Alkohooliku analüüs (2)

AKADEEMIA NORD
Psühholoogiainstituut
(humanitaarteaduse õppetool)
Annely Uukkivi
1. aasta statsionaarne I
Alkohooliku analüüs
Referaat
Õppeaine: Käitumise bioloogilised alused
Õppejõud: prof. Toivo Niiberg
Tallinn 2010
Mis on alkoholism ?
Lühidalt öeldes on alkoholism haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholism on kõige levinum sõltuvushaigus. RHK – 10 (1999) eristab kuritarvitamist ja sõltuvust. Kuritarvitamine on sõltuvusest kergem häire. Inimene võib pikka aega tarvitada alkoholi kuritarvitamise tasemel, ilma, et areneks sõltuvus.
Kuritarvitamise määratlus:
Tarvitamise viis, mis kahjustab tervist. Kahjustus võib olla somaatiline või psüühiline.
Aine kuritarvitamist kritiseerivad sageli teised inimesed ning seda seostatakse sageli mitmesuguste väärastunud ühiskondliku tõekspidamistega.
Põhjus, miks paljud noored hakkavad alkoholi tarbima
See on küsimus, millele üheselt vastata ei saa. Kogu probleemi mõistmiseks, peab vaatlema noorukiea eripärasid. Alates noorukieast seisab meil ees rida kriitilisi arengumuutusi, mis kestavad läbi elu. Toimuvad nii füüsiline, seksuaalne, moraalne ja tunnetuslik areng. Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et toovad endaga reeglina kaasa alaväärsustunde – paljud noored kannatavad selle all. Samas püüab igaüks seda tunnet varjata. End alaväärsena tundev noor püüab seda varjata, näidates end hoolimatu , lõbusa, muretuna . Üks põhiline viis end alaväärsena tunda on enese pidev võrdlemine ilusamate, edukamate ja rikkamatega.
Olulisemad tunnusjooned noorukieas on:

• vajadus eakaaslaste poolt tunnustatud olla (tunnustusvajadus on selles vanuses suurem kui kunagi varem)
  
• lubatu ja lubamatu piiri järelproovimine (teiste inimestega manipuleerimine )
  
• äärmuslike vaadete ja käitumisega eksperimenteerimine
  
• sagedane segadus ja hirm (ühel hetkel nõutakse endi täieliku iseseisvuse tunnustamist, samas aga tuntakse tungivat vajadust kaitsta end nii iseenda kui kogu maailma eest)
  
• identiteedikriis (väljakutsuv käitumine on alateadlik viis oma teadvustamata sisemiste konfliktide väljendamiseks, samas võib identiteedikriis väljenduda ka apaatiana)
  
• avastuste aeg (riskeerimine ja elamustejanu on normaalsed käitumisviisid, ka mõnuainetega eksperimenteerimine on osa nooruki maailmast).
  

Alkoholi mõju lapse organismile
Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus , pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke , põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid , magu ja soolestik . Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle tulemusena on häiritud toitumisprotsess, organism muutub kurnatuks ning kasv pidurdub. Kõige hullemaks kohaks lapse organismis, mida alkohol kõige julmemalt kohtleb, on kesknärvisüsteem - eeskätt peaaju . Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab endasse kergesti alkoholi, mis hävitab närvirakke. Sepärast alkohoolsete jookide joomine lapse- ja noorukieas toob endaga kaasa sügavaid haiguslikke muutusi kesknärvisüsteemis. Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti.
Alkohoolik
Alkohoolik on alkoholismi põdev isik. Pole kindlat päevas joodavat alkoholi kogust, mis võimaldaks inimest nimetada alkohoolikuks. On teada, et alkohoolikutel tekib tolerants alkoholi suhtes (vajadus suurendada purju jäämiseks joodava alkoholi kogust). Alkoholsõltuvuse viimases ehk lõppstaadiumis langeb alkoholi taluvus järsult ja piisab vaid paarist õllest, et kogu päev "vines" olla. Pole ka kindlat reeglit, mis ütleks kui tihti peab jooma, et olla alkohoolik. Alkoholismi võimaldab sedastada aga sõltuvus - fakt, et inimene sõltub alkoholist või loodab selle päästvale toimele oma igapäevases elus. Ka patsiendi keha ja aju sõltuvad sel juhul alkoholi olemasolust neis kulgevate keemiliste reaktsioonide läbiviimisel.
Ülemaailmne statistika näitab, et alkoholisõltuvus tekib 10-l protsendil meestel ja viiel protsendil naistest. Alkoholismi tekkes on olulised nii pärilikud tegurid kui sotsiaalsed faktorid. Selliseid elustiiliga kaasnevaid tegureid nagu alkohoolikutest sõbrad, alkoholi kerge kättesaadavus ja keerulised probleemid isiklikus elus - võivad olla hoopis olulisemad kui pärilikkus.
Sõltuvuse kriteeriumid
Somaatiliste, käitumuslike ja kognitiivsete avalduste kompleks, mille korral aine või ainete tarvitamine saavutab patsiendi käitumises prioriteedi käitumisavalduste suhtes, mis on kunagi olnud suurema väärtusega. Sõltuvust võib kindlalt diagnoosida juhul, kui mingil ajahetkel eelneva aasta jooksul on esinenud kolm või enam järgmist sümptomit:
(a) tugev tung või sundmõte tarvitada ainet;
(b) võimetus kontrollida aine tarvitamisel käitumist, tarvitamise kestust ja aine hulka;
(c) aine tarvitamise lõpetamisel või vähendamisel tekkiv võõrutusseisund, mille tõestuseks on ainele omane võõrutussündroom; või aine tarvitamine, et leevendada või ära hoida võõrutussümptomaatikat;
(d) tolerantsuse teke, mis väljendub selles, et aine esialgse toime saavutamiseks tuleb tarvitatava aine annust tõsta. Ilmekas on näide alkohol- ja opiaatsõltuvatest isikutest, kes tarvitavad selliseid ööpäevaannuseid, mis on piisavad mittetolerantsete tarvitajate invaliidistamiseks või surmamiseks;
(e) vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees, suurenenud on ajahulk, mis kulub aine hankimisele, tarvitamisele ja toimest toibumisele;
(f) aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele, nagu maksakahjustus massiivse joomise tagajärjel, intensiivsele aine tarvitamise perioodile järgnevad depressiivsed episoodid, kognitiivsete funktsioonide häirumine. Tavaliselt ei ole võimalik selgitada, millisel määrala on isik teadlik kahjustuse iseloomust või ulatusest.
Sõltuvuse kujunemise põhjused

Bioloogilised põhjused – on organismi talitluse iseärasused, mis soodustavad sõltuvuse teket ja on seotud kogu keha siseorganite ja närvisüsteemis ehitusega. Sellel võib olla mitu põhjust – nii pärilikkus kui ka närvisüsteemi kahjustused.
Kuigi on tehtud ka geneetilis-statistilisi uurimisi, mis tõestavad, et alkoholismi ennast pärilikult edasi ei anta, edasi antakse üksnes kalduvus selleks, tulenevalt vanematelt saadud iseloomu iseärasustest.

Psühholoogilised põhjused – on psüühika iseärasused, mis tingivad kalduvuse sõltuvuse tekkeks. Eelkõige tavalisest teravam vajadus hea meeleolu järele koos tühjuse- ja masendustunde ning närvilisuse vähese talumise või talumatusega.
Riskifaktorid võivad olla samuti väga erinevad:

• Kultuurilised ja sotsiaalsed (seadused, mis lubavad alkoholi; sotsiaalsed normid ja tavad, mis soodustavad alkoholi kasutamist, alkoholi kättesaadavus, suured majanduslikud kaotused, vaesus )
  
• Interpersonaalsed (halvad peresuhted, pere ja sõprade soosiv suhtumine alkoholi)
  
• Psühhosotsiaalsed (käitumisprobleemid, halvad suhted tööjuures, enese vastandamine normidele)
  
• Biogeneetilised (haavatavust määravad geneetilised faktorid, psühhofüsioloogiline haavatavus alkoholi mõju suhtes)
  

Alkoholi mõju
Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest . Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile , ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine . Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone.
Alkoholi mõju sugufunktsioonile
Isegi mõõdukas, kuid sage ja pikaajaline alkohoolsete jookide tarvitamine kutsub esile impotentsuse. Suguvõime kutsub progresseeruvalt puhuti näiliselt kõrgendatud sugulise külgetõmbe foonil . See on seletatav pea- ja seljaajus asuvate sugu tsentrumite hävitamisega alkoholi toimel. Lahanguandmed on näidanud, et alkoholi kuritarvitajatest on 52% mandunud sugunäärmed. See on üheks meeste viljatuse põhjuseks. Krooniline alkoholism rikub sugurakkudes toimuvaid ainevahetusprotsesse, muudab sugurakkude valmimise erinevate etappide rütmi ja takistab küpsete spermatosoidide normaalset moodustumist.
Kõige rohkem suguhormoone tekib mehe organismis 25-35 aasta vanuses ning nende hulk veres langeb järk-järgult. Alkohoolikutel algab sugunäärmete tegevuse taandareng hoopis varem, eriti neil, kes hakkasid alkoholi tarbima enne täisealiseks saamist
Ka naistel-alkohoolikutel nõrgeneb sugufunktsioon, tekivad menstruaaltsükli häired ning sageli ka viljatus. Alkoholi kuritarvitamise tulemusena toimub vahel naiste maskuleerimine, s.t. nad kaotavad naistele omaseid teisaseid sootunnuseid ning omandavad mehelikke jooni: kehavormid kaotavad figuuri ümaruse, hääl muutub jämedaks ja kähisevaks, nahk kortsuliseks ning kestendavaks. Need muutused on seletatavad närvisüsteemi ja sisesekretoorsete näärmete kahjustusega alkoholi mõjul. Kuna naise organism on alkoholi suhtes enam tundlik kui mehe oma, siis organismi kahjustavad muutused ilmnevad naiste juures teravamalt ning seda hukatuslikumalt kanduvad edasi järeltulevale põlvkonnale.
Alkohol ja seksuaalsus
Kui oled tarvitanud alkoholi, siis pärsitakse kõigepealt Sinu peas toimuvaid pidurdusprotsesse. See tähendab, et koos alkoholiga uhutakse minema ajusse elu jooksul kogunenud tõkked ja takistused kinnistunud  käitumistavade ja omandatud  toimimisviiside näol. Et nii blokeeritakse kesknärvisüsteemi poolt juhitavad ehk tahtele allutatud protsessid, siis tunnevad alateadvuses pulbitsevad ürginstinktid end seda mõnusamalt. Seepärast ongi nii, et mida suuremaid sõõme oled Dionysose karikast ammutanud, seda intensiivsemaks Su seksuaalfantaasiad võivad muutuda. Vaatamata sellele, et sugutung vaimu tagant ärgitab, ei pruugi keha füsioloogilisi talitlusi juhtivatel keskustel olla asjadest samasugune arusaam. Ära siis imesta, kui juba kerge joobe korral on Su kehal raskusi seksimise ajal kirest haaratud vaimuga sammu pidada ja olenemata sellest, et pea funktsioneerib ihasütitavalt, jääb lõõgastav orgasm saabumata.
Joove
0-0,5 promilli on peaaegu kaine. Selleks peab 60 kg pioss ära jooma pudeli 8 kraadist alkoholset jooki.
0,5-1,5 kerge joove. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma liitri veini.
1,5- 2,5 keskmine joove. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma 0,5 l viina .
2,5-3,0 raske joove väike mürgitus. Selleks peab 60kg poiss ära jooma 0,6 l viina.
3,0-5,0 suur mürgitus, sellest rohkem on juba eluohtlik. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma liitri viina.
Pohmell
Pohmelli on kahte liiki. Erinevat pohmelli kogevad kroonilised alkohoolikud ja inimesed, kes alkoholi pidevalt ei kuritarvita.Joodik, kes on harjunud teatud koguse alkoholiga, põeb raskelt pohmelli, kui joogipoolise kogus mingil põhjusel väheneb. Tavaliselt tunneb joodik siis peavalu, ta käed värisevad, süda on paha, kassiahastus kimbutab ja kõik väiksemadki helid võimenduvad tugevaks, talumatuks müraks. Ainus tõhus abi niisuguse pohmelli puhul on ravikuur hea narkoloogi juures. Kroonilist alkohoolikut ravitakse vitamiinide, rahustite, südametegevust ergutavate rohtude või antidepressantidega.
Olmetarvitaja pohmell on kergem
Teist pohmellitüüpi on kogenud pea iga täiskasvanu pärast alkoholiga veedetud pidulikke eluhetki. See peahaigus on arstide sõnul veidi leebem. Alkoholimürgitus tingib peavalu. Arstid nimetavad kõnealust tüüpi pohmelli põdevat seltskonda olmetarvitajateks.
Et haige peaga pisitipsutaja mürgistusest vabaneks, peaks ta palju vedelikku tarbima. Pohmelli põhjustavad enam toksilised e mürgised alkohoolsed joogid. See, kui haige on pea järgmisel hommikul , sõltub suuresti ka joogipoolise puhtuseastmest. Samuti ei tasu mitut sorti tulivett segamini pruukida.
Rahvatarkus teab, et pohmelli puhul on hea juua midagi haput, näiteks hapupiima, haput mahla või hapukurgivedelikku. Hapuvajadus tekib, kuna suhkrusisaldus veres langeb. Seda seisundit nimetatakse mediitsiinis hüpoglükeemia.
Alkoholisõltuvuse ravi
Ravi võtmeküsimuseks on aidata patsiendil alatiseks lõpetada või normaliseerida alkoholi tarvitamine. Esimeseks sammuks on inimese võõrutamine alkoholist. Olenevalt konkreetsest isikust ja temal esinevatest sümptoomidest valitakse ravi. Vaja võib minna organismi üldseisundit tugevdavaid ravimeid, vahel ka rahusteid ja antidepressante, mis kõrvaldavad alkoholist loobumisega kaasnevat ärevust, hirmu, meeleolulangust ja unehäireid. Edasi saab kasutada kas ravi alkoholist täielikuks loobumiseks või uut nn Sinclair **i meetodit, mis vähendab iha alkoholi järele ja võimaldab kolme kuni neljakuulise ravi järel hakata mõõdukalt jooma ja oma alkoholitarvitamist soovikohaselt kontrollima.
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohoolik
http://www.tmk.edu.ee/~margek/alko.ht m
http://www.koduvald.ee/elu/42--alkoholsoltuvus-on-krooniline-haigus
http://www.annaabi.com/materjal-16362-alkoholism-k%C3%B5ige-enam-levinud-s%C3%B5ltuvushaigus
http://www.annaabi.com/search.php?s=alkoholism+noored