Alkoholisõltuvus (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Avaliku sektori majanduse instituut
Majanduspoliitika õppetool
Aleksandr Najanzin
ALKOHOLISÕLTUVUS
Referaat
Õppejõud: Kaja Lutsoja

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. ALKOHOL JA RASEDUS 5
2. ALKOHOLISM 6
1.1Alkohooliku tundemärgid 7
1.2Võimalikud tagajärjed 8
3.ALKOHOLISÕLTUVUSE PÕHJUSED 9
4.ALKOHOLISÕLTUVUSE STAADIUMID 10
1.31. staadium: 10
1.42. staadium: 10
1.53. staadium: 11
5.ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE 12
6.ENNETAMINE 14
7.ALKOHOLISÕLTUVUSE RAVI 16
8.POHMELL 17
KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD KIRJANDUS 19

SISSEJUHATUS

Alkoholism on krooniline haigus, mis teatud punktis võib osutuda ka ravimatuks. Õigeaegse sekkumisega on võimalik haigust ohjata.
Alkoholi esialgne toime on: lõõgastav, enesekontrolli alandav, stimuleerib positiivseid emotsioone, põhjustab eufooriat, alandab ärevust, hirmu, süütunnet, rahuldamatuse tunnet , tekitab soovi kunstlikult stimuleerida positiivseid emotsioone, alandab ka solvumisläve, emotsioonid esiplaanil ning ratsionaalne mõtlemine väheneb (E.G.U. Erapraksis).
Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline . Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka kesknärvisüsteemi tolerantsus ehk taluvus veres ringleva alkoholi suhtes. Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk: mida suurem on joodud alkoholi annus , seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo: sama annus lühikese ajavahemiku vältel jooduna põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu. Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga, näiteks rasvad ja valkained võivad alkoholi imendumist vähendada kuni ühe kolmandiku võrra. Teatud osa etendab ka tarvitatava alkohoolse joogi iseloom : kanged joogid (viin, konjak , džinn, viski ) põhjustavad kiirema imendumise tõttu mõnevõrra kõrgema kontsentratsiooni kui lahjad joogid ( õlu , vein). Oluline on ka inimese kehakaal : sama annus alkoholi annab väiksema kehakaaluga inimesel kõrgema sisalduse veres ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel (A- kliinik ).
On inimesi, kes oskavad alkoholi tarvitada, aga on ka neid, kes lähevad sellega liiale. Selle tagajärjel võib esineda näiteks alkoholi mürgitus, mis on mööduv nähtus (ilmingud vähenevad, kui alkoholi juurde ei manustata ). Alkoholi kuritarvitamisega võib esineda nii kehalisi, kui ka psüühilisi tervise kahjustusi.
Sõltuvus ehk alkoholism on kehaliste , käitumuslike ja mõtlemise avalduste kogum, mille korral alkoholi tarvitamine saavutab inimese käitumises eelistuse teiste tegevuste suhtes, mis on ennemalt olnud inimese jaoks suurema väärtusega (E.G.U. Erapraksis). Peamiseks tunnuseks on tung (sageli tugev, vastupandamatu) või sundmõte tarvitada alkoholi. Võib kaasneda võimetus kontrollida alkoholi tarvitamisel käitumist, tarvitamise kestust ja aine hulka. Tung ei pruugi olla suure koguse alkoholi suhtes, võib esineda ka tiposmaania ehk väikeste alkoholi koguste regulaarne tarvitamine (E.G.U. Erapraksis).
Alkoholism koosneb bioloogilisest, psühholoogilisest ja sotsiaalsest osast. Bioloogiline osa on inimese kesknärvisüsteemi, kehalise ja vaimse tervise häire. Selle osa ravimisel aidatakse inimest ravimitega, kuid alkoholismist pole võimalik vabaneda vaid ühe kolmandikuga toime tulles. Psühholoogilise osa moodustavad tunded, mõtted ja seosed nende vahel. Selles osas aitavad inimesel enda haigusega toime tulla erinevad psühhoteraapia liigid. Sotsiaalse osaga tuleb inimene ja tema perekond ise toime, kui on eelneva kahe kolmandikuga vastava spetsialisti toel toime tulnud (E.G.U. Erapraksis).
Tabel 1. Alkoholismi Osad
Alkoholismi osa
Mida see alkoholismi osa häirib
Mis aitab?
Bioloogiline
kesknärvisüsteem,keha ja vaim
ravimid , aga 1/3 toime tulles pole võimalik vabaneda
Psüholoogiline
tunded, mõtted, seosed nende vahel
psühhoteraapia
Sotsiaalne
perekond ja inimene ise
suhtlemine omavahel
Selleks, et oma elu täisväärtuslikult elada tuleks tähelepanu pöörata ohumärkidele. Samuti kuulata oma lähedasi, kui nad on mures sinu joomisharjumuste pärast. Pöörduda saab, kas oma arsti või Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi poole.

ALKOHOL JA RASEDUS

Alkoholi halvast mõjust järglastele on teada juba iidsetest aegadest. Ammudest aegadest teatakse , et alkoholi tarbivatel inimestel juhtuvad kõige sagedamini sündima surnud lapsed ja juhtuvad nürisünnitused. Kui aga laps sünnib elusana, siis sageli on tal raskused arenguga ja ta kasvab, jäädes kõvasti maha tervete laste arengust.
Vastsündinute tervis sõltub sugurakkude kujunemisest vanematel, emaihu sisesest arengust, raseduse kestuse ja sünnitusjärgse perioodi tingimustest. Kõigi nende etappide kestusel on kontakt alkoholiga vastsündinul või emaihus oleval lapsel ohtlik psüühiliste ja füüsiliste tagajärgede poolest, kusjuures, mida suurem on alkoholimõju elusorganismile, seda suurem on haiguste ja kõrvalekallete risk. Konkreetsed kahjustuskolde vormid määratakse arenguetapi alkohoolse intoksikatsiooni abil.
Kui sigituse ajal üks vanematest on alkohoolses joobes, võib see mõjutada embrüot. Lapsed, kes on sigitud alkohoolses joobes, kannatavad epilepsiat ja teisi haigusi.
Alkoholi toime emaihusisesel arenguetapil võib põhjustada loote ja tema organite väärarengu, samuti suurendab see vastsündinute suremust.
Alkohol, mis satub lapse organismi koos ema piimaga , kaasab närvikahjustusi (sh. psüühilisi häireid ja vaimset suutmatust), seedetrakti haigusi (sh. maksakahjustusi), südame- ja veresoonkonna haigusi jne.
Inimesed, reproduktiivsel eluperioodil, kes tahavad omada lapsi, peavad täielikult vältima kõikvõimalike alkohoolsete jookide tarbimist.

ALKOHOLISM

Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist.
Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele.
Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik , tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn. joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused ( meeleoluhäired , isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke või koguni surma. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel (biopsühhosotsiaalne haigus).
Joonis 1. Alkoholismi problem Allikas: (Kelli, Seiton 2013, 25)

Alkohooliku tundemärgid

Kui inimesel on tegemist ühe või kahega allpool nimetatud probleemidest, siis on tõenäoline, et tegu on alkohoolikuga, kes vajab ravi.

• Joob kindlatel kellaaegadel
  
• Vajab peaparandust
  
• Joomine põhjustab töölt/koolist puudumist või hilinemist
  
• Joob üksinda
  
• Peidab oma alkoholivaru teiste eest
  
• Joomise ajal või pärast seda esineb mälulünki
  
• On pärast joomist vihane , tujukas, ärritatud
  
• Tunneb ennast süüdi või on joomise pärast masenduses
  
• Alkoholi tõttu väldib sõpru ja seltskondlikku tegevust
  
• Mõjutab teiste käitumist perekonnas
  
• Esineb kaalus mahavõtmist, unetust, õnnetusi
  
• Mõtleb välja põhjusi joomiseks
  
• Organism muutub vastupidavamaks tarbides alkoholi : selleks et komfortsesse seisundisse jõuda, on vaja rohkem ja rohkem alkoholi.
  
• Enesekontrolli kadumine: alustatakse väiksest napsitamisest, kuid kodused aina suurenevad märkamatult.
  
• Alkoholihullus: alaline soov jõua mugavasse seisundisse alkoholi abil.
  
• Sininesündroom: selleks et parandada oma seisundit / enesetunnet , tekib vajadus tarvitada rohkem alkoholi.
  
• Kõikvõimalike hobide ja kohustuste tahaplaanile jätmine
  
• Agressiivsus
  
• Närvilisus
  

Võimalikud tagajärjed

Kõik pereliikmed kannatavad juhul kui kasvõi üks pereliikmetest on alkoholist sõltuvusse jäänud ning tagajärgi niivõrd kerge parandada ei ole.
Võimalikud tagajärjed:

• Rahalised raskused (kogu sissetulek kaob alkoholi tarbeks)
  
• Süütunne: lapsed tunnevad end sageli vastutavana vanema joomise eest, või vastupidi – lapsevanem tunneb süüd terve pere ees, kuid ei suuda end peatada.
  
• Piinlikkustunne: lapsed tunnevad piinlikkust oma vanemate joomise pärast. Nad ei näita välja oma tõelisi tundeid ega räägi nendest isegi oma parimatele sõpradele. Alkohoolik ise häbeneb iseennast , ei ole uhke oma käitumise üle, on depressioonis , ei soovi suhelda.
  
• Viha: alkohoolik võib olla äärmiselt nõudlik ja tihtipeale agressiivne. Abikaasa ja laste vastu väljendatakse tihti viha ja kodus valitseb üldine pingeseisund
  
• Alaealiste kuritegevus : alkohoolikute lapsed võivad vanemate joomisele reageerida koolist kõrvalehoidumise ja sageli ka võtavad ka eeskuju ning võivad alkoholismi küüsi langeda.
  

ALKOHOLISÕLTUVUSE PÕHJUSED

Alkoholisõltvuse põhjusteks võivad olla:

• Pikaajaline stressiseisund , krooniline väsimus
  
• Neuroosid ning samuti apaatiaseisundiks soodmus
  
• Depressivsed seisundid (mitte ainult ajutised , vaid alalised)
  
• Probleemid isiklikus elus. Emotsionaalne/seksuaalne rahuldamatus
  
• Teineteisemõistmise puudus (näiteks perekonnas)
  
• Sotsiaalne desaptatsioon (inimesel ei ole alalist töökohta; puudub perekond; puuduvad hobid)
  
• Üksindus , igavus
  

Alkoholisõltuvus ilmneb nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliset.
Psühholoogiline sõltvus tekib alateadvuse kaudu ning on seotud neuromediaatorise vahetusega. Pidevalt alkoholi manustades, ajurakud harjuvad alkoholi sisaldusega organismis. Kuna organism on harjunud alkoholiga, on organismil tarvis seda aina tihemini saada.
Seeläbi suureneb joodava alkoholi kogus. Suureks probleemiks saab see, et inimene kaotab olukorra üle kontrolli, joobeseisundis muutub käitumine ning sageli tekivad mälulüngad.
Füüsiline sõltvus on seotud ainevahetuse rikkumisega, eriti orgaanilise etanooli defitsiidiga/alkoholifermentide ülevaktiivsusega. See sõltvus avaldub sinisesündroomis.
Taabel 2. Alkoholisõltuvuse ilmnemine
Sõltuvus
Tagajärjed
Psüholoogiline
1) inimene kaotab olukorra üle kontrolli
2) joobeseisundis muutub käitumine
3) tekivad mäluküngad
Füüsiline
sinisesündroom ehk pohmell

ALKOHOLISÕLTUVUSE STAADIUMID

1. staadium:

Esimeses staadiumis tekib inimesel tung alkoholi järele. Kui inimene on veidi alkoholi tarbinud, tekib vajadus edasi juua kuni alkohol on otsas või raske joobe saabumiseni. See on kontrolli kadumine tarvitatava alkoholi koguse suhtes. Teiseks tunnuseks on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Taluvus võib tõusta väga kõrgele , osad alkohoolikud võivad ööpäeva jooksul tarbida mitu liitrit alkoholi, ilma et kujuneks rasket joovet.
Esimeses staadiumis ei teki enam alkoholimürgituse puhul okserefleksi . Toimuvad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimesel kahaneb initsiatiiv ja energia, inimene muutub loiumaks. Samuti langeb töövõime . Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine ärevus - ja pingetunne, rahulolematus enese ja ümbrusega ning meeleolulangus. Esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite tegevuses. Ilmnevad mao ärritusnähud, maksafunktsioonide häired, südame- ja vereringe tegevuse korrapäratus ning käte värisemine.
Häired selles staadiumis taanduvad alkoholist loobumisel üsna kiiresti. Individuaalselt erineva aja jooksul, keskmiselt 2-4 aastat pärast esimese staadiumi tunnuste ilmnemist, läheb alkoholism edasi teise staadiumi.

2. staadium:

Iseloomulikuks tunnuseks on selgekujuline abstinentsi ehk pohmeluse seisund. Alkoholi suuremal hulgal tarvitamisele järgneval hommikul on inimese enesetunne äärmiselt halb: esineb kassiahastus – vaevab tugev sisemine pinge ning ärevustunne. Esineb higistamine, õhu puudulikkuse tunne, südame kloppimine, intensiivne peavalu ning tugev käte- ja teiste lihaste värisemine. Äärmiselt halva enesetunde tõttu on inimene võimetu tööks ning muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusnähud ruttu ning enesetunne ja töövõime taastuvad . Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik peaparandus. Tihti saab peaparandusest alguse uus jooming millest kujuneb pikk joomaperiood. Teises staadiumis ilmneb tung alkoholi järele juba kaines seisundis. Tung esineb sööstudena – inimene võib olla mõne aja kaine kuid pingeseisundi või ebameeldivuse tõttu tekib järjekordne vastupandamatu vajadus alkoholi järele – sellest saab alguse uus joomasööst. Alkoholitaluvus tõuseb veelgi, kuid siis jääb kõrgele püsima. Mälulüngad muutuvad reeglipäraseks. Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused. Inimene muutub ükskõiksemaks elus edasijõudmise ning oma ühiskondliku positsiooni suhtes.
Alkohoolik muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks ning vahel agressiivseks.
Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit , krooniline maksapõletik, sageli ka kesknärvisüsteemi ning südame kahjustused. Teise staadiumi kestus on individuaalselt väga erinev. Mõnel alkohoolikul areneb juba ühe-kahe aasta pärast kroonilise alkoholismi kolmas staadium, mõnel kulub selleks mitukümmend aastat.

3. staadium:

Sellele staadiumile on iseloomulikuks kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes, alkohoolik muutub alkoholi suhtes järjest tundlikumaks. Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest ning üle minema lahjematele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, domineerima hakkavad konfliktivalmidus, pahurus, ärrituvus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ning reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga. Välja on kujunenud inimese degradatsioon.
Siseelundite süvenenud kahjustuse tõttu lakkab enim kahjustatud elundite tegevus ning saabub surm.

ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE

Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (kuni 10%) väljub otse uriini, hingeõhu ja higi kaudu.
Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu.
Alkohoolsed joogid mõjutavad vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt sõltuvalt soost, kehakaalust, vanusest , geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja muudest asjaoludest, näiteks kas alkohoolsete jookidega koos süüakse, kas juuakse kõrvale ka alkoholi mittesisaldavaid jooke jne. Üldiselt on alkoholi mõju naissoost organismidele kiirem ja suurem, kuna naiste organismis on mõnevõrra vähem vett kui meestel. Seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus.
Mitte miski ei kiirenda kainenemist: ainuke ravim on aeg, sest maks väljutab alkoholi kehast püsiva kiirusega 7-8 grammi tunnis. Uskumused, nagu kiirendaks kainenemist duši all või saunas käimine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus – põhinevad nende tegevuste tulemusel tekkivast enesetunde muutusest. Alkoholi kogust veres need tegevused siiski märkimisväärselt ei mõjuta. Enamgi veel – suurte alkoholikoguste manustamise järgselt võib suur füüsiline koormus olla tervisele ohtlik.
Joonis 2. Alkoholi mõju tervisele. Allikas: ( Autor Teadmata)

ENNETAMINE

Alkoholipoliitikas on riikidel põhiliselt neli strateegilist huvi. Nendeks on rahaline, majandusliku arengu kasv, avaliku korra ja turvatunde tagamine ning elanikonna hea tervis ja reproduktiivsus. Eestis on esimsel kohal rahaline huvi, sest sissetulek alkoholi müügist on oluline tuluallikas. Kahjuks on alkoholi kuritavitamisega seotud kulutused tervisehoiule, sotsiaalabile, kuritegevusega seotud kahjud kümneid kordi suuremad kui alkoholi müügist saadavatest tuludest ( Sisekaitseakadeemia , 2004).
Eestis on ühed kõrgemad tarbimismaksud Euroopas, näiteks on alandatud tööjõumakse ja tõstetud alkoholiaktsiise ( Kaarna & Võrk, 2010). Sellise poliitika tegemine võib põhjustada jällegi varimajanduse ohtu ning riik võib vajada oluliselt rohkem ressursse selle haldamiseks. Maailma terviseorganisatisooni esindaja Jarno Habichti arvates, tuleb teha otsus, kas Eesti keskenduda alkoholi kättesaadavuse vähendamisel füüsilisele kättesaadavusele või siis rahalisele poolele, maksupoliitikale ( Postimees , 09.12.2010). Eesti on keskendunud mõlemale poolele, sest lisaks hinnatõusule, piiratakse ka alkohoolsete jookide ostmist ajaliselt.
2011. aastal oli õhus lubadus , kus IRL lubas vähendada alkoholi ja tubaka tarbimist maksu- ja reklaamipoliitika kaudu, kuid selle asemel tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiise (Kaarna, 2011).
Alkoholi tarbimist piiravad eelkõige seadused, millest oluliseim on alkoholiseadus (RT I 2002, 3, 7). Elanikkonna tervisekäitumist püütakse suunata rahvatervise seadusega, samuti on oluline roll perekonnaseadusel, millega vanemad peavad kaitsma last kahjulike mõjude avaldamise eest. Kahjuks ei ole kõik inimesed, eriti noored, seadusekuulekad ning hoolimata sellest, et Eestis keelatakse alkohoolsete jookide müümine alla 18-aastastele, on siiski ESPAD´99 andmetel leitud, et 15- kuni 16- aastastest õpilastest on ligi 90% tarvitanud alkoholi ja ligi 60% neist on purjus olnud (Sisekaitseakadeemia, 2004).
Lisaks erinevatele piirangutele on olemas ka tugikeskused ja programmid , kus saab vajalikku infot. Inimene saab ise tõsta enda teadlikkust ja tarbida alkoholi mõõdukalt. Enamik alkoholiprobleemidega inimesi tuleb toime ilma professionaalse vahelesegamiseta ja on olemas vääramatud tõendid, et iseseisvad jõupingutused võivad olla tõhusad mittealkohoolikute puhul (Rotgers, Kern & Hoeltzel, 2002). Kui tekivad probleemid, tuleks lahendust leida kusagilt mujalt, mitte alkoholist. Seepärast ongi oluline teavitada inimesi ohust sattuda sõltuvusse juba väiksest peale, sest noored ei pruugi olla piisavalt teadlikud tagajärgedest. Oluline on pidada piiri ja teha selgeks, mida tähendab olla mõõdukas alkoholitarvitaja. See tähendab inimest, kes peab alkoholi väikseks, kuid siiski nauditavaks osaks oma elust (Rotgers, Kern & Hoeltzel, 2002). Oluline on täielikult vastutada enda tegude eest ja tunnistada probleeme, mis alkoholiga liialdamine põhjustab.

ALKOHOLISÕLTUVUSE RAVI

Eelnev kohtumine - nõustamine ehk ettevalmistus põhiseansside läbiviimiseks (enne seda on vajalik hoiduda alkoholi tarbimisest vähemalt 3 päeva jooksul). Konsultatsioonile võib tulla ka koos lähedaste inimestega. Pärast sissejuhatavat vestlust määratakse individuaalne abistamise kursus (3 kuni 5 seanssi).

Põhiseanss - mõjutamisviisid sõltuvad alkoholismi staadiumist (närvide ja psüühika reservidest). Pärast esimest seanssi kaob tõmme alkoholi poole ning inimene omandab suutlikkuse hoiduda alkohoolsete jookide tarbimisest tema poolt valitud aja jooksul.

Kinnistavad seansid - kahe nädala pärast, seejärel aga kuu aja möödumisel, viiakse läbi kontrollivad ja kinnistavad seansid kujundamaks välja püsivat ükskõiksust alkoholi vastu.

Taastavad seansid. Pärast alkoholivajadusest lahtisaamist viiakse läbi närvisüsteemi taastavad ja psüühikat normaliseerivad seansid. Kasutatakse hingamistehnikat, meditatsiooni ja bioenergeetilisi seansse.
Inimesed, kes arvavad , et võivad olla alkoholisõltlased, saavad küsida abi ja nõu oma arstilt. Diagnoosi panekul võib olla tähtis saada teavet ka pereliikmetelt, sõpradelt ja töökaaslastelt.
Alkoholisõltuvuse ravi koosneb käitumisteraapiast, mis kulgeb tavaliselt kõrvuti ravimite tarvitamisega. Alkoholisõltuvuses patsiendi kompleksse ravi eesmärk võib olla nii tarbimise vähendamine kui ka lõpetamine . Toetus patsiendi lähedastelt on samuti väga oluline.
Ükskõik millise alkoholisõltuvuse raviga tohib alustada alles pärast professionaalset arstlikku konsultatsiooni.

POHMELL

Igaüks, kes on korra alkoholiga liiale läinud, teab kardetud pohmelli tunnuseid. See kohutav tunne hommikul võib erinevatel inimestel oma intensiivsuse poolest erineda, kuid tavaliselt hõlmab see peavalu, halba enesetunnet, peapööritust, vedelikukaotust, kerget kõhulahtisust, väsimust ning nõrkust.
Samuti võib pohmell pika aja vältel pärast viimast napsi tekitada keskendumisraskusi, muuta närviliseks ja valgustundlikuks. Pole just parim kombinatsioon, kui soovid järgmist päeva nautida, mitte voodis lamades kannatada.
Pohmell ehk abstinentsi sündroom on teisisõnu võõrutusseisund ehk alkoholi väljumine kehast, millega kaasneb nii kehalisi kui ka psüühilisi ilminguid.
Pohmelli on kahte liiki. Alkohoolikud ja inimesed, kes pidevalt alkoholi ei tarvita, kogevad pohmelli erinevalt.

KOKKUVÕTE

Alkohol mõjutab kogu organismi talitlust ja ka inimese psüühilist seisundit. Liigtarvitamise tagajärjel võib välja kujuneda mitmeid haigusi, mille ravimine võib osutuda väga keeruliseks. Füüsiliste kahjustuste ulatus ei olene joodud alkoholi liigist vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol on üks põhiline kesknärvisüsteemi depressant ja kõige rohkem mõjutab see aju, kuna toimeaine on narkootiline.
Alkoholisõltuvuse puhul positiivseid külgi pole ning see ei mõjuta ainult sõltlast vaid ka inimesi tema ümber. Sõltuvusest vabanemiseni saavad aidata vaid proffessionaalid, Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupid ning väga olulisel kohal on perekonna liikmete või lähedaste sõprade toetus ning julgustus.

KASUTATUD KIRJANDUS

• A-kliinik, (2014). Alkohol. Kuvatud 15. september, 2014, võrgulehel: http://www.akliinik.ee/ained.html
  
• AIDS ennetuskeskus, 2014. Alkohol. Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel: http://www.aids.ee/main_est.php?id=57
  
• Ajaviide , (2014). Mis on pohmell ja kuidas ravida pohmelli. Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel: http://ajaviide.ee/kuidas-ravida-pohmelli/ #
  
• Albina Mel, (2014). Abi alkoholismi korral. Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel: http://www.albinamel.ee/?id=45
  
• E.G.U. Erapraksis, (2014). Mida tasub teada alkoholi pruukimisest. Kuvatud 15. september, 2014, võrgulehel: http://www.eguerapraksis.ee/alkohol.html
  
• JooTargalt, (2014). Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel: http://www.jootargalt.ee/
  
• Kaarna, R. & Võrk, A. (2010). Praxise analüütikud: maksusüsteem ootab poliitilisi valikuid . Kuvatud 13. september, 2014, võrgulehel: http://e24.postimees.ee/249365/praxise-analuutikud-maksususteem-ootab-poliitilisi-valikuid
  

• Kliinik. Alkoholism. Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel: https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/alkoholism/id-63
  
• Lundbeck, (2014). Alkoholisõltuvus. Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel:
  

http://www.lundbeck.com/ee/patsiendile/muud/alkoholisoltuvus

• Mayo Clinic , (2014). Alcoholism . Kuvatud 15. september, 2014, võrgulehel: http://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/alcoholism/basics/symptoms/con-20020866
  
• Postimees, 09.12.2010. Parteidelt võib oodata tõsisemat võitlust alkoholiga. Kuvatud 13. september, 2014, võrgulehel: http://tarbija24.postimees.ee/354673/parteidelt-voib-oodata-tosisemat-voitlust-alkoholiga
  

• Rotgers, F., Kern, M. F. & Hoeltzel, R. (2002). Vatutustundlik alkoholitarvitamine . Kirjastus: ERSEN
  
• Sisekaitseakadeemia (2004). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat . Tallinn
  
• Vikipeedia, (2014). Alkohol. Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel: http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol
  

• Vikipeedia, (2014). Alkoholism. Kuvatud 22. september, 2014, võrgulehel: http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholis m
  

• Alkoholi mõju tervisele Joonis
  

http://terve-eesti.ee/alkohol/alkoholi-moju-tervisele/
Tallinn 2014