ACTINOBACTERIA (AKTINOMÜTSEEDID) · Grampositiivsed bakterid · Eristatakse 2 hõimkonda: 1) Firmicutes (madal GC sisaldus DNA-s) 2) Actinobacteria (kõrge GC sisaldus DNA-s) 3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed
artiklid, veebilehed). Kasutatud kirjandus ei lähe mahus (100-200 sõna) arvesse. Näidised olemas ÕIS-is. 2) mikrobioloogia-alase lühivideo otsimine internetist. Video link saata T. Mikrobioloogia I 2017 Alamäele E-kirjaga. Paar näidet entsüklopeediaartiklite kohta, esimene (aktinobakterite ehk kiirikbakterite kohta) on TEA entsüklopeediast. Mikrobioloogia I 2017 Teema: kiirikbakterid (Actinobacteria) Actinobacteria on suur hõimkond bakterite domeenis. Väga paljud aktinobakterid moodustavad substraadi- ja õhumütseeli. Mütseel koosneb hargnenud hüüfidest. Kui mütseelis vaheseinu esineb, siis harva. Mütseelis on palju kromosoomikoopiaid. Mikrobioloogia I 2017 Kiirikbakterid (Actinobacteria),
ensüümide abil monomeerseteks ühenditeks – bakterid (peamiselt klassidest Clostridia ja Bacilli); 2. Kiires happemoodustumisfaasis muudatakse esimeses faasis tekkinud lagusaadused (monomeerid) äädikhappeks, propaanhappeks, süsinikdioksiidiks, vesinikuks ja väikese molekulmassiga lenduvateks rasvhapeteks C2–C8 ; – atsetogeensed bakterid (peale klasside Clostridia ja Bacilli ka hõimkondadesse Bacteroidetes ja Actinobacteria kuuluvad liigid) 3. Kiires käärimisfaasis muudetakse pikema ahelaga orgaanilised happed ja alkoholid äädikhappeks ja molekulaarseks vesinikuks H2 ; – bakterid perekondadest Syntrophomonas, Syntrophobacter, Clostridium and Acetobacterium 4. Aeglaselt kulgevas gaasitekkefaasis viivad lagunemise lõpuni anaeroobsed arhed, kellest üks toodab metaani vesinikust ja süsinikdioksiidist, teine äädikhappest.
Many genera also form spores; the sporangia, or spore cases, may be found on aerial hyphae, on the colony surface, or free within the environment. Motility, when present, is conferred by flagella. Many species of actinomycetes occur in soil and are harmless to animals and higher plants, while some are important pathogens, and many others are beneficial sources of antibiotics. Stretomyces - Over 500 species of Streptomyces bacteria have been described. As with the other Actinobacteria, streptomycetes are Gram-positive, and have genomes with high GC content. Found predominantly in soil and decaying vegetation, most streptomycetes produce spores, and are noted for their distinct "earthy" odor that results from production of a volatile metabolite, geosmin. Algae - any of numerous groups of chlorophyll-containing, mainly aquatic eukaryotic organisms ranging from microscopic single-celled forms to multicellular forms 100 feet (30
Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseedid Aktinomütseedid on ka biotehnoloogiliselt väga olulised. Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Näiteks seentel ja aktinomütseetidel on üsna sarnane toidulaud. Aktinomütseetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae), kes mütseeli ei moodusta. Kuigi mütseeliga aktinomütseedid on mikroseentega sarnased, ei ole neil erinevalt seentest rakutuuma ega hüüfides rakuvaheseinu. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Mikrobioloogia I
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist ...
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2013 I 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. a) orgaaniliste molekulide abiootilist moodustumist ürgsel Maal tolaegsel tingimustel b) Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku, · redutseerivad tingimused · CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, · kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja ...
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
16.2. Endofüüdid Endofüütseid baktereid on leitud väga erinevatest taimehõimkondadest: lehtsammaltaimedest (Bryophyta), sõnajalgtaimedest (Pteridophyta), paljasseemnetaimedest (Gymnospermae) ja katteseemnetaimedest ehk õistaimedest (Angiospermae). Taimedest on leitud väga palju erinevatest hõimkondadest baktereid. 16S rRNA sekveneerimise abil on kirjeldatud taimede kudedest 21 eubakterite hõimkonda ja 2 arhede hõimkonda, nagu näiteks Acidobacteria, Actinobacteria, Bacteroidetes, Chlamydiae, Frimicutes, Proteobacteria, Spirochaetae jpt. Kuigi taimedes on väga kirju seltskond baktereid, moodustavad valdava osa endofüütidest ainult 4 hõimkonna liigid: Proteobacteria (54%), Actinobacteria 140 (20%), Firmicutes (16%) ja Bacteroidetes (6%). Samad hõimkonnad on valdavalt ka taimede risosfääris. Arhesid on kirjeldatud ainult üksikutel juhtudel, neid on
EI LÜÜSU LÜSOTSÜÜMIGA. Mõnel arhed (soolalembesed ehk halofiilid) on valguline rakukest; koosneb happelistest valkudest. Põhiliselt valkudest koosnev rakukest on ka klamüüdiatel ja Planctomyces hõimkonna esindajatel. Mõnel bakteril (nt. Deinococcus) on kest, mis on g(+) ja G(-) kesta vahepealne: paks peptidoglükaan ja välismembraan (paks peptidoglükaani kiht värvuvad G(+). Eriti kiirgusresistentne). Mükoolhappeid sisaldavad rakukestad- mõned G(+) Actinobacteria perekonda kuuluvatel bakteritel (Mycobaterium, Corynebacterium, Nocardia, Rhodococcus) on erilised hüdrofoobsed kestad. Koosnevad peptidoglükaanist, polüsahhariididest, mükoolhapetest. Peptidoglükaankihi peal lipiidne (mükoolhapetest) membraan. Välismembraanis vähe valgulisi hüdrofiilseid poori resistentsed vees lahustuvate antibiootikumide vastu. M. tuberculosis jääb makrofaagides ellu. Seened- rakukesta põhilised komponendid on -glükaanid ja kitiin. Glükosüülitud valgud, aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
