............................................................... 3 1.1. Hüperaktiivsuse põhjused............................................................................... 3 1.2. Hüperaktiivsuse esinemissagedus................................................................4 2. TÄHELEPANU-, KÄITUMISHÄIRE JA KOMBINEERITUD TÜÜP..................................5 2.1. Tähelepanuhäire........................................................................................... 5 2.2.Käitumishäire................................................................................................ 5 2.3 Kombineeritud tüüp....................................................................................... 6 3. ELU HÜPERAKTIIVSE LAPSEGA............................................................................ 7 3.1. Ravi.............................................................................................................. 7 3.1.1.Medikamentoosne ravi......................
5. Kuidas saab meditsiin aidata? Ravivõimalused Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi. Psühhoteraapia ülesanne on parandada elukvaliteeti ja õpetada maksimaalselt kasutama allesjäänud oskusi. Käitumisravi seisneb selles, et valida õige taktika dementse inimesega suhtlemiseks ning püüda maksimaalselt aru saada tema vähesest eneseväljendusest. Dementse inimesega suhtlemisel on tarvis arvestada järgmiste asjaoludega: · Kui esineb käitumishäire, siis tuleks aru saada, kus, millal ja kui sageli seda esineb. Samuti peaks jälile saama probleemset käitumist vallandavale põhjusele. Näiteks kui ärritavaks ja agressiivsust põhjustavaks osutuvad mitmeastmelised tegevused (söömine, riietumine), peaks katsuma neid tegevusi lihtsustada, varustades inimene kergesti käsitletavate rõivastega. · Käitumishäire dementsel inimesel võib olla põhjustatud ka nälja- ja külmatundest, kõhukinnisusest, valust, algavast külmetushaigusest.
Mis viib varastamiseni? Varastamiseni võib viia palju erinevaid mõtteid. Tihtipeale ei tehtagi seda, et saada materiaalset kasu, vaid põhjused on teised. Tavaline inimene on stereotüübis kinni, et varastavad ainult vaesed, kuid reaalsus on hoopis teine. Tungiv soov varastada võib tulla ka kleptomaaniast. See on käitumishäire, mis tekitab inimeses soovi varastada. Tavaliselt annab probleem endast märku teismeeas või varjases täiskasvanueas; vahel ka väikestel lastel. Tihti seostatakse kleptomaaniat ka teiste psüühiliste häiretega; põhiliselt söömis- ja ärevushäiretega, kuid ka alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Kleptomaanil on tung varastada, ta ei pea sellest mingit kasu saama, see on sundtegu. Selle käitumishäire puhul on vargused järjepidavad.
Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi. Psühhoteraapia ülesanne on parandada elukvaliteeti ja õpetada maksimaalselt kasutama allesjäänud oskusi. Käitumisravi seisneb selles, et valida õige taktika dementse inimesega suhtlemiseks ning püüda maksimaalselt aru saada tema vähesest eneseväljendusest. Dementse inimesega suhtlemisel on tarvis arvestada järgmiste asjaoludega: · Kui esineb käitumishäire, siis tuleks aru saada, kus, millal ja kui sageli seda esineb. Samuti peaks jälile saama probleemset käitumist vallandavale põhjusele. Näiteks kui ärritavaks ja agressiivsust põhjustavaks osutuvad mitmeastmelised tegevused (söömine, riietumine), peaks katsuma neid tegevusi lihtsustada, varustades inimene kergesti käsitletavate rõivastega. · Käitumishäire dementsel inimesel võib olla põhjustatud ka nälja- ja külmatundest,
Õpiraskustes oleval lapsel on raske minna üle ühelt tegevuselt teisele ning sageli ei mõista laps, mida ta tegema peab. Kui erivajadustega laps õpib tavalise õppekava järgi tavakoolis, siis vajab laps kindlasti lisatuge. Selleks võib olla sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed või psühholoog. Mina kui haridusliku erivajadustega laste õpetajana pean märkama iga last, kes õppetöös muudatusi või kohandusi vajab. Olgu selleks siis laps, kellel on üliandekus, käitumishäire, õpiraskus, puude või kehv terviseseisund ning ka õpilane, kes on pikka aega õppest eemal olnud. Mul küll puudvad kogemused hariduslike erivajadustega lastega, kuid enda hinnangul tuleksin toime seesuguste lastega. Oskaksin abivajavaid lapsi märgata ning leida neile sobiv ning tõhus tugiteenus, et tagada lapsel hea õppeedukus. Haridusliku erivajadustega lapse õpetamisel on tähtis minu kui õpetaja järjepidevus, kannatlikkus ja missioonitunne neid lapsi õpetada. Tähtis
on tundlik periood identiteedi ja enesehinnangu seisukohalt. On tähtis, et lapsed teaksid, et nad saavad kuuluda kahte kultuuri, ning ei pea valima oma päritolu. Mõlemad kultuurid on väärtuslikud. Haridusliku erivajadusega õpilased. Emotsionaal- käitumisraskustega õpilased.. Need on lapsed, õpetaja klassis märkab, olenemata sellest, kas lapsed on diagnoosiga või mitte. Need lapsed vajavad abi eakaaslastega normaalsete suhete loomisel ja õppimisega toimetulekul. Emotsionaal- käitumishäire (EKH) mõjutab õpilase hariduslikku edasijõudmist. EKH on enamat kui ajutine ootuspärane rektsioon keskkonnas olevatele stressi tekitavatele sündmustele; seda esineb püsivalt vähemalt kahes erinevad keskkonnas, millest üks on kool; ei vähene tavalises koolielus kasutatavate otseste sekkumisvõtete järel või siis on koolis kasutatavad sekkumisvõimalused ebapiisavad. EKH lastel on raskused õppimises. Õpilane on samaaegselt häiriv ja ise häiritud
koolist saadud kaaslaste negatiivne suhtumine või halb õppeedukus). Enamikul juhtudel ongi nii, et ühest nendest teguritest ei piisa, et depressioon tekiks, vaid mitu asja peab kombineeruma, et vastav häire ilmneks. 10. Kummal on täheldatud depressiooni rohkem, poistel või tüdrukutel? Tüdrukutel (umbes poole rohkem) 11. Millised häired võivad depressiooniga kaasneda? Söögi-, une-, ärevus- ja keskendumishäire, psühhomotoorne erutus või aeglus, düstüümia ja käitumishäire, lisaks veel uimastisõltuvused, väärtusetuse ja süütunded, enesevigastamine ja surmasoov. 12. Milliseid depressiooni ravi võimalusi on olemas? 1) Eneseabi, 2) psühhoteraapia, mille käigus siis proovitakse läbi erinevate võimaluste käitumist ja mõtteid kujundada, muuta või analüüsida, 3) tablettide võtmine. Düsleksia 13. Mis on düsleksia? Lugemishäire, mille puhul lugemisoskus on madalam kui tavalastel ja
· Emotsionaalsete seisunditega seotud probleemid · Psüühiliselt tervetel isikutel abitu seisundi tuvastamine Mis on psüühikahäire? · Mõiste ,,häire": kliiniliselt äratuntav sümptomite kogum või käitumine, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone. · Psüühikahäire kehtivale rahvusvahelisele psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonile vastav psüühiline seisund või käitumishäire. Psüühika- ja käitumishäired · Orgaanilised psüühikahäired · Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired · Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Meeleoluhäired' · Stressiga seotud häired · Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired · Vaimne alaareng · Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Süüdivus
Kõik vajalik info on selles raamatus olemas. 4. Bill Rogers ,, Taasleitud käitumine" ( 259 lk) Raamatus on käsitletud nii laste probleemse käitumise mõistmist kui ka neile sobiva käitumise õpetamist. Raamatus on suurepärase kopeeritavad töölehed. Raamatus on järgmise artiklid: Käitumishäiretega laste mõistmine: Õpetajate eraldatus, kolleegide toetav suhtumine, põhjuslik patoloogia, mida me saame kontrollida, kordarikkuv käitumine või käitumishäire, tähelepanupuudulikkuse häire, käitumise õpetamine. Käitumistaastuse põhijooned: käitumisprofiili tuvastamine, kava koostamine, klassiõpetaja roll, juhtuminõustamine, neljasilmakohtumised. Programmi kavandamine: peegeldamine, eetilisus, vihjepildid, küsimused, harjutamine, tagasiside, edasijõudmine, kontrollikese, sisekõne kasutamine käitumistaastuses, kujutletav abiline. Emotsionaal-ja käitumisraskustega õpilaste motiveerimine: motivatsioon, ebaõnnestumised,
püsivust ning endale kindlaks jäämist, kuid selleks, et lapseks kasvaks tubli kodanik, kes saab iseseisvalt elus hakkama on see kõik seda väärt. Uuringute järgi ennustabki vanemlik stiil lapse edasist sotsiaalset kompetentsust ja õppeedukust, kuid ka probleemse käitumise tõenäosust. Peaaegu kõik lapsed käituvad ka oma arengu vältel vahel halvasti. On olukordi, kus laps ei saagi teisiti käituda kui probleemselt. Miks ühel lapsel kujuneb välja käitumishäire ja teisel mitte? Milline on normaalne ja milline ebanormaalne käitumine? Mida noorem laps, seda rohkem annab ta oma rahulolematusest ja probleemidest märku käitumisega. Teatud vanuses tal veel puudub vastav sõnavara ning oskus probleeme teistmoodi väljendada. Käitumine on ainult jäämäe tipp. Põhjusi tulebki otsida nii lapse isiksuse eripärast, vaimsest võimekusest, tema vajadustest kui ka teda ümbritsevate inimeste käitumisest. Laps õpib
arendada selle teatud jooni oma tugevusteks. Nii mõneski ametis tuleb kasuks energilisus ning aktiivsus; väidetavalt on mitmed tuntud teadlased, kunstnikud ning näitlejad olnud ATH diagnoosiga. (www.peaasi.ee). 15 4. PATSIENT JAN-i ATH JUHTUM Jan (13a) on elanud keeruliste suhetega perekonnas ja keskkonnas ning selles tundlikus eas on ta sattunud Tallinna Lastehaigla Psühhiaatria osakonda ravile. Põhidiagnoos – Hyperkineetiline käitumishäire Kaasnev diagnoos – käitumishäire diagnoosiga Okt. 2012 Patsient saabub Lastehaigla osakonda, Tallinna Laste Turvakodustst (TLT). Laps ei käi koolis, hulgub, suitsetab, nuusutab gaasi. 6klassis taheti kursust kordama jätta, probleemid on alanud juba 1.klassist. Laps ei soovi kodus elada ja jookseb pidevalt kodust ära. Kodus esineb füüsilist vägivalda, elanud periooditi Tallinna Laste Turvakeskuses(TLT-s).
hakatakse koolist eemale hoidma. Kuid ka sellistel noortel on kuuluvus- ja tunnustusvajadused ja nii võivadki nad leida tee tänavakampadesse. Kuid käitumisprobleemidel võivad mõnikord olla hoopis teistsugused ja pisut ootamatudki tagamaad. Nimelt lugesin ühte uurimustööd, kus räägiti andekatest lastest seoses probleemse käitumisega. Üsna tihti on sellised lapsed ekslikult omale külge saanud kas aktiivsus- ja tähelepanuhäire, tõrges-trostlikku käitumishäire või bipolaarse meeleoluhäire diagnoosi. Ja kuigi uurimuses viidatakse, et mõnikord on need diagnoosid õigustatud, siis tihtilugu tulenevad need hoopis sellest, et andekatel lastel on iseloomuomadused, mida tõlgendatakse käitumishäirena. Artikli autor, James Webb väidab, et andekad lapsed on juba oma olemuselt intensiivsemad ja impulsiivsemad kui tavalapsed. See sisemine intensiivsus avaldub tihtilugu ka kõrgenenud motoorse aktiivsuse ja füüsilise rahutusena. Sellised lapsed veedavad
● Liigne päevane unisus või väsimus : unisuse, loiduse või kurnatuse tunne; võivad olla iseseisvad sümptomid või tuleneda Parkinsoni tõve ravimitest ● Valu: ebamugavustunne ühes kehaosas või kogu kehas ● Nahamuutused: rasvane või kuiv nahk; suurenenud melanoomirisk ● Uneprobleemid: unetus (raskused uinumisel), rahutute jalgade sündroom (ebamugav tunne jalgades, mis kaob nende liigutamisel) või REM-une käitumishäire ● Lõhna kadu: vähenenud võime lõhnu tuvastada ● Kõneprobleemid: rääkimine pehme ja üksluise häälega ning mõnikord sõnade summutamine või pomisemine ● Neelamisprobleemid: hilises staadiumis- lämbumine, köha ja kurgu puhastamine söömise ja joomise ajal ● Nägemismuutused: silmade kuivus, kahekordne nägemine ja lugemisraskused ● Kaalumuutused: mõnel inimesel võib esineda kerge kuni mõõdukas kaalukaotus
keskkond on olnud talle kuni 1.klassini täiesti võõras. Kuigi Mardi vanemad hindavad haridust, ei ole olnud neil pere kõrvalt aega piisavalt Mardi eelkooliaegset õppimist distsiplineerida, seega ei ole Mart õpikeskkonnaga harjunud. See aga pärsib Mardil koolis kaasategemist ning samuti vajab ta tihti individuaalset lähenemist, et ta ikka tööle asuks ning ülesandest aru saaks; * Mardil esineb seni diagnoosimata arengu – või käitumishäire, mis segab tal keskendumast ning raskendab õpitavast arusaamist (varajane depressioon, ADHD, afaasia jne... ) (APA, 2013, Birmaher et. al, 1996); * Mardil esinevad üleüldised õpiraskused, mis pärsivad tal teistega samas tempos kaasategemist ning ülesannete üheselt mõistmist. Õpiraskused mõjutavad tema võimet kuulata, keskenduda ning samas ka kirjutada, lugeda, matemaatiliselt mõelda või põhjendada (Barnes, Fletcher & Fuchs, 2007). SPETSIIFILINE OSA 3. Psühholoogi tegevuskava
muud õpiraskused, 7) teistest lastest sagedamini täheldatakse ka motoorse ja kõne arengu pidurdust. Sekundaarseteks komplikatsioonideks võivad olla: 8) sotsiaalse suhtlemise häired ja madal enesehinnang. Hüperkineetilised häired kattuvad oluliselt teiste käitumishäirete, näiteks sotsialiseerumata käitumishäirega. Käesoleval ajal võimaldavad uurimisandmed siiski eristada grupi lapsi, kelle kliinilises pildis on põhiprobleemiks hüperkineesia. Käitumishäire sümptomid ei välista ega kinnita põhidiagnoosi kriteeriume, kuid nende olemasolu või puudumine võimaldab eristada põhidiagnoosi raames alajaotusi. Iseloomulikud tunnused 1. Motoorne ja käitumuslik hüperaktiivsus -s.t. laps ei suuda paigal istuda, lahkub sageli oma kohalt, jookseb ja ronib palju, ei oska vaikselt mängida, on alati tegevuses, räägib palju. 2. Halb tähelepanu maht, piiratud kontsentratsioonivõime 3. Tähelepanu kergesti kõrvalejuhitatavus, hajutatavus - s.t
teostamisel või toimetulekul raske olukorraga isiku igapäevases elukeskkonnas. Tugiisiku teenuse sihtgrupid: q Lapsevanemad, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel; q Isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut; q Isikud, kes vajavad abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt; q Lapsed, kes vajavad abi psüühika või käitumishäire tõttu; q Lapsed, kelle vanemad on raskustes nende eest hoolitsemisega ning neile turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisega; q Jt. 15 KOV teenus Lapsehoiuteenus lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille vältel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
olevat psühhopaatilisi kalduvusi, areneb täiskasvanueas välja psühhopaatia? See küsimus on eriti tähtis just sellepärast, et alaealiste psühhopaatia mõõdetega tehakse jätkuvalt juriidilisi otsuseid, millel on püsivad tagajärjed. Juhtiv alaealiste psühhopaatia mõtestamine rõhutab kalke ja tundetuid omadusi ning ka kriminaalset ning antisotsiaalset käitumist. Selle järgi on psühhopaadist nooruk isik, kellel on käitumishäire koos kalkide ja tundetute omadustega. Teise vaatenurga alt on alaealiste psühhopaatia ülesehitus sama, mis täiskasvanute psühhopaatial. See uskumus tuleneb peamiselt erinevatest mõõdetest. Nende mõõdete juhtiv oletus on see, et psühhopaatia esineb laialdaselt samades omadustes vaatamata, kas isik on 11-aastane või 33-aastane. Psühhopaatia mõõdetel esineb üldiselt kõrget vaenulikkust ja vähest alalhoidlikkust nii täiskasvanutes kui ka puberteediealistes
Erapraksises on hinnad erinevad, kuid ühes eraasutuses maksab 30 minutiline seanss 50 krooni ja tunnine seanss 100 krooni. Tegelikult on mõningal määral võimalik ka iseseisvalt foobiast jagu saada, kuid see oleneb kindlasti foobia liigist ja tugevusest. Milliseid psühhoteraapiameetodeid siis valida? Pole olemas teraapiameetodit, mis oleks efektiivne kõigi psüühika- ja käitumishäirete ravis. Meetod on efektiivne siis, kui tema efektiivsus on tõestatud konkreetse psüühika- ja käitumishäire ravis. On antud välja raamat: Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat, Edmund J. Bourne Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon moodustas 1993. aastal töögrupi (The Task Force on Promotion and Dissemination of Psychological Procedures, edaspidi töögrupp), mille ülesandeks sai teaduslikult tõestatud efektiivsusega teraapiameetodite defineerimine ning selle teadmise levitamine. Töögruppi kuulusid erinevate psühhoteraapiakoolkondade esindajad. Juba 1995. aastal
ilmakodaniku eneseusu ja väärtushinnangud. ALAEALISTE ANTISOTSIAALSE JA DELINKVENTSE KÄITUMISE RISKITEGURID Indiviidi füüsilisi, emotsionaalseid, kognitiivseid ja sotsiaalseid omadusi teatud ajahetkel, nimetatakse individuaalseteks riskiteguriteks. Sellised on sugu, rass ja etnilisus, agressiivsus, IQ, akadeemiline (eba)edukus, emotsionaalne seisund, tähelepanupuudulikkuse ja hüpperaktiivsuse häire (ADHD), tõrges-trotslik käitumine(ODD), käitumishäire (CD), geneetilised ja füsioloogilised karakteristikud. Perekondikud riskitegurid on sageli seotud lapse vahetu keskkonnaga ja võivad ilmneda nii otseselt kui kaugemalt. Sellisteks riskiteguriteks on perekonna struktuur, pereliikmete arv, vaesus/ madal sotsiaalmajanduslik staatus, perekonnaliikmete kriminaalsus, ema tööhõive, vanemlus teismeeas, lahutus, perevägivald, vanemlik psühhopatoloogia, vanemlik kasvatuspraktika, lapse füüsiline väärkohtlemine.
t. inimesed juba sünnipäraselt erinevad oma isikuse omadustelt ja need omadused on väga püsivad inimese elu jooksul, avaldudes inimese käitumises, suhtumistes ja hoiakutes. Ei ole olemas ühetaolist universaalset inimloomust, vaid on isiksuse omaduste komplektide erinevad variandid. 3. Isikuse omadused ei ole "peidus", inimesed hindavad küllalt täpselt enda ja teiste isiksusejooni. Kohtupsühholoogia kontekstis tuleb selgelt eristada mõisteid - isiksuseomadused - isiksusehäire - käitumishäire - psühhopaatia Isiksuseomadused: inimesele kogu elu jooksul iseloomulik tunnuste kogum, mis avaldub tema käitumises, suhtumistes ja hoiakutes Isiksuse omadused ei põhjusta käitumist. Inimese käitumises, tema sotsiaalsetes suhetes avaldubki tema isiksus. Normi piires olevate isiksuseomaduste vahetu põhjuslik seostamine konkreetse õigusvastase teo toimepanemisega ei ole teaduslikult põhjendatud.
Ka rahvasuust on olnud kuulda läbi sajandite sõna ,,hull". Aga just neidsamu ,,hullukesi" on väga seinast seina, tihtipeale ei suudeta inimese käitumiselegi diagnoosi panna. Loomulikult juhul, kui see on olemas. Teema valikult lähtusin eelkõige sellest, et isiksushäired on tegelikult palju levinumad, kui arvatakse. Ja ei saa ka unustada, et inimese intelligentsus sõltub sellest, kuidas ta erinevates olukordades hakkama saab. Olukord on ka see, kui suhelda inimesega, kellel on tõsine käitumishäire. Ei saa jätta mainimata, et igalühel on olemas pea käputäis isiksushäireid. Erinevus on vaid selles, kui palju mõni kindel häire endast tunda annab ja kui palju mõjutab see isikutevahelist suhtlust ning sellega omakorda inimese enda elukvaliteeti. Ilmselt kõige kuulsama käitumishäirega inimene, kes keskmisele inimesele peaks olema teada, on Anneliese Michel, kellest Scott Derrickson filmi pealkirjaga ,,Emily Rose'i vaimude väljaajamine (The Exorcism of Emily Rose)"
alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega) kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, Psüühilise arengu spetsiifilised õpivilumuste spetsiifilised häired F8 häired (lugemishäire, arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism) hüperkineetiline häire, käitumishäire, Psüühikahäired lapse- ja tundeeluhäired (lahutamiskartus, F9 noorukieas rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire)
Käitumishäiretest tulenevate probleemide korral on riskipere taustaga õpilase puhul vale temperamendi mõistega mängimine Eero Kalervo Paloheimo arvates liiga lihtne ja ohtlik. Tähelepanuta jäävad siis nii õpilase kui õpetaja toimetulematuse tegelikud põhjused. Bronfenbrenner (1979) juhib tähelepanu sellele, et kodukeskkonna kvaliteet ja elusündmused võivad oluliselt mõjutada õpilase enesekindlust ja oskuste puudulikkus, kohanemisraskused, umbusklikkus, kiindumus- ja käitumishäire jms. Õpilane, kes käitub halvasti on ebakindel. Tema halva käitumise taga võib peituda varjatud põhjusi nagu hirm, küüdimatus, põnevus, kättemaks, võimu-, lähedus- või tähelepanuvajadus (Paloheimo 2008). Õpilase ebakindlust saab õpetaja kas kahandada või võimendada, olenevalt tema pedagoogilistest võimetest ja inimlikest omadustest, kuid üksikud ülekohtused reaktsioonid ei ole õpilase ebakindluse põhjuseks
kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, Psüühilise arengu spetsiifilised õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire, F8 häired arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism) hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired (lahutamiskartus, F9 Psüühikahäired lapse- ja noorukieas rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire) Orgaanilise psüühikahäire põhjustab peaajuhaigus, -kahjustus, -või muu –häire, mille tagajärjel peaaju ei tööta enam nii nagu peaks
F2 psühholoogilised häired (nt skisofreenia) F3 meeleoluhäired (nt depressioon) F4 ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid F6 isiksusehäired, muud käitumishäired F7 vaimne alaareng F8 psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 psüühikahäired lapse- ka noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired (F53.0 kerged; F53.1 rasked; F53.8 muud). F0 Orgaanilised häired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja) tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Alzheimeri tõbi progresseeruv aju haigus,
test, töölehe täitmine, juhtnöörid)eest põgenemises või selle vältimises, siis hoiab seda ilmselt alal negatiivne sarrustus.(Harrison, J. jt. 1996) Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste suhe õpetajatega on seoses nende õpiraskustele ja käitumisele keeruline. Agressiivsed käitumismustrid soodustavad negatiivse suhte tekkimist õpetaja ja õpilase vahel.(Ladd ja Burgess, 1999, viidatud Sutherland jt. 2008:226 järgi) Õpilased, kel on risk emotsionaal- ja käitumishäire väljakujunemiseks, või kel see juba on välja kujunenud, on klassiruumis valitseva õpetaja-õpilase vahelise suhtlusmustri suhtes eriti vastuvõtuvõtlikud. Tihti on pedagoogid veendunud, et emotsionaal- ja käitumishäirega õpilase jaoks ei ole nende klassiruum õige koht(Schumm & Vaughn, 1992, viidatud Sutherland jt. 2008:226 järgi) Kuid samas needsamad õpetajad viivad läbi väga piiratud hulgas kohandusi ja ei ole huvitatud muutma materjale, ülesandeid või õppematerjale
4) Väheneb kooliga seotus ei tunta ühist osa, kattuvust. 5) Sellega kaasneb füüsiline eraldumine algab väikeste sammudena. Seda aitab leevendada just OSASAAMINE, OSALUS muuta kool võimalikult atraktiivseks. Frustratsiooni-enesehinnagu mudel. Madalad akadeemilised saavutused. Kaasneb enesehinnagu langus. Ärritunud. Kaasneb probleemne käitumine. Koolist väljalangemine. Lugemishäire ja käitumishäire vaheline seos? Need on omavahel seotud. Küsimus on selles, millise algusega need on seotud: 1) Aeglane lugemaõppimine -> pettumus -> KH (käitumishäire). 2) KV (käitumiskäire) -> keskendumisraskus - > lugemisraskus Pole vahet kumma algusega on tegemist. Kõige olulisem on saavutada koolis kohe alguses võrdne lugemisoskus. Siis jääb ära võrdlusmoment, et ma ei oska nii hästi kui teised. Sageli on esimeses klassis probleemid
koolipoisile paki suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. Nii määratleb isegi Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon suitsetamist haigusena: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Nikotiini-sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiinigiga. Probleemid: 1.Kuidas mõjutab tubaka tarbimine inimest? 2.Kuida kahjulik on passiivne suitsetamine? 3.Kui suur on tubaka tarbimine noorte seas? 4.Kui suur on suitsetamise populaarsus Kureesaare gümnaasiumis Käesoleva uurimustöö eesmärgiks: Anda ülevaade erinevatest suhtumistest suitsetamisse ning jõuda selgusele, mille pärast hakatakse ja
F7 Vaimne alaareng kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega) F8 Psüühilise arengu spetsiifilised kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, häired õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire) pervasiivsed arenguhäired (autism) F9 Psüühikahäired lapse- ja hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired noorukieas (lahutamiskartus, rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire) Eakate psüühikahäirete eripära Eakate psüühiliste iseärasuste ja neist tingitud erivajadustega on Eestis seni tegeldud peamiselt orgaaniliste psüühikahäirete tähenduses. Praktiliselt üldse pole aga käsitletud nende
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad. Uni ja ööpäevarütmid. Bioloogiline rütm on ajas korduv, ühesuguse järjestuse ja intervalliga toimuv bioloogiline sündmus või funktsioon. Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (loomade paljunemistsüklid, ränne-aastaaegade vaheldumisega seotud). Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endoge...
Tavaliselt esineb kalk hoolimatus teiste suhtes; tugev ja püsiv vastutustunde hoiak; sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eriamine; võimetus püsisuheteks; madal frustratsioonitaluvus; võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest ja nii edasi. Attention deficit disorder - see on düssotsiaalne isiksus, seda väljendit kasutab psühhiaater. Attention deficit disorder on täiskasvanu isiksuse ja käitumishäire. Seda diagnoositakse vaid 18-ndast eluaastast peale ning on Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis tähistatud tähe ja numbriga F61. Attention hyperactivity disorder - aktiivsuse tähelepanu häire, mis on psühhiaatriline diagnoos. Diagnoosi annab psühiaater. See on tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häirete jätkuks. Hüpergeneetilised häired, mille alla kuulub aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. Nii määratleb isegi Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon suitsetamist haigusena: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Nikotiini-sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest suhtumistest suitsetamisse ning jõuda selgusele, mille pärast hakatakse ja jätkatakse suitsetamist. Teadustöös püstitatud hüpotees on, noored suitsetaksid vähem juhul, kui nad lükkaksid edasi esimese sigareti tõmbamist. See teadustöö räägib tubaka tarbimisest ja selle mõjust
sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud F0 – orgaanilised psüühikahäired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmetepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja) – tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Altzheimeri tõbi – progresseeruv aju haigus, mille korral närvirakud hävivad ja inimese kognitiivsed
19 last. Lapseeas avalduvad psüühilised sümptomid, eriti käitumishäired, hüperaktiivsus ja tõenäoliselt ka depressioon, suurendavad alkoholiprobleemide riski hilisemas elus. Mitmesuguste ärevushäirete mõju nähtavasti varieerub: kui generaliseerunud äre- vushäire all kannatavad lapsed hakkavad alkoholi tarvitama teistest varem, siis lahu- tusärevuse all kannatavad noored alustavad alkoholikasutust teistest hiljem. Mitme üheaegse psüühilise häire, näiteks käitumishäire ja depressiooni esinemine suurendab sõltuvusprobleemide riski. Lapseea vaimse tervise häirete, näiteks ADHD ja käitumis- häire ravi näib vähendavat sõltuvushäire väljakujunemise tõenäosust. Noortel alkoholikasutajatel on kaasnev psüühiline haigus pigem reegel kui erand. Rahvastiku-uurimustele toetudes võib oletada, et 60-80% sõltuvusprobleemidega noortest kannatab ühtlasi mõne psüühilise häire all. Kõige levinumad on käitumis-
valitseb ebakindlus. Siiski on pikaajalised uuringud näidanud, et puberteedi või täiskasvanuikka jõudmisel sõltub tulemus palju sellest, kas häirega kaasnes agressiivne, delinkventne või sotsiaalselt ebakohane käitumine. Järelikult baseerub nende häirete jaotamine alaliikideks selliste kaasnevate sümptomite olemasolul või puudumisel. Koodi F 90,0 tuleks kasutada, kui hüperkineetilise häire (F90.-). Üldised kriteeriumid avalduvad, kui käitumishäire ( F91.-) omi ei ole. Sisaldab: tähelepanu puudulikkuse sündroom hüperaktiivsusega ( attention deficit disorder or syndrome with hyperactivity ); Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega ( attention deficit hyperactivity disorder) Ei sisalda: hüperkineetiline käitumishäire ( F90.1). (World Health Organizatsion Geneva 1992:258). Selline on siis teaduslik jutt. Minu nägemus omakorda sellest lapsest oleks selline: Rahutu, jookseb ringi, ei püsi paigal
meeleolust, kontekstist, tagasisidest. - Käitumise kaudu väljenduvad lapse sotsiaalsed oskused ehk oskus käituda teistega viisil, mis on kohane ja tõhus. Käitumine on õpitav, see vajab suunamist ja harjutamist. Tahtlik kontroll oma käitumise üle kujuneb järk-järgult väljast sissepoole. Käitumishäired - Kõik lapsed käituvad mõnikord halvasti, nad alles õpivad, kuidas käituda erinevates olukordades, kuidas ennast kehtestada ja kuidas oma emotsioone väljendada. See ei ole käitumishäire. - Vastusena mingitele stressi tekitavatele oludele võivad ilmneda käitumisprobleemid. - Käitumishäirega on tegemist juhul, kui lapse käitumine erineb eakohasest oodatavast oluliselt (vaenulikkus ja agressiivsus) ja kui see kestab vähemalt 6 kuud. Häire aluseks on bioloogilised faktorid, mitte vaid keskkondlikud olud. Käitumishäirete ilmingud (RHK-10, F91) - Tõrges-trotslik käitumine iseloomulik tõrksus ja väljakutsuv käitumine, laps ei kuula sõna,
p df 23 Konstabel, K. (2012). Andekate laste tuvastamine. Rmt. V. Sepp (Toim.). Andekas õpilane klassis: abiks õpetajale andekate õpilaste tuvastamisel ja toetamisel. Tartu: Tartu Ülikooli Teaduskool, 9-17. [2015, märts 27]. http://video.ut.ee/maarja/viire/raamat-trykki.pdf Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri. Vainküla, K. (2014, november 21). VANA KULD: Käitumishäire reetis andeka lapse. Eesti Ekspress. [2014, märts 14] http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vana-kuld-kaitumishaire-reetis-andeka- lapse?id=69714757 Veisson, M. (2008). Andekas laps. rmt: M. Veisson, Lapsevanematele erivajadustega lastest (lk 15-21). Tartu: Atlex. Winner, E. (2000). The Origins and Ends of Giftedness. American Psychologist, No 1, 159- 169. [2015, märts 13]. http://www.drjilljenkins.com/wp-content/uploads/2011/11/index.pdf
hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus – apaatia. Letargia, initsiatiivitus, ükskõiksus, pseudodepressioon. Mediaalne fr kahj – akineetilisus, uriini pidamatus, sõnalise väljendumise häire. Ühepoolsel kahjustusel on nähud vähem väljendunud. Haarderefleks, imemisrefleks, kõnnakuhäire, asendi peetus, stereotüüpsete liigutuste kordamine, ehhopraksia(liigutuste imiteerimine), ehholaalia (sõnade ja lausete kordamine). Frontaalne käitumishäire, kõnnaku apraksia Parietaal- e kiirusagar. Sensoorne koor – tundlikkus vastaskehapoolest. Osa Wernicke kõnekeskusest, kõnest arusaamine. Kuulmis jainfo integratsioon. Tunnetus – tajude süntees ja analüüs. Domineeriv poolkera – arvutamine. Mittedomineeriv poolkera – kehaskeem, ettekujutus väliskeskkonnast. Kahjustus – vastaskehapoole tundlikusehäire; vormi, pinna, kaalu analüüsi häire; Wernicke afaasia (neologismid, mittesõnad, sõnasalat); agnoosia, apraksia, neglekt e
Düssotsiaalne isiksus. Spetsiifilised isiksushäired. Düssotsiaalne isiksus rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. (kalduvus süüdistada, madal agressioonilävi jms) Tõsine täiskasvanu eas pandud diagnoos. Attention deficit/hyperactivity disorder aktiivsus ja tähelepanuhäire, kuulub hüperkineetiliste häirete alla. F90.0. Psühhiaater diagnoosib. Hüperaktiivsus- pole küll diagnoos. Conduct disorder käitumishäire. Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häirete all (eelmine ka). F91 korduv ja püsiv düssotsiaalne, agressiivne või delinkventne käitumine. Behavior problems/difficulties käitumisprobleemid/raskused probleemne käitumine Probleemne käitumine hinnanguvabalt kirjeldatakse indiviidi käitumis. Probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab raskusi, st takistab õpilase või klassi normaalset tegevust, või viitab raskuste olemasolule, st
kohanemisprobleemid (isolatsioon) emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired · Kes? Raskused RÕK omandamisel (norm) · Tegemist kognitiivsete anomaaliatega (bioloogilisest düsfunktsioonist; keskkondlikud faktorid soodustavad) · Enam P, 6-10% lastest · Sageli komorbiidsus (ADHD, käitumishäire) lugemishäire (düsleksia) · kirjutamishäire (düsgraafia) · arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire · Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) · Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus · Võivad kaasneda
halvasti õppima või hakata teistmoodi/halvasti käituma. Paarid, kellel on palju konflikte, kuid kes jäävad kokku, mõjutavad lapsi halval moel sama palju kui need, kes konfliktide pärast lahutavad. Divorce emotionally- vähem aega ja energiat kulutatakse abielu peale, välditakse partnerit, väljaspool kodu veedetakse rohkem aega (partnerist lahus), samas välismaailmale näidatakse et kõik on korras, vahel hakatakse väljaspool sellises juhtumis süüdistama last, kellel on käitumishäire või midagi muud viga ja temast saab pere patuoinas. See, kui suur on kriis kodus, kui üks vanem kolib välja, näitab kui palju on pere liikmed harjunud mõttega, et vanemate abielu on läbi. Tavaliselt (90%) lahutavatest vanematest teevad nii, et isa kolib välja ja ema jääb lastega koju elama. Piiride ebaselgus (boundary ambiguity)- segadus sellest, et kes kuulub perre ja kes mitte. Lahutuse kulg: 1. Tunnevad et midagi valesti 2. Lahus elamine 3. Legaalne lahutus 4
hakkab parem, hakkab ka endal parem) ◦ liigne empaatia võib tekitada stressi ja viia selleni, et mõlemad lapsed nutavad ja midagi paremaks ei lähe agressiivne käitumine - poistel pigem füüsiline, tüdrukutel vaimne ◦ vanuselised iseärasused – väiksematele rohkem lubatud ◦ agressiivsus ei ole objektiivselt hinnatav, vaid sõltub laste omavahelistest suhetest ◦ mingil määral on normaalne, mingist hetkest käitumishäire sotsiaalsed reeglid – õige/vale käitumine mingis olukorras ◦ moraalireeglid – mitte keegi mitte kunagi ei tohi neid rikkuda, karistus tugev ◦ konventsionaalsed reeglid – kehtivad kindlas grupis, kindlal ajal, karistus väike – teistepoolne halvakspanu, reeglid võivad muutuda ◦ prudentaalsed reeglid – inimene ei tohi endale liiga teha ◦ juba lasteaiaealised lapsed teevad vahet, milliseid reeglid alati kehtivad ehk isegi kui mõni
o kaasuvad häired Algus 30-36 elukuul Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest o pole identseid juhtumeid Levimus 0,7-116:10 000, P>T (3:1) Erinevad tekkepõhjuste teooriad Õpivilumuste spetsiifilised häired Lapsed, kellel raskusi RÕK omandamisega Kognitiivsed probleemid (bioloogiline düsfunktsioon, keskkondlikud võimendajad) P>T, 6-10% lastest Lisaprobleeme, komorbiidsed häired (ADHD, käitumishäire) Eristatakse o lugemishäire (düsleksia) o kirjutamishäire (düsgraafia) o arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) Välistatud teised probleemid o spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus Võivad kaasneda
Sageli taandub. · Traumajärgse ajukahjustuse sündroom (F 07.2) · Peavalud, peapööritus, keskendumisraskused, mälu nõrgenemine, insomnia, väsitatavus, ärrituvus, alanenud taluvus stressi ja emotsionaalsete ärrituste ja alkoholi suhtes. · Võivad kaasneda depressioon, hirm, püsiva ajukahjustuse kartus, hüpohondria. · Muud isiksus- ja käitumishäired (F07.8) · Isiksus- või käitumishäire psühhoaktiivse aine tarvitamisest (F 1x.71) Harjumus- ja impulsihäired F63 Korduvad teod ilma ratsionaalse motiivita kahjustavad inimese enda ja teiste huve. Käitumise põhjuseks on kontrollimatud impulsid. Nt patoloogiline hasartmängimine, püromaania, kleptomaania, trihhotillomaania. Sooidentsushäired F64 · Transseksualism soov elada ja olla hinnatud kui vastassugupoole esindaja
terviseprobleemide teket: tungitakse terviseprobleemi ümbritsevatesse põhjuslike seoste võrku ja eemaldatakse sellest üks sõlm. Teisese tasandi ennetustöö all mõistetakse juba areneva, kuid kliiniliselt veel mitte väljapaistva haiguse või terviseprobleemi avastamist ja vahelesekkumist, mis võib muuta haiguse prognoosi paremaks. Kolmandase tasandi ennetustöö all mõistetakse uue haigusloo vältimist, kliiniliselt diagnoositava või ilmse käitumishäire sümptomite piiramist võimalikult vara (J. van der Stel 2001). Uimastisõltuvus esmane krooniline haigus, mida iseloomustab nõrgendatud kontroll uimastavate ainete tarvitamise kestuse, koguse ja tarvitamise viisi üle, tähelepanu keskendamine muudelt eluvaldkondadelt uimastite hankimisele ja tarvitamisele, uimastite tarvitamine vaatamata nende negatiivsele mõjule organismile ning mõtlemisprotsessi häire. Nagu teisedki kroonilised haigused võib see olla progresseeruv,
suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) kohanemisprobleemid (isolatsioon) emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired: Lapsed, kellel raskusi RÕK omandamisega on kognitiivsed probleemid (bioloogiline düsfunktsioon, keskkondlikud võimendajad) ·P>T, 6-10% lastest ·Lisaprobleeme, komorbiidsed häired (ADHD, käitumishäire) ·Eristatakse lugemishäire (düsleksia) kirjutamishäire (düsgraafia) arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire: Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) ·Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus ·Võivad kaasneda
Lastele, kel on diagnoositud TPHH, kir- riiukuke käitumisega toime tulla. Näiteks: „Mina ei räägi sinuga ebaviisakalt [või lugupidamatult]. jutatakse sageli välja Ritalin või Dexamphetamine, ravimid, mis aitavad toime tulla tähelepanu, Ma ootan, et sina minuga ka ebaviisakalt ei räägiks“. Seejärel võiks õpetaja taaskeskendada keskendumise ja impulsiivsuse aspektidega. Nagu igasuguse käitumishäire puhul, peab ravimi õpilase tähelepanu vältivalt käitumiselt („Ma ainult otsisin pastakat“) käesolevale ülesandele. positiivsele toimele lisanduma alati toetus käitumisteraapia näol, et suunata ja juhendada lapse Vahel on abi otsesest küsimusest: „Mida sa peaksid praegu tegema?“ Oluline on loomulikult suurenenud keskendumisvõimet või vähenenud impulsiivsust. meeldiv, töine ja lugupidav hääletoon. Vastuseks küsimusele, „Mida sa praegu teed
premotoorse defitsiidi korral ehholaalia j juhtetüüpi afaasiad, kuuldud Pärast kukkumist nt ajuarterite vigastus, leskmed lahti ja vahele veri, takistas, tromb tekkis. sõna ei saa korrata või ei saa kõnes kasutada tähendus ei aktiveeru. Kerge parempoolne hemiparees. Jäid mõlemad kõne produktsioon ja arusaamine kahjustatud, lisaks täehlepanu defitsiit, käitumishäire põhjsutatud kõnearengu häirest. Lapsel FOXP2 on geeni vaja aju ja kopsu normaalseks arenguks. aktivisatsioon kahjustatud poolde jäi. AHV JA INIMENE PPA - Algab nagu semantiline. Algab enne 65 eluaastat, algul visuaalne mälu ja taju korras,
toodud käesolevas peatükis „Agressiooni“ all. Ravimid → peatükk „Farmakoloogia“ Diasepaam Haloperidool Kokkuvõte Akuutsete psühhosotsiaalsete juhtumitega tegelemisel ei kuulu psühhosotsiaalsesse kriisi sekkumine või põhjalikud psühhiaatrilise olemusega vestlused kiirabi ülesannete hulka. Kiirabi peab suutma psühhosotsiaalset hädajuhtumit ära tunda, dokumenteerida olulismaid aspekte patsiendi käitumishäire kohta ja sellekohast adekvaatset abi osutada. Üheks abimeetmeks on ka abiotsijale sobivate asutuste ja konsultantide aadresside ja telefoninumbrite andmine (nt usaldustelefon, tugikeskused, varjupaigad, kriisikeskused). VÕTMESÕNAD agressiivsus algatusvõime alkoholism puudumine asendi asfüksia depressioon Fikseerimine hirmuhäired
annaabi.ee 
