (Keele ja Kirjanduse Instituut) www.eki.ee Asutati 1947. aastal Tartus, 1952. aastal Tallinnas. Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus ,,väike murdesõnastik") tegelevad Jüri Viikberg, Mari Must, Hella Keem, Helmi Neetar ja
Suudlevad tudengid. Uskumatud seiklused soome-ugri ilmas. Kohviaur ja teeaur. Millised järgnevatest verbivormidest on finiitsed: elas, elatagu, elav, on elanud, elada, elaksin, ei ela? Leida tekstist (,,Lambapraad") finiitsed ja infiniitsed verbivormid. Süntaks uurib ennekõike kontekstivabu lauseid (mis sobivad paljudesse kontekstidesse, mõistetavad ka kontekstist lahus). Kontekstisidus lause: elliptiline, sõnajärg mitteneutraalne, tekstipartiklid jne. Tekstianalüüs, vestlusanalüüs. Grammatilised ja ebagrammatilised laused. Vrd: 1. Ma tahaksin taotleda õppelaenu 2. *Ma tahaksin taotleda õppelaen 3. Kas te ütleksite, kuidas saab õppelaenu? 4. ?Õppelaenu kas ütleksite te saab kuidas? 5. ?Õppelaenu kuidas? Kontekstisidusus või ebagrammatilisus? Kas leidub kontekst, kus on normaalne? Mis on kriteerium: intuitsioon või kasutusjuhud? (see näitus tuleb korduma aastast aastasse; turistide saun lahkus ära; osad inimesed usuvad nõidust; Ei
Douglas Biber kogus kokku keelelised variaablid, mis olid leitud kõnes ja kirjas erinevate variantidena. Tegi kindlaks, millised variaablid on olulised ja millised moodustavad keelelt homogeensed tekstide rühmad. Võrdles lingvistilisi jooni, mis kuuluvad grammatilistesse kategooriatesse: aja ja aspektimarkerid, koha ja ajaadverbiaalid, pronoomenid ja proverbid, nomilisatsioonid jne. Analüüsis tekste, mis kuuluvad zanritesse ning otsis nendega seotud keeleväliseid tunnusekimpe. Vestlusanalüüs vestlusanalüüs loodi 1960ndatel, kujunes välja 70-80ndatel. Loojateks Harvey Sacks, E.Schegloff ja G.Jefferson . Selle alusidee on et vestlus on sotsiaalse elu keskne nähtus ning vestluse omad ehitusmehhanismid mõjutavad seda, kuidas me oma tekste vormistame. Eesmärk leida üles vestluse ehituse mehhanismid ja neid juhtivad reeglid. Materjali kogutakse informantide abil, salvestuse kaudu, trankriptsioon.
MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud...
Keele variatiivsus toimub: geograafilise(siin mängib rolli indiviidi ühiskond, elukoht,) sotsiaalse(vanus, sugu, sotsiaalne klass) ja situatsioonilise(still, formaalsus) tunnuste järgi. 16. Keeleteaduse harud (suunad) a. Sotsiaallingvistika uuritakse keele tunnuste ja kategooriate varieeriumise ning sotsiaalmajanduslike muutujate suhet b. Tekstilingvistika mille uurimisobjekt on terviktekstid c. Vestlusanalüüs uuritakse reaalsed vestlusi d. Pragmaatika keskendub keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest. e. Kriitiline lingvistika püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid. f. Psühholingvistika keeleprotsessi mehhanismide selgitamine. g. Neurolingvistika keelevõime lokaliseerimusele ajus ja keelekasutusprotsesside
haaratud mitu uurijat ning soovitakse saavutada märkmete võrreldavust. Uurimispäeviku pidamine aitab vältida olukorda, kus uurimuse sõnastuses ei peegeldu uurimuse käik koos selle juurde kuuluvate probleemide ja tagasilangusteta. Päevik sisaldab: · uurimistegevusi koos vastavate kuupäevadega; · andmed selle kohta, mida uurija on lugenud; · andmete kogumise üksikasjad; · andmeanalüüsi käigu kirjeldus; · isiklikud reageeringud; · juhendaja soovitused ja arvamused. 7. Vestlusanalüüs, selle iseloomulikud jooned. Vestlusanalüüsi all peetakse silmas verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suunda, milles tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastu, kasutades selle uurimiseks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset analüüsi. Vestlusanalüüsi kontekstis pole kõne mitte ainult kommunikatsioon, vaid tegevus. Vesteldes on inimesed haaratud sotsiaalsetesse tegevustesse
komponendina • Tänapäeval GG-l mitmeid edasiarendusi mh keeletehnoloogias. • Üks huvitav GG “järglane” on optimaalsusteooria. • Väga oluline on debatt keele omandamise asjus lapsekeele uurijate hulgas, Chomsky paradigmast lähtub nn parameetrite ja printsiipide teooria. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). TERMINID: pragmaatika - uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale,
loodud tugev baas ühtse normeeritud kirjakeele levimiseks. Eesti ja sugulaskeelte alal oli kaitstud 7 doktoriväitekirja. 1944 loodi Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder. TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. · Eesti Keele Instituut: murdeuurimine, leksikoloogia, keelekorraldus, kirjakeele grammatilise ehituse uurimine, soome- ugri keelte uurimine, kakskeelsed sõnaraamatud, etümoloogia sõnaraamatu koostamine, arvutilingvistika. · Tallinna Ülikool: sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus, eeti keele õpetamise teoreetilised alused, eesti keele omandamine teise keelena, eesti õppijakeele korpuse koostamine, murded, keelevähemused, lastekeel, nimeuurimine
Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte genialoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.Deskriptiivne grammatika- kooligrammatika.Sotsiolingvistika-uurib murdeid. Tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika-uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälisest situatiivsetest faktoritest. Kriitiline lingvistika. Psühholingvistika- kõne tootmine ja tuvastus. Neurolingvistika. Logopeedia, kliiniline keeleteadus- uurib kõnehäireid. Areaalilingvistika- uurib , seda kuidas geograafiline positsioon muudab keelt.Filoloogia(sünonüüm lingvistile) tõlgendab vanu tekste (klassikaline filoloogia) Foneetika- kõnehäälikuline tootmine ja tuvastumine.
Kõneakt: (ehk kõnetegu) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu: (ehk kõneakt) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus: kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus. Konversatsioonianalüüs: (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus: lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem: (ingl k image schema) tähenduse tekkimise aluseks olev
vastandatud võrdelv-ajaloolise keeleteadusega. Funktsionaalsed keelekategooriad - (sotsiolingvistika) iseloomulik on keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Keelt ei uurida idealiseeritud süsteemina. Dialektoloogia e murdeuurimine Kognitiivne keeleteadus - rõhutab keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isefi motoorsetest tegevustest Tekstilingvistika - uurib terviktekste; vestlusanalüüs - uurib reaalseid vestlusi; pragmaatika - uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest; kriitiline linvistika - püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid. Autonoomsest keeleteadusest tuleb lahus hoida psühholingvistika, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega.
Kirjamärgid ehk grafeemid ja häälikusüsteemi üksused ehk foneemid ei pruugi neis keelis täielikus vastavuses olla, kus häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasandeist ja koostisosadest keelesüsteemid koosnevad ja mis vahekorras nad omavahel on. Üldkeeleteadus sünteesib eri keelte uurimisel saadud tulemusi, otsides selleks
(tekst koos kontekstiga). Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh) uurimine Pragmaatika kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt e nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus (loe Oma Keele artiklit 11. loeng). Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Vestlusanalüüs seosed atropoloogia, sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogiaga. Sisuliselt on konveresatsioonianalüüs argikeele analüüs selle loomulikus ümbruses. Vooruvahetus: kui kõnevooru esimeses võimalikus siirdekohas 1) on voor üles ehitatud nii, et kõneleja osutab järgnevale kõnelejale ja sellel on kohustus voor üle võtta, kusjuures teistel see kohustus puudub 2) kui järgmist kõnelejat pole määratud, hakkab tööle iseregulatsioon: vooru võtab üle see, kes
2) intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid) 3) kirjalikust erinev lauseehitus, parandused, reformuleeringud, partiklid jne; 4) tavaliselt vähem formaalne kui kirjalik.Keeleteadus 27.11.2018 Kordamine (kordamisküsimused) Diskursus: tekst koos kontekstiga (võib olla keeleline või mitte keeleline) Tekst, teksti liikideks jaotamise põhimõtted Tekstilingvistika: laiemalt tekstidega. Tekstiliigid ja tüübid Diskursuseanalüüs Konversatsioonianalüüs vestlusanalüüs: voor, vooruvahetus, naaberpaarid (nõustumine/mittenõustumine, küsimine/vastamine) Sotsiolingvistika, kitsas (uuringud kaubamaja 1. ja 4. korrusel erinev keelekasutus erinevatel klassidel) ja laias (uurinmustulemuste rakendamine keeleseadus) mõttes: keelte sotsiaalne staatus (milliseid õigusi teise keele rääkijatele? Murded. Mitu varianti võib ühest keelest olla) varieerumine: geograafiline, sotsiaalne suuline kõne ja kirjalik keel psühholingvistika uurimisalad
intetiteed teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 74. Viiteahelad, anafoor keeleelement, mida kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana. Anafoor võib olla ka sõna/sõnaühendi kordus värsside või lausete algul. 75. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus kõnevoorude vahetamine vestluses Naaberpaar ehk mitmest voorust koosnev dialoogi osa. 76. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt)
katseline foneetika, vana kirjakeele, sõnavara ajaloo uurimine). Oli loodud peamiste teadusalade eestikeelne terminoloogia ning sõnaraamatute ja grammatikate abiga loodud tugev baas ühtse normeeritud kirjakeele levimiseks. TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. Korpused Eesti Keele Instituut.- 1947 Keele ja Kirjanduse Instituut Tartus (Tallinnasse 1952, 1993 Eesti Keele Instituut). TRÜ ja ES soome-ugri ja eesti keele materjalikogud KKIle. Tallinna Ülikool - Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1992 Tallinna Pedagoogikaülikool, 2005 Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus (Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja) Võru Instituut - asutati 1995
Väide „see mees on poissmees“ on sünteetiline, „see poissmees on mees“ – analüütiline ja „see poissmees on minu õde“ – vastuoluline. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil. Generatiivse semantika üks edasiarendusi on generatiivse leksikoni teooria 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). Pragmaatika – märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20.saj I poolel oli tähenduse uurimisel keskne tõeväärtussemantika, aga 1950ndatel toimus pragmaatiline pööre (Austin, Grice, Searle) – hakati huvituma lausest (mitte enam tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest). Pragmaatika uurib üldiselt, mida mingi X-ga öelda saab. Kitsamalt uurib pragmaatika
Ülesanne: uurimisplaani koostamine Koostage uurimiskava eelnevalt valitud teemal 7. Kvalitatiivse uurimisviisi põhilised suunad/traditsioonid Põhilised suunad ja analüüsimeetodid Viis traditsiooni või põhisuunad J. Creswell’i (1998/2007) järgi: Põhistatud teooria Etnograafia Juhtumiuurimus- Fenomenoloogia Narratiiviuurimus 11 Kvalitatiivne sisuanalüüs Diskursusanalüüs Vestlusanalüüs (konversatsiooni analüüs) Retoorikaanalüüs Osalustegevusuuring Põhistatud teooria (Grounded Theory) PT ilmumise ja arengulugu 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B. (1992) – arendab edasi positivistliku PT Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistliku PT Charmaz, K. (2006) – konstruktivistliku PT
Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt)
Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt)
Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt)
kommunikatsioon ehk kehakeel · ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse Konversatsioonianalüüs e vestlusanalüüs uurib audentseid vestlusi. Peaeesmärgiks on avastada vestluse struktuur. Argivestluse puhul on inimesed üksteisega võrdsed, institutsionaalse vestluse puhul on osalejatel teatud vorm ees, kuidas on vaja suhelda. Kvantitatiivne sotsiolingvistika 13. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia) Morfoloogiline : See on see, mille Humboldt välja pakkus (isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusioonikeeled ja polüsünteetilised)
sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama) Diglossia- on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad. kommunikatiivne kompetents- sisaldab mudelit lingvistilise kommunikatsiooni osade märgistamiseks. Selleks et rääkida keelt korralikult, ei piisa ainult grammatika ja sõnavara omamisest, peab tundma ka konteksti. Konversatsioonianalüüs- (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Mõistestus- Kehastamine- Allikvaldkond- Sihtvaldkond- Metonüümia- viitab ühe entiteedi kaudu teisele. Metafoor ja metonüümia on sarnased mõlemad ei puutu vaid keelde, vaid on osa igapäevaelust ja muudavad inimesele maailma asjade mõistmise lihtsamaks, põhinevad kogemustel. Lisaks on metonüümil viitamise eesmärk üks entiteet asendab teist
Seotus ja distantseeritus: Seotus: · kõneleja viitab iseendale (I, me, we, us). Kõnes 10 korda enam · kõneleja viitab oma mentaalsetele protsessidele (I have no idea). 7 korda enam · infovoolu pidev jälgimine (well, you know). 10 korda enam · emfaatilised partiklid (just, really). 5-6 korda enam · udusus (fuzziness, hedges: and so on, something like). 3 korda · otsesed tsitaadid. 3 korda Distantseeritus: · Passiiv. Kirjas 5 korda enam Vestlusanalüüs/Conversatsion analysis: · Loodi 1960. aastatel, kujunes välja 1970.-80 · Mikroanalüütiline-kvalitatiivne lähenemine (üksikud lõigud) · Loojad Harvey Sacks, Emanuel Schegloff, Gail Jefferson meie transk. Jeffersoni meetodi abil! Sai alguse sotsioloogiast, mitte lingvistikast Käitumise uurimine keele kaudu, mitte vastupidi. Tänapäeval küll muutunud (suhtlusling.). Ateoreetiline lähenemine. · Informandid: sobivad igasugused inimesed ja tekstid
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes variee...
o idiolekt individuaalne keelepruuk * Suuline ja kirjalik keelekasutus: suuline kõne on: o ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem (kontektist sõltuvam) o intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem o "lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne o tavaliselt vähem formaalne * Konversatsioonianalüüs (CA) ehk vestlusanalüüs uurib autentseid vestlusi o Vestluste jaotus: argivestlus, institutsionaalne vestlus o Peaeesmärk: avastadada vestluse struktuuri o Põhiteemad: + vooruvaheldusmehhanism # voorudes tegutsemine kui sotsiaalse elu üks fakte # voor ühe inimese kõne järgmise inimese kõneni: auditooriumi sidumine # vooruvahetusmehhanism: vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
omadusi. Paljud 1980. aastatel tekkinud kognitiivse keeleteaduse voolud rõhutavad keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isegi motoorsetest tegevustest nt tähelepanust, kategoriseerimisest ja ruumilisest orienteerumisest. Funktsionalistlikud on oma lähenemisviisilt ka järgmised paaril-kolmel viimasel aastakümnel tekkinud keeleteaduse suunad: tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika. Veelgi uuematest suundadest on kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid.Autonoomsest keeleteadusest tuleb lahus hoida psühholingvistika (keelepsühholoogia), mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogilias kasutatavate meetoditega. Autonoomsest keeleteadusest tuleb eristada ka
- sotsiaalsetel nähtustel, keele kaudu konstrueeritud sotsiaalsed objektid. 1) Rõhuasetus keelel: Keel kui süsteemi kasutus, milles ilmnev varieeruvus vastavalt situatsioonidele, keskkonnale ja kasutajatele. Keel kui süsteem, kõne kui kõnetegevuses kasutatav keel, seega vastavalt märksõnad fikseeritud ja pidevalt muutlik 2) Käsitleb pigem keele kasutuse aktiivsust kui keelt ennast. Rõhuasetus protsessil: interaktsioonid, kõne vestlusanalüüs. 3) Analüütik otsib mudeleid keeles, mis on seotud teatud teema/tegevusega. 4) Keeles fikseerunud mudelid, mis viitavalt kultuurispetsiifikale. Rõhk sellel, milline on keele roll laiemas protsessis ja tegevuses. Väärtuste rõhutamine ja klassifikatsioonide mõju ühiskonnale keelekasutuse kaudu. Diskursusanalüüsi neli põhisuunda: 1) Lingvistiline keele kasutus sotsiaalsetes situatsioonides stiil, zanr, grammatilised vahendid. Vt
negatiivne nägu (tahakse olla omapärased ja iseseisvad). 86. Viiteahelad, anafoor Anafoor - viide millelegi, mida lauses varem on mainitud; korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra. Ilus on surra isamaa eest . 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs e vestlusanalüüs uurib audentseid vestlusi. Peaeesmärgiks on avastada vestluse struktuur. Argivestluse puhul on inimesed üksteisega võrdsed, institutsionaalse vestluse puhul on osalejatel teatud vorm ees, kuidas on vaja suhelda. Voor- ühe inimese kõne järgmise inimese kõneni (auditooriumi sidumine) Vooruvahtusmehhanism: vooru võtab A) see, kellele osutati B) see, kes jaole saab C) eelmien kõneleja ise 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt)
"polüseem" = polüseemiline sõna, - üksus Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid · Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs · Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad · Viiteahelad, anafoon · Konversatsioon- e vestlusanalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar · Sotsiolingvistika, keele geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika · Psühholingvistika uurimisalad keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika · Keeleteaduse meetodid · Keelekorpused Kelle varieerumine
Vaikus võib olla hea tähendusega (nt. lähedaste inimeste vahel, suure D väärtusega kultuuride puhul). Vaikus olla halva tähendusega (nt. pausid ülekuulamistel). Võib tähendada nõustumist, kahtlust, tõrjumist jne. Vaikuse mulje võivad tekitada pikemad loomulikud pausid nn kõnevoorude (turns) vahel: A: "......" 1. kõnevoor B: "......" 2. kõnevoor Vestlusanalüüs (Harvey Sacks, Emmanuel Schegloff jt): Ameerikas normaalne "No gap, no overlap". Erandid: suurlinnade juudikogukonnad (Tannen) overlap (samaaegne kõnelemine) võib olla positiivse viisakuse tunnus. Üldiselt aga on overlap pigem teadliku ebaviisakuse tunnus. Kuidas tunda ära, millal A kõnevooru lõpetas? Üks olulisi märke: paus on pikem kui kõnevooru-sisene paus. (Vastavalt turn-taking/switching pause ja in-turn pause). Pausi
Eeldavad samuti tähenduslikkust inimesed üldjuhul eeldavad, et sündmustel on mingi tähendus. Arusaamatuid nähtusi üritatakse seostada juba teada olevate asjadega. Etnometodoloogia Väidab, et need reeglid, mis igapäevast suhtlemist juhivad on vaikivad (tacit) - need on vaikimisi omaks võetud, st pole selgesõnaliselt võlja öeldud, enamasti neid ei teadvustata. Reeglid teadvustatakse siis kui tegevusse tekib mingi tõrge. Vestlusanalüüs Uurib igapäevast keelelist suhtlemist tegeliku keelelise suhtluse uurimine. Kuulub eelkõige keeleteaduste alla. Presuppositsioon eeldatud info, mida on vaja teada selleks, et jutust aru saada. H. P. Crice vestlust juhtivad maksiimid: anna nii palju infot kui on vaja; anna ainult olulist infot. Sotsiaalsed võrgustikud Selle all peetakse silmas inimsuhteid. Seda uurib kaks lähenemist: Sotsiomeetria uurib inimeste vahelisi eelistus (kes tahab kellega suhelda
annaabi.ee 
