valkained võivad alkoholi imendumist vähendada kuni ühe kolmandiku võrra. Teatud osa etendab ka ka tarvitatava joogi iseloom: kangemad joogid põhjustavad kiirema imendumise tõttu mõnevõrra kõrgema kontsentratsiooni kui lahjad joogid. Oluline on ka inimese kehakaal: sama annus alkoholi annab väiksema kehakaaluga inimesel kõrgema sisalduse veres ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel. [3] 2.1. Joobeastmed Joobeaste sõltub alkoholi kontsentratsioonist veres. Mida suurem on alkoholi kontsentratsioon veres, seda raskem on joobeaste. Alltoodud tabelis on välja toodud joobeastmete arvulised vahemikud ning joobeastmete nimetused. [3] Alkoholi kontsentratsioon veres ja joobeastmed Alkoholi kontsentratsioon veres Joobeaste (promillides)
valkained võivad alkoholi imendumist vähendada kuni ühe kolmandiku võrra. Teatud osa etendab ka ka tarvitatava joogi iseloom: kangemad joogid põhjustavad kiirema imendumise tõttu mõnevõrra kõrgema kontsentratsiooni kui lahjad joogid. Oluline on ka inimese kehakaal: sama annus alkoholi annab väiksema kehakaaluga inimesel kõrgema sisalduse veres ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel. [3] 2.1. Joobeastmed Joobeaste sõltub alkoholi kontsentratsioonist veres. Mida suurem on alkoholi kontsentratsioon veres, seda raskem on joobeaste. Alltoodud tabelis on välja toodud joobeastmete arvulised vahemikud ning joobeastmete nimetused. [3] Alkoholi kontsentratsioon veres ja joobeastmed Alkoholi kontsentratsioon veres Joobeaste (promillides)
Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärjel. Tabel1 Alkoholi kontsentratsioon veres ja joobeastmed Alkoholi kontsentratsioon Joobeaste veres (promillides) 0,01-0.06 Füsioloogiline alkoholi sisaldus veres 0,07-0,19 Toitumisega seoses olev alkoholi sisalduse tõus 0,20-0,49 Alkoholi tarvitanud, kuid joobe kliiniliste tunnusteta 0,50-1,50 Kerge joove 1,51-2,50 Keskmine joove 2,51-3,00 Raske joove 3,01-5,00 Üliraske joove, mis võib lõppeda surmaga
Mitmed ained potentseerivad alkoholi toimet ja põhjustavad joobe raskenemist. Sellise toimega on uinutid, rahustid ja mitmed teised neurotroopsed preparaadid. Mitmete haiguste tagajärjel (ajukoljutraumad, halvaloomulised kasvajad, intellekti häired) on tundlikkus alkoholi suhtes kõrgenenud, mistõttu joobe sümptomaatika on tunduvalt raskem. Tabel: Alkoholi kontsentratsiooni veres ja joobeastmed Alkoholi kontsentratsioon veres (promillides) Joobeaste 0,01-0.06 Füsioloogiline alkoholi sisaldus veres 0,07-0,19 Toitumisega seoses olev alkoholi sisalduse tõus Alkoholi tarvitanud, kuid joobe kliiniliste tunnusteta 0,20-0,49 0,50-1,50 Kerge joove 1,51-2,50 Keskmine joove 2,51-3,00
täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes 6 inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks.(alkoinfo.ee) Tabel 1 Joobeastmed Alkoholi kontsentratsioon veres (promillides) Joobeaste 0,01-0.06 Füsioloogiline alkoholi sisaldus veres 0,07-0,19 Toitumisega seoses olev alkoholi sisalduse tõus 0,20-0,49 Alkoholi tarvitanud, kuid joobe kliiniliste tunnusteta 0,50-1,50 Kerge joove
Kõrge risk: mehed 61–100 g, naised 41–60 g absoluutset alkoholiVäga kõrge risk: 101 ja rohkem g, naised 61 ja rohkem g absoluutset alkoholi.LisaohudKa riskipiire mitte ületavad alkoholikogused ei pruugi alati olla täiesti ohutud. Teatud juhtudel peaks alkoholi tarvitamist veelgi piirama või sellest sootuks loobuma 2.2. Joobeastmed Alkoholi kontsentratsioon veres ja joobeastmed Alkoholi kontsentratsioon Joobeaste veres (promillides) 0,01-0.06 Füsioloogiline alkoholi sisaldus veres 0,07-0,19 Toitumisega seoses olev alkoholi sisalduse tõus 0,20-0,49 Alkoholi tarvitanud, kuid joobe kliiniliste tunnusteta 0,50-1,50 Kerge joove 1,51-2,50 Keskmine joove 2,51-3,00 Raske joove 3,01-5,00 Üliraske joove, mis võib lõppeda surmaga Üle 5,00 Surmav alkoholimürgitus Kerge joove
käitumises: M. õhetas näost, tema kõnnak oli ebakindel, ta ümises fuajees Eesti rahvaviise, suhtles joviaalselt patsientide ja külastajatega ning läks seejärel valvuri kabiini tukkuma. Haigla turvaülem S. oli M. käitumisest häiritud ning käskis M.-l koju minna. M. väitis, et kõik on kõige paremas korras ja tema koju ei lähe. Seepeale andis ülemus korralduse, et M. läheks meditsiiniõe kabinetti verd andma, et määrata kindlaks tema joobeaste. M. keeldus. Siis helistas meeleheitel S. politseisse palvega tulla mõõtma M. joovet ja viia ta koju. Politseist teatati, et nemad ei tegele töötaja ja tööandja vaheliste probleemide lahendamisega. Viimases hädas sai S. haigla juhatuse esimehelt alkomeetri, kuid M. keeldus sinna puhumast. Kas töötaja on kohustatud joobe määramiseks verd andma või testi tegema? Kuidas peab tööandja töötaja joobe kindlaks tegema? Kas haigla võib M. töölepingu üles öelda?
annaabi.ee 
