Alkoholi mõju organismile. (0)

Rahumäe Põhikool
ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE
Uurimustöö
Autor: Tõnis Adra
Klass: 9.B
Juhendaja : õp Marti Martinson
Sissejuhatus 3
1.1. Alkoholi mõju maksale 4
1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile 5
2. Alkoholi kontsentratsioon veres 6
2.1. Joobeastmed 7
2.2. Joove ja tagajärjed 7
Kerge joove 7
Keskmine joove 8
Raske joove 8
3. Alkoholisõltuvus ehk alkoholism 8
3.1. Alkoholisõltuvuse staadiumid 9
Alkoholisõltuvuse 1. staadium 9
Alkoholisõltuvuse 2. staadium 9
Alkoholisõltuvuse 3. staadium 10
3.2. Alkoholisõltuvuse ravi 10
4. Pohmell 11
Miks pohmell tekib? 12
Pohmelli sümptomid 12
Kuidas pohmelli vältida? 13
5. Alaealised ja alkohol 13
6. Mõõdutunne 14
Kokkuvõte 14
Kasutatud materjal 15

Sissejuhatus

Alkohol, keemilise nimega etanool või etüülalkohol, on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne . Alkohoolsete jookide tarbimine on ühiskonnas väga laialdaselt levinud ning paljud inimesed tarbivad alkoholi teadmata selle kahjulikkusest.
Hüpotees:

• Alkohol kahjustab inimese organismi.
  

Töö eesmärk:

• Uurida, kuidas alkohol organismi mõjutab.
  

1.1. Alkoholi mõju maksale

On olemas kaks peamist krooniliste maksahaiguste põhjust – maksa alkoholtõbi ja viirushepatiit , vastvalt 30-50% ja 30-40% kõigist juhtudest. Üle 20-24 ml puhast alkoholi päevas on sagedasel tarvitamisel kindlasti kahjulik naistele ja mõnevõrra suurem annus ka meestele.
Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest.
Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes , tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes ehk maksasteatoos, mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholhepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholtsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu.
Maksatsirroosi puhul pikendab elu ainult kiire ja lõplik alkoholist loobumine. [1]

1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile

Alkoholi on oma keemilise mõju poolest kesknärvisüsteemi depressant . Alkoholi kasutatakse sageli ärevuse peletamiseks, kuid tegelikkuses alkoholi mõjul see hoopiski süveneb.
Alkoholi tarvitamise tulemusel inimese kesknärvisüsteemi aktiivsus väheneb ja ei funktsioneeri enam selliselt nagu on kohane normaalsele ajule.
Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud.
Kaasasündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguga või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena.
Vanemate alkoholism on sagedaseim vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal.
Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem.
Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal. Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire , võib tekkida kas vastsündinu raske vaimne ja kehaline alaareng või hiljem õpi- ja käitumisraskused koolis ja elus.
Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu.
Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks.
Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll , häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südame-puudulikkus, seedetrakti vaevused, suhkrutõbi, kõhunäärme põletik, alkohoolne epilepsia , psoriaas.
Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanuvõime ka teiste haiguste tekkele.
Alkohol kahjustab eriti väikeaju rakke, mis omakorda põhjustab tasakaaluhäireid. Need koos jalgade närvide kahjustusega ehk polüneuropaatiaga ongi kroonilise alkohooliku raskete tasakaalu- ja käimishäirete põhjuseks.
Omandatud alkohoolsed kahjustused võivad olla kergematel juhtudel ravitavad. Ravi eelduseks on alkoholist täielik loobumine. [1]

2. Alkoholi kontsentratsioon veres

Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka kesknärvisüsteemi tolerantsus ehk taluvus veres ringleva alkoholi suhtes. Alkoholi tarbimisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarbitava alkoholi hulk – mida suurem on joodud alkoholi kogus, seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo – sama annus jooduna lühikese ajavahemiku jooksul põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu.
Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga, näiteks rasvad ja valkained võivad alkoholi imendumist vähendada kuni ühe kolmandiku võrra. Teatud osa etendab ka ka tarvitatava joogi iseloom: kangemad joogid põhjustavad kiirema imendumise tõttu mõnevõrra kõrgema kontsentratsiooni kui lahjad joogid.
Oluline on ka inimese kehakaal : sama annus alkoholi annab väiksema kehakaaluga inimesel kõrgema sisalduse veres ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel. [3]

2.1. Joobeastmed

Joobeaste sõltub alkoholi kontsentratsioonist veres. Mida suurem on alkoholi kontsentratsioon veres, seda raskem on joobeaste.
Alltoodud tabelis on välja toodud joobeastmete arvulised vahemikud ning joobeastmete nimetused. [3]
Alkoholi kontsentratsioon veres ja joobeastmed
Alkoholi kontsentratsioon veres (promillides)
Joobeaste
0,01 – 0,06
Füsioloogiline alkoholi sisaldus veres
0,07 – 0,19
Toitumisega seoses olev alkoholi sisalduse tõus
0,20 – 0,49
Alkoholi tarvitanud, kuid joobe kliiniliste tunnusteta
0,50 – 1,50
Kerge joove
1,51 – 2,50
Keskmine joove
2,51 – 3,00
Raske joove
3,01 – 5,00
Üliraske joove, mis võib lõppeda surmaga
Üle 5,00
Surmav alkoholimürgitus

2.2. Joove ja tagajärjed

Joobe puhul oleneb palju konkreetse isiku tundlikkusest alkoholi suhtes. Mitmed faktorid vähendavad kesknärvisüsteemi tundlikkust ja raskendavad joobe kliinilist pilti. Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum . Tolerantsust vähendavad ka aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused , enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism. Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused, emotsionaalne erutusseisund ja kõrge õhutemperatuur.
Joove on jaotatud kolmeks: kerge joove, keskmine joove ning raske joove. [3]

Kerge joove

Kerge joobe puhul paraneb inimese enesetunne ning alaneb enesekriitika. Inimese kõnes ilmneb uljus, kergemeelsus ning hoolimatus . Tekib lõbus meeleolu ning inimene muutub pealiskaudseks. Suureneb inimese jutukus. Liigutused on elavnenud, kuid nende täpsus alanenud. Esinevad kordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Inimese nägu on kergelt õhetav ning silmade sidekest punetab. [3]

Keskmine joove

Keskmise joobe puhul ulatub meeleolu kõrgenemine eufooriani ning võib emotsionaalse labiilsuse tõttu üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi võib esineda tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et pannakse toime tegusid , mida kaines olekus takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid.
Artikulatsioon muutub ebaselgeks, millest on ka tingitud joobnu lällav ning paiguti raskestimõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub. [3]

Raske joove

Raske joobe puhul on esiplaanil edenev hägunemine. Inimese võime ümbritsevast muljeid vastu võtta ning nendele reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge . Inimene suudab vaevu jalul seista, tihtipeale kukub , tõuseb üles ja kukub uuesti. Raskes joobes inimene võib uinuda ükskõik kus – laua taga, bussipeatuses ning kasvõi lumehanges. Selline narkoosiseisund võib üle minna surmavaks alkoholimürgituseks. [3]

3. Alkoholisõltuvus ehk alkoholism

Alkoholisõltuvuseks nimetatakse psüühilist ja somaatilist sõltuvust alkoholist. See tähendab, et inimesel on vajadus ja tung alkoholi järele. Krooniline alkoholism on haigus, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksseid rehabilitatsioonimenetlusi. Olulisteks tunnusteks kroonilise alkoholismi diagnoosimisel peetakse taluvuse tõusu alkoholi suhtes, kontrolli kadumist tarvitatava alkoholi koguse üle ning mälulünkade esinemist . Alkoholism kujuneb välja pikkamööda, tehes läbi iseloomuliku arengukäigu alkoholi juhuslikust mõõdukast tarvitamisest kuni pideva liigtarvitamiseni. Igal isikul areneb alkoholism individuaalse tempo ning pildiga . Mõnel alkoholi liigtarvitajal jääb alkoholism pikemaks ajaks püsima kergele astmele , jõudmatagi kroonilise alkoholismi viimasesse staadiumi. [2]

3.1. Alkoholisõltuvuse staadiumid

Alkoholisõltuvus jaguneb kolme staadiumisse:

Alkoholisõltuvuse 1. staadium

Esimeses staadiumis tekib inimesel tung alkoholi järele. Kui inimene on veidi alkoholi tarbinud, tekib vajadus edasi juua kuni alkoholi otsasaamiseni või raske joobe saabumiseni. See on kontrolli kadumine tarvitatava alkoholi koguse suhtes. Teiseks tunnuseks on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, osad alkohoolikud võivad ööpäeva jooksul tarbida mitu liitrit alkoholi, ilma et kujuneks rasket joovet.
Esimeses staadiumis ei teki enam alkoholimürgituse puhul okserefleksi . Samuti hakkab esinema üksikuid mälulünki. Toimuvad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimesel kahaneb initsiatiiv ja energia, inimene muutub loiumaks. Samuti langeb töövõime. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine ärevus- ja pingetunne, rahulolematus enese ja ümbrusega ning meeleolulangus. Esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite tegevuses. Ilmnevad mao ärritusnähud, maksafunktsioonide häired, südame- ja vereringe tegevuse korrapäratus ning käte värisemine.
Häired selles staadiumis taanduvad alkoholist loobumisel üsna kiiresti. Individuaalselt erineva aja jooksul, keskmiselt 2-4 aastat pärast esimese staadiumi tunnuste ilmnemist, läheb alkoholism edasi teise staadiumi. [2]

Alkoholisõltuvuse 2. staadium

Iseloomulikuks tunnuseks on selgekujuline abstinentsi ehk pohmeluse seisund. Alkoholi suuremal hulgal tarvitamisele järgneval hommikul on inimese enesetunne äärmiselt halb: esineb kassiahastus – vaevab tugev seesmine pinge ning ärevustunne. Esinevad higistamine , õhupuudustunne, südamekloppimine, intensiivne peavalu ning tugev käte- ja teiste lihaste värisemine. Äärmiselt halva enesetunde tõttu on inimene võimetu tööks ning muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusnähud ruttu ning enesetunne ja töövõime taastuvad . Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik peaparandus. Tihti saab peaparandusest alguse uus jooming millest kujuneb pikk joomaperiood. Teises staadiumis ilmneb tung alkoholi järele juba kaines seisundis. Tung esineb sööstudena – inimene võib olla mõne aja kaine kuid pingeseisundi või ebameeldivuse tõttu tekib järjekordne vastupandamatu vajadus alkoholi järele – sellest saab alguse uus joomasööst. Alkoholitaluvus tõuseb veelgi, kuid siis jääb kõrgele püsima. Mälulüngad muutuvad reeglipäraseks. Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused. Inimene muutub ükskõiksemaks elus edasijõudmise ning oma ühiskondliku positsiooni suhtes. Alkohoolik muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks ning vahel agressiivseks. Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit , krooniline maksapõletik, sageli ka kesknärvisüsteemi ning südame kahjustused. Teise staadiumi kestus on individuaalselt väga erinev. Mõnel alkohoolikul areneb juba ühe-kahe aasta pärast kroonilise alkoholismi kolmas staadium, mõnel kulub selleks mitukümmend aastat. [2]

Alkoholisõltuvuse 3. staadium

Sellele staadiumile on iseloomulikuks kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes, alkohoolik muutub alkoholi suhtes järjest tundlikumaks. Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest ning üle minema lahjematele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, domineerima hakkavad konfliktivalmidus, pahurus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ning reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga . Välja on kujunenud inimese degradatsioon .
Siseelundite süvenenud kahjustuse tõttu lakkab enam kahjustatud elundsüsteemi tegevus ning saabub surm. [2]

3.2. Alkoholisõltuvuse ravi

Ravi võtmeküsimuseks on aidata patsiendil alatiseks lõpetada või normaliseerida alkoholi tarvitamine. Esimeseks sammuks on inimese võõrutamine alkoholist. Olenevalt konkreetsest isikust ja temal esinevatest sümptomitest valitakse ravi. Vaja võib ka minna organismi üldseisundit tugevdavaid ravimeid, vahel ka rahusteid ja antidepressante, mis kõrvaldavad alkoholist loobumisega kaasnevat ärevust, hirmu, meeleolulangust ja unehäireid. Edasi saab kasutada kas ravi alkoholist täielikult loobumiseks või uut nn Sinclair ’i meetodit, mis vähendab iha alkoholi järele ja võimaldab kolme kuni neljakuulise ravi järel hakata alkoholi mõõdukalt tarvitama.
Üheks võimaluseks on ka erinevate ravimite abil psüühika tasakaalustamine – et inimene ei vajaks alkoholi ’’ ravimina ’’ erinevate häirivate enesetundeilmingute kõrvaldamiseks. Sellisteks ilminguteks võivad olla näiteks ärevus, kurvameelsus, närvilisus ja kergesti ärritumine, uinumisraskused. Neil puhkudel kui meeleolu saab ravimitega parandatud väheneb alkoholi tarvitamise vajadus iseenesest.
Teiseks võimaluseks on anda inimesele ravimit, mis organismis alkoholiga kokkupuutes tekitab reaktsioonina väga ebameeldiva enesetunde, mõnikord koguni eluohtliku seisundi. Sellist ravi võib nimetada ’’hirmuraviks’’ – teadmine, et alkoholi tarvitamine võib viia tõsiste tagajärgedeni, aitab joomishimulisel alkoholist loobuda . Kasutatavaks ravimiks on disulfiraam, mille naha alla paigutatavat ravimvormi rahva hulgas ’’ampullina’’ tuntakse. Antud meetod eeldab täielikku alkoholist loobumist. [2]

4. Pohmell

Pohmell ehk abstinentsi sündroom on teisisõnu võõrutusseisund ehk alkoholi lahkumine kehast, millega kaasneb nii kehalisi kui ka psüühilisi ilminguid .
Pohmelli on kahte liiki. Alkohoolikud ja inimesed, kes pidevalt alkoholi ei tarvita, kogevad pohmelli erinevalt. Joodik , ehk inimene kes on harjunud suure alkoholikogusega, põeb rasket pohmelli kui alkoholi hulk peaks mingil põhjusel vähenema. Enamasti tunneb joodik peavalu, süda on paha, käed värisevad, kassiahastus kimbutab ning kõik väiksemadki helid võimenduvad tugevaks ning talumatuks müraks.
Ainuke tõhus abi niisuguse pohmelli puhul on pöörduda ravile hea narkoloogi juurde. Kroonilise alkohooliku ravimiseks kasutatakse rahusteid, vitamiine, antidepressante või südametegevust ergutavaid rohtusid. [3]

Miks pohmell tekib?

Alkohol on diureetikum , mis tähendab, et see suurendab uriini eritumist ja põhjustab organismis vedelikukaotust. Suurem osa pohmelusega seotud sümptomitest tulenebki vedelikukaotusest.
Vedelik hakkab organismist kaduma kohe, kui alustatakse alkoholi tarbimist. Alkohol langetab ka veresuhkru taset ning kulutab organismi vitamiini- ja mineraalivarusid. Koos vedelikupuudusega põhjustab see pohmelusega kaasnevat tuikavat peavalu. Alkohol võib ka esile kutsuda pea veresoonte laienemise, mis muudab peavalu veelgi tugevamaks. [3]

Pohmelli sümptomid

Alkohol mõjub inimestele erinevalt ja ühe inimese pohmelus ei pruugi sarnaneda teiste omaga. Pohmelli sümptomid sõltuvad tihti tarbitud alkoholi sordist ja kogusest ning inimese kehakaalust ja pikkusest. Mida suurem on inimese kehakaal , seda kiiremini alkohol organismis lagundatakse, mistõttu näib sageli, et mehed suudavad rohkem alkoholi tarbida kui naised.
Kõige sagedasemateks pohmeluse tunnusteks on peavalu ja väsimus, valguse- ja helitundlikkus, halb enesetunne, südamekloppimine, iiveldus ja oksendamine , üldine lihasvalu, kerge kõhulahtisus, värisemine ja janu ning silmade punetus . Mõningad pohmeluse sümptomid sarnanevad purjusolekuga. Pea võib ringi käia või tundub, nagu ruum tiirleks.
Peale kehaliste hädade võib pohmelus muuta ka inimese käitumist ja tuju. Tekivad masendus ning süü-, alaväärsus- ja häbitunne.
Tumedamat värvi alkohoolsed joogid kipuvad tekitama suuremat pohmelli, sest sisaldavad rohkem toksilisi lisaaineid . Nendeks on piirituse või veini tootmise käigus tekkinud kõrvalsaadused, mis annavad igale joogile iseloomuliku välimuse. Alkohoolsete jookide koostises on sageli türamiini, mis võib tekitada peavalu. Purjuspäi magades on une kvaliteet halvem kui kaine peaga, mistõttu võib ärgates esineda magamatuse tunne.
Oksendamine kui enesekaitse
Elu esimesed alkoholipruukimised lõpevad enamasti varsti pärast joomist iivelduse ja oksendamisega. See on organismi kaitserefleks, mis tühjendab mao sisu koos seal leiduva alkoholiga. Alkohooliku oksendamine jääb järgmisse hommikusse ning on erilise iivelduseta, limase eritusega maokramp. Kui pohmeluse käes vaevlev mittesõltlane ei suuda üldjuhul alkoholi lõhnagi taluda, siis alkohoolik ei saa ’’tervist korda’’ enne, kui ta on peaparanduse ehk teatud annuse alkoholi saanud. [3]

Kuidas pohmelli vältida?

Pohmelli vältimiseks tuleks enne alkoholi tarvitamist kõht täis süüa. Toit aitab alkoholi siduda ning organismile jääb rohkem aega alkoholi töötlemiseks.
Juua tuleks aeglaselt, hoides joodava koguse paremini kontrolli all. Alkoholi tuleks juua vaheldumisi veega, ning veekogus peaks alati olema suurem kui alkoholi kogus, sest alkoholi joomisest tulenev veekaotus paneb inimese rohkem jooma ning juues ainult alkoholi, halveneb inimese seisund veelgi.
Rohke lisaainesisaldusega, enamasti tumedat värvi joogid, nagu näiteks brändi, portvein ja punane vein, tekitavad suurema pohmeluse.
Erinevat liiki jooke ei tohi juua läbisegi, sest see ärritab magu ning garanteerib hilisema piinlemise.
Veekaotuse vähendamiseks tuleks enne magamaminekut juua mitu suurt klaasi vett. Soovitav on ka võtta multivitamiine, et organism saaks tagasi joomisega organismist väljunud vitamiinid ja mineraalained . [3]

5. Alaealised ja alkohol

Alkohol on noortele iseäranis ohtlik seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata . Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma.
Mida alkohol organismiga teeb?
Alkohol häirib organismi normaalset hormooniproduktsiooni, nii pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu.
Igapäevatoiduga saadav kaltsium ei imendu korralikult, tekib luude hõrenemine ja hambad lagunevad.
Poistel väheneb meessuguhormoonide hulk, ilmneb munandite kõhetumine ja tekivad erektsioonihäired. Poistel suureneb ka naissuguhormoonide osakaal, mis tingib karvakasvu vähenemise ja naiste tüüpi rasvaladestumise.
Tüdrukutel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired ja suureneb meessuguhormoonide osakaal. See tingib keha ja hääle mehelikuks muutumise.
Alaealiste organismi alkoholitaluvus on täiskasvanute omast väiksem, mis tõttu tekib ka alkoholimürgistus palju kergemini. [3]

6. Mõõdutunne

Alkoholi tuleb tarbida mõõdutundega. Tuleb teada oma piire ning neist ka kinni pidada.
Mõõdutunne võib kaduda, kui tarbida alkoholi liiga palju ning liiga kiiresti, jättes organismile liiga vähe aega alkoholi töötlemiseks. Alkohol tekitab organismis vedelikupuudust, inimesel tekib janu ning selle kustutamiseks joob ta alkoholi juurde. Peatselt ei suuda ta enam piiri pidada ning kaotab kontrolli tarvitatava alkoholikoguse üle. Mõõdutundetu alkoholi tarvitamine võib väga lihtsalt viia ohtliku alkoholimürgistuseni.
Mõõdutundeliseks alkoholi tarbimiseks tuleks juua aeglaselt ning mitte ainult alkoholi, vaid alkohoolseid jooke ning alkoholivabasid jooke vaheldumisi. Tundes, et joomine hakkab kontrolli alt väljuma, tuleks alkoholi tarbimine lõpetada ning üle minna alkoholivabadele jookidele .

Kokkuvõte

Uurimustöö eesmärgiks oli uurida, kuidas alkohol inimese organismi mõjutab. Töö eesmärgi saavutamiseks otsisin kõigepealt materjali ning seejärel lõin materjalist tervikliku töö. Töö koostamise käigus sain teada, et alkohol mõjutab peaaegu kogu organismi talitlust. Alkoholi liigtarvitamise tagajärjel võivad välja kujuneda mitmesugused erinevad haigused. Samuti avastasin, et alkohol on oma mõju poolest kesknärvisüsteemi depressant ning kõige rohkem mõju avaldab alkohol peaajule ning tema toime on narkootiline. Selgus ka, et maksakahjustuse ulatus ei sõltu joodud alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Sellest järeldan, et alkohol avaldab inimese organismile väga laiaulatuslikku negatiivset mõju.

Kasutatud materjal

[1] Perekool Alkovoldik
URL= http://www.perekool.ee/m_files/alkovoldik_1.pdf
[2] Sova, Hanna Mis on alkoholisõltuvus?
URL= http://www.akliinik.ee/artiklid.html
[3] Alkoinfo
URL= http://www.alkoinfo.ee/
[4] Alkohol ja tervis
URL= http://www.jootargalt.ee/
[5] Eesti Päevaleht Tervis: pohmell
URL= http://www.epl.ee/?artikkel=7706