ACTINOBACTERIA (AKTINOMÜTSEEDID) · Grampositiivsed bakterid · Eristatakse 2 hõimkonda: 1) Firmicutes (madal GC sisaldus DNA-s) 2) Actinobacteria (kõrge GC sisaldus DNA-s) 3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed
Lisada ka kasutatud kirjandus (raamatud, artiklid, veebilehed). Kasutatud kirjandus ei lähe mahus (100-200 sõna) arvesse. Näidised olemas ÕIS-is. 2) mikrobioloogia-alase lühivideo otsimine internetist. Video link saata T. Mikrobioloogia I 2017 Alamäele E-kirjaga. Paar näidet entsüklopeediaartiklite kohta, esimene (aktinobakterite ehk kiirikbakterite kohta) on TEA entsüklopeediast. Mikrobioloogia I 2017 Teema: kiirikbakterid (Actinobacteria) Actinobacteria on suur hõimkond bakterite domeenis. Väga paljud aktinobakterid moodustavad substraadi- ja õhumütseeli. Mütseel koosneb hargnenud hüüfidest. Kui mütseelis vaheseinu esineb, siis harva. Mütseelis on palju kromosoomikoopiaid. Mikrobioloogia I 2017 Kiirikbakterid (Actinobacteria),
ensüümide abil monomeerseteks ühenditeks – bakterid (peamiselt klassidest Clostridia ja Bacilli); 2. Kiires happemoodustumisfaasis muudatakse esimeses faasis tekkinud lagusaadused (monomeerid) äädikhappeks, propaanhappeks, süsinikdioksiidiks, vesinikuks ja väikese molekulmassiga lenduvateks rasvhapeteks C2–C8 ; – atsetogeensed bakterid (peale klasside Clostridia ja Bacilli ka hõimkondadesse Bacteroidetes ja Actinobacteria kuuluvad liigid) 3. Kiires käärimisfaasis muudetakse pikema ahelaga orgaanilised happed ja alkoholid äädikhappeks ja molekulaarseks vesinikuks H2 ; – bakterid perekondadest Syntrophomonas, Syntrophobacter, Clostridium and Acetobacterium 4. Aeglaselt kulgevas gaasitekkefaasis viivad lagunemise lõpuni anaeroobsed arhed, kellest üks toodab metaani vesinikust ja süsinikdioksiidist, teine äädikhappest.
Many genera also form spores; the sporangia, or spore cases, may be found on aerial hyphae, on the colony surface, or free within the environment. Motility, when present, is conferred by flagella. Many species of actinomycetes occur in soil and are harmless to animals and higher plants, while some are important pathogens, and many others are beneficial sources of antibiotics. Stretomyces - Over 500 species of Streptomyces bacteria have been described. As with the other Actinobacteria, streptomycetes are Gram-positive, and have genomes with high GC content. Found predominantly in soil and decaying vegetation, most streptomycetes produce spores, and are noted for their distinct "earthy" odor that results from production of a volatile metabolite, geosmin. Algae - any of numerous groups of chlorophyll-containing, mainly aquatic eukaryotic organisms ranging from microscopic single-celled forms to multicellular forms 100 feet (30
Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseedid Aktinomütseedid on ka biotehnoloogiliselt väga olulised. Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Näiteks seentel ja aktinomütseetidel on üsna sarnane toidulaud. Aktinomütseetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae), kes mütseeli ei moodusta. Kuigi mütseeliga aktinomütseedid on mikroseentega sarnased, ei ole neil erinevalt seentest rakutuuma ega hüüfides rakuvaheseinu. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Mikrobioloogia I
paljunemisvahendid) ja batsillide endospoorid taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas (perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi). Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Näiteks seentel ja aktinomütseetidel on üsna sarnane toidulaud. Aktinomüsteetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae). Puudub rakutuum, hüüfides puuduvad vaheseinad. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Aktinomütseeridel on ka väga suured genoomid (mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb). Paljudel neist (võibolla enamikul) on lineaarsed kromosoomid.
mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Aktinomütseetide koniidid (spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid) taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas. Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Aktinomüsteetide hulgas on ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae). Puudub rakutuum, hüüfides puuduvad vaheseinad. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Aktinomütseeridel on ka väga suured genoomid (mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb). Paljudel neist (võibolla enamikul) on lineaarsed kromosoomid
mikroobikoosluses, soolases Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz vees on nende osakaal vike. Suurima osa merevee mikroobikooslusest moodustavad CytophagaFlavobacterium- Bacteroides rhma bakterid, kes esinevad viksemal mral ka mageveekogudes. .proteobakterite arvukus on suurem merevees kui jrvedes. .-proteobakterite osakaal nii jrvede kui ka merede bakterikoosluses on vike (<4%). Mageveekogudes on kige suurema arvukuse ja biomassiga himkonna Actinobacteria (endine suure G+C sisaldusega gram-positiivsed bakterid) rhma liigid. Umbes 60% bakteritest on metaboolselt aktiivsed. 1988 avastati ookeanist tsanobakterite perekond Prochlorococcus. Selle perekonna esindajad (le 30 liigi) on vga vikesed (0.5-0.7 .m) autotroofsed bakterid, kelle vahendusel toimub suur osa fotosnteesist oligotroofsetes tingimustes. Arvutuslikult on leitud jrgmised arvukuse ja liigirikkuse hinnangud:
16.2. Endofüüdid Endofüütseid baktereid on leitud väga erinevatest taimehõimkondadest: lehtsammaltaimedest (Bryophyta), sõnajalgtaimedest (Pteridophyta), paljasseemnetaimedest (Gymnospermae) ja katteseemnetaimedest ehk õistaimedest (Angiospermae). Taimedest on leitud väga palju erinevatest hõimkondadest baktereid. 16S rRNA sekveneerimise abil on kirjeldatud taimede kudedest 21 eubakterite hõimkonda ja 2 arhede hõimkonda, nagu näiteks Acidobacteria, Actinobacteria, Bacteroidetes, Chlamydiae, Frimicutes, Proteobacteria, Spirochaetae jpt. Kuigi taimedes on väga kirju seltskond baktereid, moodustavad valdava osa endofüütidest ainult 4 hõimkonna liigid: Proteobacteria (54%), Actinobacteria 140 (20%), Firmicutes (16%) ja Bacteroidetes (6%). Samad hõimkonnad on valdavalt ka taimede risosfääris. Arhesid on kirjeldatud ainult üksikutel juhtudel, neid on
EI LÜÜSU LÜSOTSÜÜMIGA. Mõnel arhed (soolalembesed ehk halofiilid) on valguline rakukest; koosneb happelistest valkudest. Põhiliselt valkudest koosnev rakukest on ka klamüüdiatel ja Planctomyces hõimkonna esindajatel. Mõnel bakteril (nt. Deinococcus) on kest, mis on g(+) ja G(-) kesta vahepealne: paks peptidoglükaan ja välismembraan (paks peptidoglükaani kiht värvuvad G(+). Eriti kiirgusresistentne). Mükoolhappeid sisaldavad rakukestad- mõned G(+) Actinobacteria perekonda kuuluvatel bakteritel (Mycobaterium, Corynebacterium, Nocardia, Rhodococcus) on erilised hüdrofoobsed kestad. Koosnevad peptidoglükaanist, polüsahhariididest, mükoolhapetest. Peptidoglükaankihi peal lipiidne (mükoolhapetest) membraan. Välismembraanis vähe valgulisi hüdrofiilseid poori resistentsed vees lahustuvate antibiootikumide vastu. M. tuberculosis jääb makrofaagides ellu. Seened- rakukesta põhilised komponendid on -glükaanid ja kitiin. Glükosüülitud valgud, aga
annaabi.ee 
