Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Allkeeled - kordamine eksamiks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
murded, voor, kohamurre, keelelist, varianti, lõunaeesti, labov, faktorid, intonatsioon, vooru, keelekorraldus, transkriptsioon, keelelised, variandiuuline, verb, netikeel, planning, dialektoloogia, varieeruv, küsimustik, keelekaardid, küsitleja, keeleline, esitavadaareste, kohtade, murdeliigendus, pajusalu, mulgi, tekste, variantide, võrgustikuvalitud territooriumil. Kogutud materjal esitatakse keelekaartidena(tsitaat- ja sümbolkaardid) isoglossid- see on D keskne mõiste, mis eristab kahte piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, muudes sõnades samu vorme. Isoglosse saab esitada kahel viisil: kas joon tõmmatakse sinna, kust läheb piir või ühendatakse piiril kohad, kus kasutatakse ühte või teist. Iga isogloss näitab kaardil ühte keelelist joont. Isoglossid moodustavad kimpe, kus mitme keelejoone piir läheb umbkaudu samast kohast. Kohtadesse, kus paljud I asetsevad koos, tõmmatakse murdepiir, mis eraldab murdealasid. See, et eri kohtades on I arv erinev, annab eri järku piirid. Siirdealad murdepiiridel tekivad mõnikord alad, mida on konkreetse murdega raske ühendada. Neid alasid nimetatakse siirdealadeks ja siirdemurreteks. Kompaktne siirdeala teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus
Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel
tegu üldlevinud seisukohaga või autori enda arusaamadega. 3 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 1. Sotsiolektid teoreetiliselt Keelt võib allkeelteks jagada lähtudes keelevälistest, kuid keelega seotud teguritest ja lähtudes keelest endast. Sotsiolingvistikas on olnud põhiline esimene lähenemine. Sellest lähtudes saame jagada keelevariandid kahte rühma: kasutajakesksed ehk murded / dialektid (dialect) ja kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register / style). Me kasutame siinjuures üldmõistena sõna allkeel, mis on samane inglsikeelse terminoloogia sõnaga variant (variety). Mõistet allkeel (sublanguage) inglise keeles eriti ei kasutata (Trudgill 1992: 48, 77). Ingliskeelses terminoloogias on dialekt keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või
Mingi murde kõnelejad saavad üksteisest aru. Murretel ei ole kirjakeelt. Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE Mittestandardne madala staatusega keelekuju. Maailma isoleeritud osades räägitav keelekuju, millel pole kirjakeelt. Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve. Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil. Neutraalne termin: varieteet või keelevariant. KEEL Keel – vastastikku mõistetavate murrete kogum. AGA skandinaavia keeled on vastastikku mõistetavad, kuid pole murded. Vastastikune mõistmine: o pole alati võrdne mõlemas suunas, nt norra ja taani keel; o vastastikune mõistmine sõltub ka kuulajast, tema haridustasemest, soovist aru saada. Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre?
Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumiseks. Siiski vaid osa varieerumisest viib keele muutumiseni. 5. SOTSIOLINGVISTIKA KEELETEADUSE HARUNA – debatt: kas peaks olema osa keeleteadusest? Labov arvas, et ei pea looma eraldi mõistet, vaid keeleteaduses võiks tunnistada sotsiaalse varieerumise olemasolu. Sotsiolingvistika eelkäijad olid antropoloogiline keeleteadus, etnoloogiline filoloogia ja keeleteaduslik etnoloogia, kuid tänaseks pole see ei sotsioloogia ega ka antropoloogia. Sotsiolingvistika erine traditsioonilisest lingvistikast: TUNNUS TRADITSIOONILINE LINGVISTIKA SOTSIOLINGVISTIKA
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.).
eesti sõnastik (ca 2000 sõna) · Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali · Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. · Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta)
keele käsiraamat, sisaldab lugemisharjutustena 525 vanasõna, 135 mõistatust ja 10 saksakeelse tõlkega varustatud dialoogi. Selles raamatus on esimene eesti keele oskussõnastik taimenimetused eesti, saksa ja ladina keeles, valik Põhja-Eesti kohanimesid jm. August Wilhem Hupel ,,Ehsnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalischen und den dörptschen" (,,Eesti mõlema peamurde tallinna ja tartu keeleõpetus"; 1780): esindatud nii põhjaeesti kui lõunaeesti keele grammatika. Suure väärtusega sõnastikuosa ( u 17 000 sõna), mis sisaldab nii saksa-eesti kui ka eesti-saksa sõnaraamatu. Kogus materjali nii ise kui sai ka korrespondente. Eesti keel kui soome keele õde. Wastne Testament Forseliuse-Hornungi grammatikaga. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. Johann Heinrich Rosenplänter ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der Ehstnischen Sparche" (,,Lisandusi eesti
eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739) 1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti- saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna. Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna Põhiliselt misjonilingvistika ja käsiraamatud saksa pastoritele kohaliku keele tundmiseks. Peamine oli Ladina- Saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises. Hakkasid tekkima grammatikad mis sisaldasid hääldamist, ortograafiat ning vormi- ja lauseõpetust. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19
1710-1720-eesti-saksa sõnastik, mis oli esimene eesti-muu keele sõnastik ning see oli järgmiste sõnastike aluseks. 1732-A. Thor Helle käsiraamat, sisaldas grammatikat, eesti-saksa sõnastikku, tekste ka vanasõnu ja mõistatusi, koha- ja taimenimetusi, antud oli ka tüüpsõnade muutmine, see oli oma aja kirjakeele norm 1739-esimene eestikeelne täispiibel 1780-A.W.Hupeli käsiraamat, sisaldas grammatikat ja saksa-eesti ja eesti-saksa sõnaraamatuid, eraldi on märgitud põhjaeesti ja lõunaeesti grammatikad, mahukas teos, kasutati ka ülikoolis õppevahendina 19.saj alguses 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 19 sajandil hakkas suhtumine eesti keelde muutuma ja hakati pöörama suuremat tähelepanu. Usuti, et igaüks peaks saama haridust oma emakeeles, kõik inimesed vajavad teadmisi. Loodeti ka, et haritus vähendab sotsiaalseid vastuolusid. Tekkis ka huvi rahvaluule ja rahvakeele vastu
aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) - Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660) Põhja-eesti sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vasted, XVII sajandi suurim sõnavarakogu), grammatika. Laidab eesti talupoja keelekasutust. Johann Hornung ,,Grammatica Esthonica" (1693) ortograafiareformi ei esita, vaid kasutab. 5 käänet
Maailma keelte arv · 6000 7000 elavat loomulikku keelt. · Aasia 2165 (32%) (Hiina keelt on üldine, poliitilises vaatenurga alt on mandariinikeel) · Aafrika 2011 (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 (15%) · Euroopa 225 (3%) Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? · Murre või keel? Arusaadavuse kriteerium eri keelte kõneleja ei saa üksteisest aru, aga murded on arusaadavad (erandid nt: Põhjamaad eri keeled, aga osaliselt saadakse üksteisest aru); Hiina (formaarselt on sama keel, aga üksteisest aru ei saada) Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel ei ole Eestis ametlikult iseseisev keel ehkki sellel on tugev identiteet baski keel) · Elav või surnud keel
· Baski · Burusaski Keelte uurituse tase on väga erinev! Vrd nt indoeuroopa keeled ja Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeled (kõiki võib-olla ei teatagi!); Aafrika keelte omavahelise suguluse kohta vsastukäivaid andmeid (nt khoisani keelkonna paikapidabus on vaidlustatud). Miks ei ole maailmas ainult üks keel? · Vrd ka keelesisene variatiivsus. · Keelepuu kui abstraktsioon · Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim. · Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe · Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt. · Galli keel kadus u a-l 500 = substraat · Ladina keel prantsuse keele abstraat
seoste kindlakstegemises häälikuseaduste abil. Selleks, et näidata, et erinevate sugulaskeelte tüved on etümoloogiliselt identsed, st sama päritoluga, tuleb näidata, et nende vahel valitsevad häälikuseaduslikud seosed. Häälikuloolise meetodi kasutamisel annavad väärtuslikku lisateavet murdeandmed. Keeleajalooliselt jaguneb eesti keel teineteisest häälikuliselt (ka grammatiliselt ja sõnavaraliselt) tugevasti erinevaks põhjaeesti ja lõunaeesti peamurdeks, mille taustaks on vanad läänemeresoome hõimumurded. Põhjaeesti peamurde raames eristatakse südaeesti ja kirderanniku murderühma; südaeesti murderühma kuuluvad saarte, lääne-, kesk- ja idamurre, kirderanniku murderühma rannamurre ja Alutaguse murre. Lõunaeesti peamurre jaguneb Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Tüvede päritolu väljaselgitamisel on suur väärtus igasugusel taustateabel. Kontaktid laenuandjakeelega on sageli
omavalitsusasutustes. 3. Juhuslikud kirjapanekud eesti keele kohta Eestikeelseid kirjapanekuid enne 13.saj leidub ainult teiste rahvaste ajalooallikates juhuslike üksiksõnaliste näidetena. Enamasti mainitakse kas eestlasi kui rahvust või koha- ja isikunimesid. 9.-10.saj Skandinaavia saagades on kirjas Eysysla = Saaremaa. Hiljem räägitud ka Sysla-nimelisest maast = kogu Eesti. Eestlasi on nimetatud Syslukind vanim eestlaste nimetus, tõlkes `maarahvas'. Rootsi-Taani-Norra murded: eestlane = äist, aist. Etümoloogiat on seotud indoeuroopa tüvega ausos `koit' = idapoolne rahvas see tüvi on kandunud Skandinaaviast Euroopasse. Tacitus, "Germania: Aestii, mille kohta on arvatud, et ei tähista eestlasi, vaid hoopis Ida-Preisi rahvaid/baltlasi. Hiljem nime tähendus ilmselt kitseneb ja sellest on tuletatud ka Estland, Estonia, mis 13.saj on tähistanud kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates: frangi
konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli-sõnaderühm ,mis suurelt osalt oma tähenduselt kattuvad, polüseemia- mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid omavahel seotud(nt jooksma-inimene jookseb,vesi jookseb) Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega. 2. Loomulik keel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel on kõige olulisem vahend inimeste vahelises suhtlemises. Vaegkuulajatel on viipekeel; iga normaalse kognitiivse arenguga inimene räägib mingit loomulikku keelt. Loomulik keel on: 1.arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadadetuhandete aastate jooksul ja sõnavara on kujunenud
– reeglid on väga lühikesed ja kokkusurutud, tihti ainult üks-kaks sõna, kuid suhteliselt lihtsa süntaksiga, praktiliselt puuduvad finiitverbid (pöördelised tegusõnad) – reeglite järjekord näib esmahetkel täiesti suvaline • Reegleid tuleb meeles pidada ja „kaasas kanda“, osaliselt olid suulises süsteemis ilmselt kasutusel intonatsioonilised (kõnemeloodilised) vahendid, et reeglite tekstuaalsust korrastada. • Intonatsioon kadus kirjapanekuga, nii et me tänapäeval ei tea, kuidas see täpselt toimis. Ilmselt oli grammatika puhul tegemist kunstilise esitusega, mille sarnast ei ole teada. • Reeglid on põhimõtteliselt kogutud peatükkidesse, millel on läbiv teema, kuid kohati on tänapäeva vaatenurgast ka äärmiselt ebaloogilisi reeglite asukohti. • Kaks seletust: reeglid on ajaloo jooksul lihtsalt sassi läinud või pidas Panini ise elliptilist
· erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; · ekstralingvistiline vahend zestid, miimika, pilgud jms; 3. keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: · häälikute süsteem keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest häälikutest · tähenduste süsteem keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest märkidest 4. keelesüsteemi produktiivsus: Lause või mõtte pikkus pole piiratud; Vajadusel saab uusi sõnu juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust
foneemisüsteemide muutusi. · MARKEERITUSE TEOORIA (teema vs reema). · Prosoodiliste fonoloogiliste nähtuste (pikkus, rõhk, intonatsioon) distinktiivsete tunnuste kirjeldamine. · Praha strukturalistid tegelesid paljude muude keeleteaduse aladega (nt stilistika, Jakobsoni vene käänete analüüs). Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon). · Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. · Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud.
ees- või tagavokaalid Assimilatsioon/dissimilatsioon häälduslikud nähtused. A häälikud muutuvad sarnasemaks kõrviti hääldades. D teatud raskesti hääldavaid häälikuid on raske ühte sõnasse panna, nt ruber - röövel Prosoodia laieneb kogu sõnale või lausele, mitte ainult ühele häälikule (suprasegmentaalsed nähtused): - Rõhk - - Intonatsioon helikõrgus muutub, nt küsilauses teistsugune - Kvantiteet(välde) häälikute pikkus - Sõnaintonatsioon(toon) Foneetiline transkriptsioon: IPA(Rahvusvaheline foneetiline alfabeet) vaata ise netist seda tabelit! Soome-ugri transkriptsioon Fonoloogia: Tegeleb häälikutega keelesüsteemiseisukohalt. Foneem häälikute klass, mida ühes keeles kasutatakse sõnade ülesehitamiseks v loomiseks.
kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). - Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). - Katsed psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3) Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas, b) keskaja Euroopas, 3) XIX sajandil, 4) XX sajandil. ANTIIKMAAILMAS
Paljud rakenduslikud suunad on kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). - Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). - Katsed psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3) Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas, b) keskaja Euroopas, 3) XIX sajandil, 4) XX sajandil. ANTIIKMAAILMAS VANA-INDIA: Panini (3
keeleteadust: eraldiseisvate häälikute muutuste asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. •MARKEERITUSE TEOORIA (teema vs reema). •Prosoodiliste fonoloogiliste nähtuste (pikkus, rõhk, intonatsioon) distinktiivsete tunnuste kirjeldamine. •Praha strukturalistid tegelesid paljude muude keeleteaduse aladega (nt stilistika, Jakobsoni vene käänete analüüs). Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon). • Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. • Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield tugevad Pānini mõjud.
Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvistilisi vahendeid estid, ilmed), hääli ja paralingvistilised vahendid intonatsioon, toon, tämber. Lisaks loomulikule ja tehiskeeltele räägitakse ka loomade keeltest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Formaalkeel on kunstlikult loodud märgisüsteem. Nad on väga kitsapiirilised, programmeerilmiskeelt ei saa nt kasutada sotsiaalsete suhete sõlmimiseks jne. * loomulik keel see on see keel, mis on kujunenud väga pika aja jooksul ning avaldub peamiselt sõnaliselt
Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt e nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus (loe Oma Keele artiklit 11. loeng). Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Vestlusanalüüs seosed atropoloogia, sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogiaga. Sisuliselt on konveresatsioonianalüüs argikeele analüüs selle loomulikus ümbruses. Vooruvahetus: kui kõnevooru esimeses võimalikus siirdekohas 1) on voor üles ehitatud nii, et kõneleja osutab järgnevale kõnelejale ja sellel on kohustus voor üle võtta, kusjuures teistel see kohustus puudub 2) kui järgmist kõnelejat pole määratud, hakkab tööle iseregulatsioon: vooru võtab üle see, kes esimesena jaole jõuab 3) kui järgmist kõnelejat pole määratud ja keegi vooru ise üle ei võta, võib kõneleja järkata, kuni esile astub mõni muu
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand
Foneetika: A-k-n-a-s-t t-u-l-e-b ... Fonoloogia: Ak-nast tu-leb... Morfoloogia: Akna--st tule--b külm-a õhk-u Semantika: 'Aknast tuleb külma õhku' Pragmaatika: 'aknast tuleb külma õhku' (vrd. Külma õhku tuleb aknast.) Funktsioonist: Missugune keelevahend seda tähendust/funktsiooni keeles väljendatab? Nt Jah/ei küsimus: sm. Tulet-ko? Ee sk Tuled-vä? Ingl. K Are you coming? Ee ki. Kas sa tuled? Eri keeltes on see vahend erinev. Meil on sõna järjekord. Suulises keeles intonatsioon. KOOD/SIGNAAL(märgisüsteem) KANAL SAATJA(kõneleja) -----------VASTUVÕTJA(kuulaja) MÜRA Foneetika ja fonoloogia Kirjutatud keel ja suuline kõne. Edaspidi selles loengus osalt Einar Meistri kõnekommunikatsiooni materjalide põhjal. Kõneleja mõte > kõnesignaal-> kuulaja mõte Lingvistiline tasand- füsioloogiline tasand-akustiline tasand- füsioloogiline tasand(närviimpulsid)- lingvistiline tasand.
Kujundskeem: (ingl k image schema) tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon: ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika: tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause: kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca: on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Lingvistika: (keeleteadus) loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus: mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus: mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus
kohaga. - kui ei tea, kus, kunas kasutatakse (mis kontekstis, taustas, kõnesit-s), ei saa aru. Kas sa nendega juba rääkisid? Vrdl. nt sg1 ja sg2 personaalapronoomen, lapsekeel - iga konkr. kasutus sõltub sit-st. oota tädi annab sulle tagasi & Trageli laps Verbid - minema ja tulema (suund); kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) eile, täna, homme (lausumishetk) lause - üksus, mis algab, suure tähega ja lõppeb punktiga; süntaktiliselt terviklik üksus, mida osutav mh intonatsioon ja grammatiline vormistatus, on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. lause on kõige suurem üksus, millega sünatsis tegeldakse (suurem tekst - tekstilingvistika) väiksem üksus osalause (clause), mis koosneb tavaliselr ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. lausemoodustajateks.
• Veel foneetilisi nähtusi o palatalisatsioon kass’, pall’, loll’, vann’ o vokaalharmoonia soome kysymys, isällä, pojalla o Positsioonilised muutused: assimilatsioon ehk sarnastumine, nt eesti tulnud, olnud; soome tullut, ollut dissimilatsioon - alamsaksa rover; eesti röövel • Prosoodia (suprasegmentaalsed nähtused) o rõhk o intonatsioon o kvantiteet (välde) o sõnaintonatsioon (toon) Foneetiline transkriptsioon: • süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks • Keeleteaduses on loodud mitmeid foneetilise transkriptsiooni süsteeme. Üks levinumaid on Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni ehk IPA transkriptsioon (inglise keeles International Phonetic Alphabet), mis on enam-vähem universaalne
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline info
Trükitähtede (nii suurte kui väikeste) tundma õppimine. teksti enam-vähem Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest ladusalt, lausehaaval sõnade moodustamine. üksiku peatusega raskema sõna ees oma kõnetempos Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi või sellest aeglasemalt; (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, mõistab häälega või oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu endamisi (vaikse häälega juhitakse). Lugemistehniliselt raskete sõnade ja või huuli liigutades) sõnaühendite lugema õppimine. lugedes loetu sisu; vastab teksti kohta
annaabi.ee 
