1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid), kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes, siis käsitletakse sedasorti baktereid sageli punguvate ja jätketega bakterite rühmana. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011
Didermata Hõimkond Actinobacteria (aktinomütseetide rühm). Suur ca 130 perekonda · Morfoloogiliselt on siin rühmas 1. ebakorrapärased pulgad ja mikrokokid, 2. bakterid, kelle elutsüklis on pulk-kokk-pulk tsükkel ja 3. mütseeliga vormid. · Aktinomütseetide mütseel on multinukleoidne Olulisemad seltsid: 1) Bifidobacteriales (seal vähe perekondi) ja 2) Actinomycetales (seal väga palju perekondi) Morfoloogia. · Väga paljud aktinomütseedid moodustavad substraadi- ja õhumütseeli. · Mütseel koosneb hargnenud hüüfidest. Kui septe esineb, siis harva ja rakud mütseelis on pikad (20 mkm ja pikemad) ja sisaldavad palju nukleoide. · Õhumütseeli hüüfide tippude fragmenteerudes moodustuvad koniidid e. suguta paljunemise spoorid. Kui need spoorid paiknevad sporangiumis, siis nimetatakse neid sporangiospoorideks. · Spooridel on erinev kuju ja pind
põhiseisukohad Põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi elementaarüksus Kõikide organismide rakud on sarnased Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Rakude morfoloogia Prokarüoodid e eeltuumsed Puudub piiritletud tuum; Suurus 0,1..25 mm Bakterid, tsüanobakterid e sinikud, aktinomütseedid Eukarüoodid e päristuumsed Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega. harilikult iseloomuliku väliskujuga. aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (keharakud, ainuraksed) vi
Vastused küsimustele: Küsimused 1. Kirjeldage mikroobide jaotumist mulla erinevates kihtides. Mikroobid on peamiselt mulla peamistes kihtides huumuskihis ning leetkihis, kuna neis leidub küllaldaselt toitaineid ja hapnikku. Alumistes kihtides on suuteliselt elama vaid anaeroobsed bakterid, kes ei vaja elus püsimiseks hapnikku. (Allikas: Vikipeedia) 2. Tooge välja mulla alalised mikroobid. Mulla alalised mikroobid on proteo- ja tsüanobakterid, aktinomütseedid, sporogeensed batsillid jt. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 3. Mis mõjutab mikrobioloogiliste protsesside dünaamikat mullas? Nimeta olulisemad tegurid. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika sõltub keskkonna tingimustest nagu näiteks mulla pH ja orgaanilise aine sisaldus ning mulla keskmine temperatuur. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 4. Mis on iseloomulik klostriididele? Tooge välja eoste tekkepõhjused.
Mikroobid on peamiselt mulla peamistes kihtides huumus ja leetkihis, kuna neis leidub küllaldaselt toitaineid ja hapnikku. Alumistes kihtides on suuteliselt elama vaid anaeroobsed bakterid. (Allikas: Vikipeedia) 2. Tooge välja mulla alalised mikroobid. Mulla alalised mikroobid on proteo ja tsüanobakterid, aktinomütseedid, sporogeensed batsillid jt. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 3. Mis mõjutab mikrobioloogiliste protsesside dünaamikat mullas? Nimeta olulisemad tegurid. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika sõltub keskkonna tingimustest nagu näiteks mulla pH ja orgaanilise aine sisaldus ning temperatuur. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 4
Jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke Odav tooraine o Puudused Kasutatavad organismid on tundlikud kekskonnategurite (t0, keemiliste ainete kontsentratsioon jt) suhtes. Teadlastel kulub palju aega vastavate tüvede saamiseks · Antibiootikumid o Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatake bakterhaiguste raviks o Tootjateks aktinomütseedid ja seened o Rohehallitus tetratsükliin · Alkaloidid o Tungaltera toodab alkaloide, mida kasutatakse migreeni ja Pakinsoni tõve leevendamiseks. · Vitamiinid · Hormoonid o Insuliin · Aminohapped · Vaktsiinide tootmine · Ensüümid o Taimekaitsevahendid o Pesuvahendid o Toiduainetetööstuses o Tekstiilitööstus · Toiduainete tootmisel
· Punguvad ja jätketega bakterid: pole vaheseinu · Niitjad bakterid: kordades pikemad kui laius · Paljunemine: bakterid paljunevad pooldudes(heades tingimustes 20-30min järel) · Bakteri generatsioonii aeg = bakteri koloonia kahekordistumine · Võib toimuda enne pooldumist konjugatsioon- bakterid koonduvad ja vahetavad geneetilist informatsiooni. Bakterid vahetavad osaliselt oma DNAd · Lülieoste e koniidide abil aktinomütseedid · Pungumine ei ole võrdne jagunemine(alguses väiksem) · Halbade keskkonnatingimuste üleelamiseks võivad moodustada spoore. Endospoorid tekivad sisse. · Sõnajalad paljunevad spooridega, bakterid ja algloomad üleelamiseks. · Kasutamine: kasutatakse juba väga ammusest ajast ja kasutati enne kui teati(piimhappebakterid- hapupiim, juust, hapukurgid, hapukapsas) · Biotehnoloogia- rakenduslik bioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse
· erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest · peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine · taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12). · Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber) · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) · Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena · Heitvete puhastamisel
ja väävli) looduslikes ringetes. Bakteritel on tähtis roll teistes organismides: + inimese jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedesüsteem lagundada ei jõua + loomade jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada tselluloosi (taimtoidulised loomad) patogeensed bakterid võivad põhjustada tervisehäireid (nt hingamisteede haigused) Inimene kasutab baktereid: Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12). Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja?toidulisand) Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) Ensüümide tootmisel (pesupulber) Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena Heitvete puhastamisel 4
organismi). Muudetud rakud siirdatakse tagasi organismi. Uute omadustega organismide kasutamine: · Bioaktiivsete ainete tootmine · katsed loomade saamiseks · aretatakse erinevaid taimi · teraviljasortide arendus Geneetiliselt muundatud viirusi ja teisi mikrooganisme saab kasutada keskkonnasaastete likvideerimiseks, vee puhastamiseks. Meditsiin · Antibiootikumine tootmine. Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Tootjateks on aktinomütseedid(ehk bakterid) ja seened(rohehallikud). Rohehallikutest saadakse penitsilliini, mis pärsivad teiste bakterite rakukesta sünteesi. Aktinomütseetidest saadakase aineid, mis üliväikestes kogustes pärsivad teiste bakterite kasvu, takistades nende valgu-ja rakukesta sünteesi, DNA replikatsiooni või transkripstsiooni. · Insuliini tootmine. Insuliin oli esimene ravim, mida geneetiliselt muundatud bakterite abil tehti. Selleks kasutati 1978
Pastöriseerimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70- 90°C. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime. See ongi põhjuseks, miks tavaline pastöriseeritud piim mõne aja möödudes rikneb. Toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks kasutatakse tihti pastöörimist, sest nii säilivad vitamiinid ning toiduainete maitseomadused muutuvad vähem. Baktereid kasutatakse: · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12) · Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber) · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) · Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena · Heitvete puhastamisel Antibiootikumid, nende kasutamine ja toime:
· erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas votive bacteria ova seedimisest · peremeesorganism trite meningitis bakelite elutegevuses reckoned vitamin · timed hurtle leaved bacteria active timed tostada · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12). · Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber) · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) · Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena · Heitvete puhastamisel
puhastamisel. Bakterid aitavad jõgedel ja järvedel puhtaina säilida. Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud piima joomine ohutu. Küll aga võivad ellujäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Baktereid kasutatakse antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12) aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid) toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) ensüümide tootmisel (pesupulber) orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena heitvete puhastamisel
5 Bakterite kasutamine biotehnoloogias Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses. Kasutatakse puhaskultuure, st ühte kindlat bakteriliiki iga konkreetse toiduaine valmistamiseks. Bakterite abil on toodetud näiteks juust, jogurt, hapukoor, etanool, keefir, hapukoorevõi, mikrobioloogiline äädikhape, osa toidupaksendajaid, hapukapsas ja hapukurgid. Aktinomütseedid toodavad aineid, millest valmistatakse ravimeid (antibiootikume). Nendega bakterhaigusi, sest antibiootikumid takistavad prokarüoodi algusünteesi rakukesta sünteesi DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni Bakterite kasutamine põllumajanduses ja heitvee puhastamisel Mügarbakteritega rikastatud bakterväetistega töödeldakse liblikõieliste taimede seemneid, et soodustada juuremügarate teket
(www.wikipedia.ee) Toit, vajalikkus inimesele ja kasutamine. Inimesed kasutasid baktereid või ja juustu tegemisel. See avastati enne, kui isegi ei teatud selliste organismide olemasolust. Baktereid kasutatakse ka erinevates piimasaadustes nt. keefir, hapupiim ja jogurt ning ka alkoholis, antibiootikumides, veiniäädikas jne. Bakterid aitavad jõgedel ja järvedel puhtana säilida. Bakterite kasutamine. · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12) · Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja?toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber) · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) · Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena · Heitvete puhastamisel (www.wikipedia.ee) Kokkuvõte.
Plasmamembraani lõhustavad antibiootikumid on kasutusel eelkõige antifungaalsetena. Bakterite vastu polümüksiin, millest loe polüpeptiidide alt. Sulfoonamiidid Pärsivad foolhappe sünteesi, • PABH üleproduktsioon mitmed G+ ja G- bakterid, aktinomütseedid, klamüüdiad, (bakterio- seega mikroorganismide kasvu, • PABH konverteeriva ensüümi toksoplasmad. + plasmoodiumid. staatilised) olles paraaminobensohappe üleproduktsioon struktuuranaloogid. • Sulfoonamiidile
on Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Selgrootud, selgraagsed loomad, taimed, kandseened jt. Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1. Eeltuumsed ehk prokarüootsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem keerukaid organelle ja membraanseid struktuure. Nendes rakkudes on kindlasti DNA ja ribosoomid. Prokarüootsed on bakterid, sinikud ehk tsüanobakterid, aktinomütseedid. 2. Päristuumsed ehk eukarüootsed tuum on olemas, samuti ka keeruka ehituse ja talitlusega organellid. Rakkude kuju on väga erinev. Eukarüootsed on looma-, taime-, seene- ja protistirakud. Suurim rakk jaanalinnu muna Väikesim rakk mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Pikimad rakud vöötlihasrakud 3.3 Päristuumne rakk Loomarakk koosneb:
September 2009 · · Bakterid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. Kerabakterid ehk kokid 2. Pulkbakterid ehk batsillid 3. Kruvibakterid ehk spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. Keeritsbakterid ehk spiroheedid · · Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju, sõltumata tema eelnevast kujust. · · Lisaks bakterite põhirühmadele on ka teisi kujusid: · Niitjad bakterid · Aktinomütseedid · Müksobakterid · Mükoplasmad · Punguvad ja jätketega bakterid · · Agregaat ehk kogum. Agregaate kirjeldatakse kokkidel ja batsillidel ja on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. · · KOKKIDE AGREGAADID: Kui rakud pooldusid ühes tasapinnas, siis moodustuvad kaksikkokid ehk diplokokid ja ka ahelkokid ehk streptokokid Kui pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas, siis moodustuvad
Bakterid aitavad jõgedel ja järvedel puhtaina säilida. Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud piima joomine ohutu. Küll aga võivad ellujäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Bakterite kasutamine. 1. Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) 2. Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12). 3. Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja?toidulisand) 4. Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) 5. Ensüümide tootmisel (pesupulber) 6. Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) 7. Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena 8. Heitvete puhastamisel
Põhiliselt kasutatavad organismid on bakterid, seened.(rohehallik) Biotehnoloogia eelised · Suur energiasäästlikkus · Jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke. · Odav tooraine Biotehnoloogia puudused · Kasutatavad organismid on tundlikud keskkonnategurite suhtes. · Teadlastel kulud palju aega vastavate tüvede saamiseks Antibiootikumid · Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. · Tootjateks aktinomütseedid ja seened. · Rohehallitus -> penitsilliin · Aktinomütseedid(niitjad bakterid) -> tetratsükliin Alkaloidid Tungaltera toodab alkaloide, mida kasutatakse igreeni ja Parkinsoni tõve raviks. (värisemine) Hormoonid Insuliin Aminohapped Toidulisandid Vaktsiini tootmine Haigustekitajate tõrjumine Ensüümid · Taimekaitsevahend · Pesuvahendid (sisaldavad bakterite sünteesitud valke, lipiide ja polüsahhariide
Genoomseid andmeid saab kasutada, kuna geenide kodeeringu alusel saab määrata nt bakterite valkude järjestusi jms. Metagenoomi mõiste. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite kujuvorme ja agregaate. Too iga kohta paar näidet. 1)Kerabakterid e. Kokid (Thiomargareta namibiensis) 2)pulkbakterid e. Batsillid (E. Coli) 3)kruvibakterid e. Spiraalsed bd (spirillid ja vibrioonid)(Thiospirillum jenense) 4)Keerisbakterid e. Spiroheedid (Borrelia Burgdorferi) Lisaks ka aktinomütseedid (moodustavad mütseeli e. niidistiku), müksobakterid (viljakehasid moodustuvad), kujuta mükoplasmad. Osad bd võivad moodustada agregaate(erineva kujuga moodustised paljudest bdest), jäädes pooldumisel kokku (kokid, batsillid, spiroheedid). Eri kujud- ketid, plaatjad , tetraadid, sartsiinid. Agregaadi kuju oleneb pooldumisviisist. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid: Väga efektiivsed orgaanilise aine lahustajad
kuid nad võtavad vermikompostimisest sellegipoolest osa ja satuvad sinna peamiselt jäätmete lisamisega. Sageli mängivad nad ka olulist rolli jäätmete lagundamisel. Enamik vermikomposteerimise süsteeme kujutavad endast keerulisi toiduahelaid, kus on esindatud primaarsed (esmased), sekundaarsed (teisesed) ja tertsiaarsed (kolmandased) tarbijad. Esmasedtarbijad, kes tarbivad vahetult orgaanilistmaterjali on: bakterid, seened, aktinomütseedid ehk kiirikbakterid. Nende hulka võib lugeda ka nematoode, algloomasid, vihmausse, lestasid ja kärbseid, kui nad lagundavadotse orgaanilist materjali. Teise astme moodustavad organismid, kes toituvad primaarsetest tarbijatest või nende jäänustest, näiteks: hooghännalised ja pihumardiklased. Tertsiaarsed tarbijad ehk kiskjad toituvad primaarsetest või sekundaarsetest tarbijatest, kelleks võivad olla röövmardiklased, sajajalgsed või hiired, kes vermikomposti satuvad mööda minnes.
Hulkraksete kuju on kooskõlas nende talitlusega. Hulkraksete alla kuuluvad inimesed, loomad jne. NB! Taime rakkudel on kindel korrapärane kuju sellepärast, et neid hoiab koos jäik rakukest. Päristuumnerakk Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: · Eeltuumsed ehk prokarüoodid neil puudub piiritletud tuum. Esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure. Nende suurus on 0,1 25 mikromeetrit. Sinna alla kuuluvad bakterid, sinikud, tsüaanobakterid ja aktinomütseedid. · Päristuumsed ehk eukarüoodid neil on tuum olemas. Need on ainuraksed ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev. Suurus on 10 20 mikromeetrit. Päristuumsete alla kuuluvad looma-, taime-, seene- ja protisti rakud. Millise koostisega on tsütoplasma? Tsütoplasma on raku sees olev poolvedel aine. Selle peamiseks koostisosaks on vesi (60% - 90%). Vees lahustuvas paljud orgaanilised ja anorgaanilised ained
Mycobacterium), tömbid (B. anthracis) või ka ellipsoidsed (enamik batsille). 12.Mida tead aktinomütseetidest? Arvati, et tegu on seentega, Tglt prokarüoot. Levinud mullas. Võimelised lagundama raskesti lagundatavaid orgaanilisi aineid. Valgud toiteaineks. Mullas on palju endospooride moodustajaid - bacillus´sed. Eksoensüümid - ekso - välja. Valgud on alati stabiilsemad , siis kui nad saavad mingile pinnale kinnituda. Aktinomütseedid - antibiootikumide tootja. Mis on genoom - kogu organismi geenide kogu. Kõige väiksem genoom prokarüootidel. Aktinomütseetidel on lineaarsed kromosoomid. Vetthülgav pind - koniitide tõttu pinnal - hülgavad vett. Suure genoomiga bakterid. 13.Mis võiks olla põhjus, et parasiitsetel bakteritel on väikesed genoomid? Sest nad elavad teiste organismide arvel, neil ei ole vaja palju erinevate funktsioonidega valke.
- Bakterite kuju ja suurus 0,1 2 millimikrot - Kuju alusel A) kerabakterid ehk kokid B) kepikesed ehk pulkbakterid C) kruvibakterid ehk spirillid D) geeritsbakterid ehk spiroheedid E) niitjad bakterid F) jätketega bakterid - paljunevad pooldumise teel Tähtsus looduses - orgaanilise aine lagundajad ehk destroendid - tagavad looduses ainete ringluse Bakterite kasutamine a) toiduainete tööstuses b) antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid) c) vitamiinide, ensüümide, aminohapete tootmine 16 d) alkoholi ja tekstiilitööstuses (amülaas) e) toidu paksendaja f) põllumajanduses (mügarbakterid) g) biopuhastises (reovee puhastamiseks) Ülesanne 7 a) surnud organismide lagundamisel b) süsinikuringes c) lämmastikuringes Bakterhaigused Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond 1
saadakse väärtuslikke toiduvalke Seent eensüümid lõhustavad valke, rasvu, süsivesikuid ja soodustavad toidu paremat omastamist Meditsiin Antibiootikumide tootmine - Shiitakega (Jaapanis kasvav seen) - aitab aktinomütseedid toodavad aineid, hoida veresuhkru taset normis (dieediga millest valmistatakse koos aitab vähendada diabeedi antibiootikume (tetratsükliin). süvenemist) Bakterhaiguste raviks takistavad Kandseen kasutataks bakterite kasvu. eantibiootikumide valmistamisel Vitamiinide tootmisel - Arusampinjon - Kasutatakse
Kruvibakterid jagunevad kuju ja keerdude arvu järgi: vibrioonideks ühe keeruga, komasarnased, nt kooleratekitaja; spirillideks mitme keeruga ümber kesktelje; spiroheedid paljude keerdudega keeritsbakterid, nt tüüfuse tekitaja. niitjad vormid. Suuruse järgi jaotatakse bakterid : väikesed (kuni 1,5 µm), keskmised (1,5 -- 3 µm), suured (4,0 -- 10 µm). Baktereid jaotatakse järgnevatesse alarühmadesse: aktinomütseedid, riketsiad, mükoplasmad. Aktinomütseedid - (kreeka keelest, kus actis tähendab kiirt ja myces seent) ehk kiirikseened. Nad meenutavad seente välisehitust ja on üheraksed organismid. Rakul on prokarüootse raku ehitus. Seetõttu ei saa neid seenteks pidada. Aktinomütseedid paljunevad hüüfi otstest eralduvate rakkudega või hüüfi jagunemisega. nt Actinomyces globisporus -- toodab streptomütsiini. Riketsiad - on lihtsa ehitusega G--bakterid
Stafülokokid ehk kobarkokid Staphylococcus aureus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani, Escherichia coli ehk soolekepike Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid Helicobacter pylori ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi 35. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Aktinomütseetide koniidid (spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid) taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas. Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on
Bakterite ja hallitusseente toodetud amülaase rakendatakse tärklise hüdrolüüsiks siirupi tootmisel. Taimekaitsevahendid- seeni kasutatakse taimepatogeenide tõrjeks. Pesuvahendid sisaldavad bakterite ja seente sünteesitud ensüüme, millel on valke, lipiide ja polüsahhariide lagundav toime. Tekstiilitööstuses kasutatakse amülaasi tärklise lagundamiseks. Antibiootikumid Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Tootjateks on aktinomütseedid ja seened. Näiteks rohehallikutest saadakse penitsiliini, aktinomütseetidest tetratsükliini. Alkaloidid Tungalterast eraldatakse alkaloide, mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. Transgeensed organismid Transgeensete kultuurtaimede ja koduloomade pärilikkust on muudetud, neisse on viidud teiste organismide geene eesmärgiga tõsta haiguskindlust ja suurendada saagikust. Transgeensetest organismidest saadud toidus pole taimekaitsemürke. Toiduained
sisaldavad ühendeid, kusjuures sõltuvalt protsessi kulgemise staadiumist eraldub keskkonda CO2, metaani, vesinikku jt gaase. Süsihappegaas ja vesi fotosünteesi komponentideks orgaaniliste ainete moodustumisel. Orgaanilise aine lõhustamine võib toimuda kahel viisil: füto- ja zoogeenselt. Fütogeensest orgaaniliste ühendite lõhustamisest võtavad osa seened (sh mikroskoopilised seened), bakterid, aktinomütseedid jt organismid.Zoogeensel orgaaniliste ainete lõhustamisel osalevad nt algloomad, ussid, molluskid, kahepaiksed ja imetajad.Orgaaniliste ühendite lõhustamine toimub etapiviisiliselt, mis tuleneb erinevate keemiliste ühendite ehituslikest iseärasustest. Süsinikühenditest lõhustatakse kõige kiiremini mono- ja oligosahhariidid. Polüsahhariidide (tärklis, hemitselluloos, pektiin) ja rasvade lõhustamine toimub aeglasemalt
Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Aktinomütseetide koniidid (spooritaolised säilumis- ja
Bakterid aitavad jõgedel ja järvedel puhtaina säilida. Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud piima joomine ohutu. Küll aga võivad ellujäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Baktereid kasutatakse *antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) *vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12) *aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid) *toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) *ensüümide tootmisel (pesupulber) *orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) *mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena *heitvete puhastamisel Bakterid eritavad ka ise antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul
Toituvad suhkrust Tekib CO2 ja alkohol Eralduvad Tainas kerkib · Sümbioos Pärmiseened ja puuviljakärbes Pärmiseen ja äädikhappebakterid Teeseen Bioloogia Page 30 Bakterid 25. november 2009. a. 16:49 · Ehitus DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga Erinevad genoomid Väikese genoomiga mükoplasma ja parasiidid Suuremaga aktinomütseedid Tuumapiirkond e. Nukleoid Selles on 1 rõngakujuline kromosoom Kromosoomistik on haploidne Plasmiid DNA väikesed rõngasmolekulid Võimaldavad jääda ellu antibiootilises keskonnas Limakapsel Kaitsev kuivamise eest Sisaldised Tärklis Glükogeen Polüfosfaadid Jne Puuduvad Mitokonder Plastiidid
ja veeauru. Sellised tolmuosakesed kahjustavad materjale lisaks mehaanilisele (erodeerivale) toimele ka keemiliselt. Arhiivimaterjalidele kogunenud tolm takistab õhu juurdepääsu ja materjalide normaalset ventilatsiooni, luues sellega sobiva keskkonna hallitusseente arenguks. Biokahjustajad ja neid mõjutavad keskkonnatingimused: Biokahjustused - elusorganismide poolt põhjustatud kahjustused objektidel Biokahjustajad: bakterid aktinomütseedid mikroseened putukad närilised Bakterid on mikroskoopilised, üherakulised, eeltuumsed organismid. Väliskuju võib bakteritel olla äärmiselt mitmekesine. Nad on võimelised taluma väga erinevaid keskkonnatingimusi. Temperatuurivahemik, mille korral bakterid on suutelised kasvama ulatub - 5° ... + 120° C. Optimaalseks kasvutemperatuuriks on siiski + 20° ... + 30° C. Bakterite optimaalne kasv toimub siis, kui suhteline ôhuniiskus on 100 %
Taimed eritavad flavonoide, mis meelitab kohale mügarbakteri. Mügarbakteri eritab vastuseks nod-faktoreid, mille järel juurekarv kõverdub ja bakter hakkab tungima taimekoesse. Infektsiooniniidi teke infektsiooniniit on torutaoline kanal juurekoes, mille kaudu toimub taimekudede nakatumine mügarbakteritega. Infektsiooniniit hargneb ja algatab mügara tekke. Bakterid vabanevad infektsiooniniidist taimerakku. Aktiivselt jagunevatest juurerakkudest moodustub mügar. Mittelibliõielistel aktinomütseedid moodustavad mügaraid mitteliblikõielistel. Infitseerivad puid, põõsaid ja rohttaimi. Ka nende mügarates on leghemoglobiin ja nakatumine bakteritega toimub juurekarvakeste kaudu. Antibiootikumid ja sulfanüülamiidid kui kemoteraapilised ained. Tea antibiootikumi definitsiooni. Antibiootikumide produtsendid, toimimislookused (märklauad), toimemehhanismid, resistentsuse teke ja levik mikroobipopulatsioonis. Uued perspektiivsed anibiootikumide märklauad bakteritel.
24. Millel põhineb BIOLOG-i testsüsteemi kasutamine identifikatsioonis? formasaani moodustumine on korrelatsioonis substraadi kasutamise intensiivsuse vahel. 9. teema 1. Missugused omadused iseloomustavad antibiootikume? Mikroobide produtseeritud, bakteriostaatilise või bakteritsiidse toimega, mõjuvad selektiivselt ja väga väikestes kontsentratsioonides. 2. Milliseid antibiootikume tootvaid mikroobe tead? perekonnast Bacillus, hallitusseened (perek Penicillium), aktinomütseedid. 3. Mille alusel on võimalik antibiootikume rühmadeks jaotada? Kas nad on laia või kitsa toimespektriga. 4. Kuidas testida bakteri tundlikkust mingi antibiootikumi suhtes? Kirby Baueri meetodiga. Meil on Petri tass, mille sees tardsööde. Olemas õhukesed kindla AB-ga läbiimmutatud õhukesed paberdiskid. Enne teeme pindkülvi konkreetse mikroorganismiga. Asetame steriilitud pintsettidega diski söötmele ja jätame seisma (22h). Mõõdame joonlauaga valge ala
peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda vahendeid). Lisaks viiruste kahjulikkusele haiguste tekitajana on viirused oluliseks tööriistaks geeniteraapias, kuna võimaldavad rakkudesse viia ka kasulikke geene, mis rakus muidu puuduvad või on kahjustatud (vt viirusvektor) 37. Prokarüootide kaks peamist rühma (riiki). Mis neid iseloomustab? Bakterid, tsüanobakterid,aktinomütseedid. Puudub piiritletud tuum,esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure,suurus 0,1-25 mikromeetrit. 38. Bakteriraku ehitus. Bakterid on prokarüootsed organismid-DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga ja asub tütoplasmas tuumapiirkonnas. Haploidne kromosoomistik; 1 rõngakujuline kromosoom.Genoomi suuru ehk DNA hulk on väiksem kui eukarüootidel. Tuumapiirkonda nim.nukleoidiks.Plasmiididel ehk DNA rõngasmolekulidel on geenid, mis pole bakterile tavaolukorras vajalikud
Niiti võib ümbritseda ka ühine lima tupp e kapsel, mis on polüsahhariidne, kuid sinna võib koguneda ka Fe ja Mg ühendeid. Ühise tupe sees võib olla ka mitu niiti, nii mood patsid, mis on palja silmaga nätavad Elavad vees ja mullas On ka selliseid baktereid, kellel üksainus rakk võib mood pika niidi, see on nn filamentne kasv Hüüfistikku e mütseeli moodustavad bakterid (aktinomütseedid) Looduses on neil seentega sarnane roll, nad on väga efektiivsed org aine lagundajad Leidub palju mullas Esinevad koniidid ( spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid), mis asuvad otse mütseelil või spoorikandjatel hüüfidel · Koniididel ei ole spoorikatteid ega kortksit, aga nad taluvad paremini kuivust, mürke ja kuiva kuuma Olulised biotehnoloogias Suurema osa antibiootikumide produtsendid
aktiivseid gaase ja veeauru. Sellised tolmuosakesed kahjustavad materjale lisaks mehaanilisele (erodeerivale) toimele ka keemiliselt. Arhiivimaterjalidele kogunenud tolm takistab õhu juurdepääsu ja materjalide normaalset ventilatsiooni, luues sellega sobiva keskkonna hallitusseente arenguks. Biokahjustajad ja neid mõjutavad keskkonnatingimused Biokahjustused - elusorganismide poolt põhjustatud kahjustused objektidel Biokahjustajad: bakterid aktinomütseedid mikroseened putukad närilised Bakterid on mikroskoopilised, üherakulised, eeltuumsed organismid. Väliskuju võib bakteritel olla äärmiselt mitmekesine. Nad on võimelised taluma väga erinevaid keskkonnatingimusi. Temperatuurivahemik, mille korral bakterid on suutelised kasvama ulatub - 5° ... + 120° C. Optimaalseks kasvutemperatuuriks on siiski + 20° ... + 30° C. Bakterite optimaalne kasv toimub siis, kui suhteline ôhuniiskus on 100 %
Pooldumine võib toimuda sissesopistumise või ristvaheseina sissekasvamise teel. Jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ ta moodustab rõnga jagunemiskoha ümber ja see rõngas tõmbub hiljem kokku, aidates tütarrakkudel eralduda. Niitjad bakterid saavad paljuneda niitide jagunemisel osadeks. Nad paljunevad goniidide abil. Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid. Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikeste kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega (spooridega). Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlpsasti tuulega. Paljud bakterid paljunevad ka pungumise teel. Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pung eraldub emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. Huvitavalt paljuneb Epulopiscium fischelsonii , kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul
siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise aluselgrammnegatiivseteks ja grammpositiivseteks. Grammnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grammpositiivsetel.Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil.Baktereid kasutatakse antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin),vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12),aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid),toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust),ensüümide tootmisel (pesupulber),orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus),mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena,heitvete puhastamisel 2.evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Evolutsiooni mehhanismid on põhimõttelised viisid,
...................................................................................... 13 Niitjad bakterid ................................................................................................................. 13 Punguvad ja jätketega bakterid ........................................................................................ 14 Muu kujuga bakterid ........................................................................................................ 14 Aktinomütseedid (aktinobakterid) .................................................................................... 14 Müksobakterid .................................................................................................................. 14 Klamüüdiad ...................................................................................................................... 15 Mükoplasmad ...............................................................................................
seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste struktuuri vahendusel. Bakterid võivad olla väga vastupidavad ebasoodsatele keskkonnatingimustele, moodustades endospoore rakusiseseid tugeva kestaga moodustisi, milles tsütoplasma on dehüdreerunud. Aktinomütseedid on hargnevate rakkudega bakterid, mis produtseerivad näit streptomütsiini. · Eukarüootsed rakutuumaga. Tuumas paikneb DNA, mis on muust raku sisaldusest tuumamembraaniga eraldatud. Rakud on ruumalalt ~1000 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Lisaks tuumale ka teised organellid mitokondrid, kloroplastid, lüsosoomid, endoplasmaatiline võrgustik (ER), Golgi kompleks jt. Eukarüootsetes rakkudes esinevad ka mittemembraansed võrkjad moodustised, nn
Biokahjustus on materjalide omaduste igasugune ebasoovitav muutus, mis on esile kutsutud organismide elutegevusega. Neid organisme, kes biokahjustusi esile kutsuvad, nimetatakse biokahjustajateks. Biokahjustusi on ühel või teisel määral võimelised esile kutsuma kõik elusorganismid ja biokahjustuste objektiks võivad saada kõik materjalid. Kultuuripärandi objektide kahjustusi võivad põhjustada järgmised elusorganismid bakterid, tsüanobakterid, aktinomütseedid, mikroseened, vetikad, samblikud, kõrgemad taimed, samblad, putukad, linnud, imetajad, närilised. Lihtsaid ja odavaid lahendusi nendega võitlemiseks pole. Kõige levinumaks strateegiaks on keemiline tõrje. Sel on ka puudusi keemilised ühendid on kahjulikud nii inimesele/säilikutele; puudub kahjustusi ärahoidev efekt tõrjet tehakse pärast kahjustuste ilmnemist; biokahjustused võivad muutuda keemiliste ühendite suhtes reisitentseks ; keemiline töötlemine saastab õhku
Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist. Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid rakkudest kergesti elimineeruda o Tubuliinidega o Goniididega(liikumisvõimelised paljunemisrakud) (niitjad bakterid Thiothrix, Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon)Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid.Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikestega kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega. Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlbsalt tuulega. o Pungumine - (Hyphomicrobium, Rhodomicrobium, Ancalomicrobium, Planctomyces) Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pungumisel eraldub pung emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud.
seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste struktuuri vahendusel. Bakterid võivad olla väga vastupidavad ebasoodsatele keskkonnatingimustele, moodustades endospoore rakusiseseid tugeva kestaga moodustisi, milles tsütoplasma on dehüdreerunud. Aktinomütseedid on hargnevate rakkudega bakterid, mis produtseerivad näit streptomütsiini. · Eukarüootsed rakutuumaga. Tuumas paikneb DNA, mis on muust raku sisaldusest tuumamembraaniga eraldatud. Rakud on ruumalalt ~1000 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Lisaks tuumale ka teised organellid mitokondrid, kloroplastid, lüsosoomid, endoplasmaatiline võrgustik (ER), Golgi kompleks jt. Eukarüootsetes rakkudes esinevad ka mittemembraansed võrkjad moodustised, nn tsütoskelett
(signaalmolekulid, kiire süntees, peavad kiirelt retseptorile seonduma muidu lagunevad) abil vahendatud reaktsioonid. Immuunsüsteemi rakkude poolt vahendatud reaktsioonid (fagotsütoos, NK rakud, põletik) Kus on immunoloogia piirid? Kus saame hakata rääkima äratundmisest ja kaitsest. Bakterid-restriktaasid ja metülaasid (arhedel ka), oma DNAd ei restrikteerita, äratundmispiirkond palindroom (alati?). Seened-antibiootikumid, Aktinomütseedid ja linnud-biotiini kõrvaldamine. Avidiin ja streptavidiin. avidiin (linnumuna munavalged, vaba biotiin sealt ära) ja streptavidiin (streptomütses, kasutab kui antibiootikumi seda valku) – tetrameersed valfud, ülikõrge afiinsusega vitamiin biotiini suhtes. Ilma biotiinina ei saa keegi elada, võtada ära siis suurepärne kaitse. Mida madalam dissotsiatsioonikompleks seda madalamatel kontsidel moodustavad ühendid ja ei lahku
sulfaate, nitraate). Ära kasuta mõistet anaeroobne hingamine/respiratsioon. o Vahepealsed, kes suudavad elada hapnikuga ja hapnikuta Sporulatsioon o Spoore moodustavad vaid teatud bakterid, äärmuslikes elutingimustes. Spooridel on mitmed paksud kestad, vähe vett (u 15%), allasurutud ainevahetus, erakordne vastupidavus (bioloogilises mõttes). Tüüpviga: lapsed arvavad, et bakterid paljunevad spooride abil. Tavaliselt ei paljune, aga erandiks on aktinomütseedid, mis tõesti paljunevad spooride abil. Ülesanne: Ebasoodsate tingimuste üleelamine ja levik. o Spooride hävitamiseks kasutatakse steriilimist: steriilimine leegis, ultraviolettkiirgusega, antiseptikuga, kuumutamine rõhu all. Pastöörimine: hävitatakse vegetatiivsed rakud, spoorid jäävad alles. Levinuim pastöörimise temperatuur 72 kraadi ligikaudu 20-30 sekundit Ainevahetuse I jaotus o Autotroofid (fotosünteesivad bakterid)
Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ammenduksid mulla toiduvarud. Roiskumine, sealhulgas toiduainete riknemine, on tavaliselt bakterite tegevuse tagajärg. Bakterite abil toodetakse enamik piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt. Kurkide jmt hapendamine. Inimene kasutab baktereid veel naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel. Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena. Baktereid kasutatakse, et toota : antibiootikume (aktinomütseedid, tetratsükliin), vitamiine, aminohappeid (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid), toidupaksendajaid (kreemid, majonees, sulatatud juust), ensüüme (pesupulber), orgaanilisi happeid ja etanooli (äädikahape, piiritus). Piimhappebakterid Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas süsivesikute käärimisel annavad piimhappe. Peale piima toimivad piimhappebakterid ka leivataignas, hapukurgis ja - kapsas ning silos.
4. Närvisüsteem - borrelioos, teetanus, botulism, bakteriaalne meningiit. 5. Suguelundid - süüfilis, gonorröa. 6. Lihased - "lihasööja bakter" Kaitse bakterhaiguste vastu : 1. terviklikud biobarjäärid. 2. ebasobiv keskkond(happeline mao sisu ja happeline nahk) 3. Normaalne mikrofloora. 4. Antikehad. 5. Õgirakud e. fagotsüüdid. Bakterite kasutamine inimese poolt : a) toiduainete tööstus - Jogurt, juust, hapukoor, äädikas, hapendatud toiduained. b) Meditsiin - Antibiootikumid(aktinomütseedid), hormoonide ja vitamiinide tootmine. c) Põllumajandus - biotõrje, bakterväetised(liblikõieliste[hernes] kasvatamine), silojuuretised d) Keskkonna kaitse - puhastusseadmed(aktiivmuda), naftareostuse likvideerimine, indikaatorliigid(soolekepikese olemasolu näitab väljaheidete taset vees) e) energeetika - biogaasi tootmine(prügilates). etanooli tootmine(autokütuse lisand). f) sõjandus - kopsukatk.
annaabi.ee 
