Alkoholi referaat (2)

Tallinna Ülikool
ALKOHOL
Referaat
Tallinn 2012

Sisukord

Sisukord 2
Mis on alkohol? 3
Alkoholi mõju inimesele 4
Joobe astmed 5
Alkoholism 9
Alkoholismi tunnused 10
Eelduse alkoholismile 10
Alkoholismi ravi 11
Kasutatud kirjandus 12

Mis on alkohol?

Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega. Alkohol on kaloririkas jook – 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut.
Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest , mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsentides, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Pärast selitamist ja muud töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena (õlu, vein, siider ). Kõrgema alkoholisisaldusega jookide saamiseks destilleeritakse kääritamisel saadud segu kuni 80-kraadises kuumuses. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse nn puhas piiritus, milles alkoholisisaldus on kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. Eestis on lubatud turustada alkoholitooteid mille kangus ei ületa 80 mahuprotsenti. Tooted kangusega üle 50-60 mahuprotsendi pole puhtalt joomiseks mõeldud vaid nõuavad kindlasti lahjendamist.
Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Alkoholi käitlemist reguleerib alkoholiseadus , mille kohaselt loetakse alkohoolseteks jookideks sellised alkoholi sisaldavad joogid, mis sisaldavad enam kui 1,2 mahuprotsenti alkoholi. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid .Tuntumad kanged alkohoolsed joogid on viinad, viskid, konjakid ja brändid.

Alkoholi mõju inimesele

Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline . Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka kesknärvisüsteemi tolerantsus ehk taluvus veres ringleva alkoholi suhtes. Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk: mida suurem on joodud alkoholi annus , seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo: sama annus lühikese ajavahemiku vältel jooduna põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu. Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga, näiteks rasvad ja valkained võivad alkoholi imendumist vähendada kuni ühe kolmandiku võrra. Teatud osa etendab ka tarvitatava alkohoolse joogi iseloom: kanged joogid (viin, konjak , džinn, viski ) põhjustavad kiirema imendumise tõttu mõnevõrra kõrgema kontsentratsiooni kui lahjad joogid (õlu, vein). Oluline on ka inimese kehakaal: sama annus alkoholi annab väiksema kehakaaluga inimesel kõrgema sisalduse veres ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel.
Lisaks peaajule alkohol kahjustab maksa. On kaks peamist krooniliste maksahaiguste põhjust — maksa alkoholitõbi ja viirushepatiit, vastavalt 30–50% ja 30–40% kõigist juhtudest. Alkoholi tarvitamist hinnatakse alkoholi ühikutes (1 ühik on 100 ml lauaveini). Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes , tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes (maksasteatoos), mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholihepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholitsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu. Maksatsirroosi puhul pikendab elu ainult kiire ja lõplik alkoholist loobumine.
Kuna alkohol on sõltuvust tekitava mõjuga, siis enne 14. eluaastat jooma hakanutest muutub 47% hilisemas elus alkoholisõltlasteks. Nendest , kes hakkavad alkoholi tarvitama pärast 21. eluaastat, olid hilisemad sõltlased 9%. Kogu Euroopas on 7,4% esinevatest tervisehädadest ja enneaegsest surmast seotud alkoholiga .

Joobe astmed

Alkoholi tarvitamisel eristatakse üldjoontes 3 joobeastet. Kõigepealt on kerge joove . Inimese enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb . Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab.
Teine aste on keskmine joove. Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid , mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub.
Viimane on raske joove. Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge . Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub , tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks.
Alkoholijoobe kliiniliste tunnuste dünaamika on üldistes joontes paralleelne alkoholi sisaldusega organismis. Mitmete tegurite toimel võib aga selles ette tulla märgatavaid kõrvalekaldumisi. Mitmed ained potentseerivad alkoholi toimet ja põhjustavad joobe raskenemist. Sellise toimega on uinutid, rahustid ja mitmed teised neurotroopsed preparaadid . Mitmete haiguste tagajärjel (ajukoljutraumad, halvaloomulised kasvajad, intellekti häired) on tundlikkus alkoholi suhtes kõrgenenud, mistõttu joobe sümptomaatika on tunduvalt raskem.
Tabel: Alkoholi kontsentratsiooni veres ja joobeastmed
Alkoholi kontsentratsioon veres (promillides)
Joobeaste
0,01-0.06
Füsioloogiline alkoholi sisaldus veres
0,07-0,19
Toitumisega seoses olev alkoholi sisalduse tõus
0,20-0,49
Alkoholi tarvitanud, kuid joobe kliiniliste tunnusteta
0,50-1,50
Kerge joove
1,51-2,50
Keskmine joove
2,51-3,00
Raske joove
3,01-5,00
Üliraske joove, mis võib lõppeda surmaga
Üle 5,00
Surmav alkoholimürgitus

Alkoholism

Alkoholism on tõsine, progresseruv haigus, mis on tingitud alkohoolsete jookide süstemaatilisest tarbimisest. Ilmneb pidevas purjusolemise vajaduses , psühhilise tegevuse häiretena somaatiliste ja neuroloogiliste kahjustustega, töövõime langusega, sotsiaalsete sidemete kaotusega, kuni isiksuse täieliku degradeerumiseni.
Tabel: Alkoholismi staadiumid
Tunnused
1 staadium
2 staadium
3 staadium
Tung alkoholi järele
Tekib joobes (kontrolli kadumine)
Pidev
pidev
Alkoholi taluvus (tolerants)
Tõuseb
Kõrge
langeb
okserefleks
Kustub
Puudub
Puudub
Abstinentsi ( pohmeluse ) seisund
Episoodiliselt
Sageli
Alati
Meeleolu joobes
Eufooria
Düsfooria
Düsfooria ja agressiivsus
Mälulüngad joobe kohta
Vahetevahel
Sageli
Sageli ka väikeste annuste korral
Isiksuse muutused
Initsiatiivi langus, meeleolu labiilsus
Huvide ahenemine , vastutustunde langus
Huvi üksnes alkoholi suhtes, hoolimatus
Siseelundite kahjustused
Funktsionaalsed häired
Kujunevad kahjustused
Taaspöördumatud kahjustused mitmes elundis
Psühhooside esinemine
Väga harva
Sagedamini
Üsna sageli

Alkoholismi tunnused

Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud – higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. Alkoholi liigtarvitamisega kaasneb mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksmine, joobes sõiduki juhtimine jne). Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on isiksuse lagunemine alkoholismihaigel. Alkohoolikud muutuvad haiguse krooniliseks muutumisel teatud aja jooksul labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus.

Eelduse alkoholismile

Inimese geneetika uuringud on näidanud, et alkoholism on inimese käitumuslik reaktsioon , mis on tingitud erinevatest geneetilistest mehhanismidest. Konkreetset alkoholismi geeni ei eksisteeri, ehkki pärilik kalduvus alkoholismile esineb inimesel kui bioloogilisel liigil üldises mõttes. Ühtedel indiviididel väljendub see rohkem, teistel vähem. Alkoholismi geneetiline faktor, s. t selle haiguse ilmnemise seesmine põhjus esineb rohkem naistel. Kuid sotsiaalsete ja muude väliste tegurite survel muutuvad alkohoolikuteks sagedamini ju mehed. Siiski on näidatud, et ka meestel mängib alkoholismi arengus geneetiline faktor oma rolli.
On tõestatud, et kalduvus alkoholismile on kõrgenenud neil inimestel, kellel esineb normaalsetes tingimustes kõrge toonilise aktiivsuse tase või talamusest (thalamus lad. k) lähtuvate impulsside rütmi ebastabiilsus , millele vastavalt on nende indiviidide EEGl rütm nõrgalt väljendunud. Sellistel inimestel kutsub alkohol esile lõdvestumise ja rahunemise tunde. Sama tunne tekib neil ka meditatsiooni abil. Neil isikutel on oht alkoholismi avaldumisele kõrgenenud ning sellistel juhtudel võib rääkida pärilikust eelsoodumusest alkoholismile.
Ometi on Eestis käesoleval ajal palju alkoholismi all kannatavaid inimesi, kellel ei esine erilist eelsoodumust sellele haigusele, ning alkoholism on kõige sagedamini arenenud sotsiaalse surve, s.o väliste põhjuste tagajärjel.

Alkoholismi ravi

Alkoholismi raviks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Olulisimat rolli etendavad psühhoteraapia ja arsti isiksus. Abivahenditena võib arst kasutada erinevaid ravimpreparaate. Alkoholismi ravi on kompleksne ning ei ole olemas mingit kindlat ravimit, mis võib vabastada inimese alkoholi kirest. Võitluses selle haigusega kasutatakse mitmeid lähenemisviise, millest peamisteks on:

Toksilise reaktsiooni esile kutsumine.

Tingitud aversioonreaktsiooni (okserefleks) kasutamine.

Alkoholi euforiseeriva toime vastane võitlus.

Alkoholitungi pärssivad meetmed.

Sugestiivteraapia.
Kolme esimest abinõu kasutatakse narkoloogiahaiglate statsionaarides. Kahte viimast võivad ambulatoorsetes tingimustes rakendada terapeudid ja psühhoterapeudid, kuid ka perearstid , kes valdavad psühhoteraapia aluseid.

Kasutatud kirjandus

http://kordamed.ee/aa/alkoholismirav i
http://www.hambaarst.ee/artiklid/502/
http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholis m
http://www.kliinikum.ee/attachments/108_alkohol_-_eestis_vaenlane_nr_1.pdf
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/psuhhiaater-alkohol-jaab-meie-suurimaks-probleemiks.d?id=32045921
http://www.alkomeeter.com/kuidasmojub.ht m
http://www.elukiri.ee/0110/tervis/10075960.php
http://www.werro.ee/meedia/failid/maakond/tervis/materjalid/opilaste_esitlused/ann_katlin_mariliis.pdf
http://www.alkoinfo.ee/
http://www.ave.ee/uudised.php?page_id=224
http://www.aids.ee/main_est.php?id=57
http://jootargalt.ee/alkohol