Seetõttu on neil oluline osa mulla kujundamisel. Mitmete putukate ja nende vastsete, usside, seente ning protistide elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks (keeruka ehitusega orgaaniliste ühendite kogum). Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. Bakterid ümbritsevad kõiki organisme. Hambakatt on toidujäänustest ja bakteritest kiht, mis tekitab auke. Jämesooles asuvad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid. Bakterid varustavad inimorganismi mõnede vitamiinidega, bakterite hävitamisega tekivad seedehäired. Samuti asustavad nad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. Patogeenilised bakterid ei põhjusta väikesearvulise populatsioonina tervisehäireid, need tekivad alles siis, kui immuunsüsteem nõrgeneb
Mumps-plaaniline vaktsineerimine Lastehalvatus-plaaniline vaktsineermine 17. Iseloomusta lühidalt RAKUTUUMA ja rakutuuma ülesandeid Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel. Rakutuuma katab tuumaümbris, mille välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga.Rakutuuma ülesandeks on säilitada ning edasi anda geneetilist materjali ning kontrollida raku elutegevust läbi geeniekspressiooni. 18. Mis on HAMBAKATT? Hambakatt ehk hambaplakk on toidujääkide ladestus hamba pinnal. Katt on sageli tugevalt hammaste pinnale kinnitunud. Hambakatt koguneb rohkem hambavahedesse, mälumispindade vagudesse ja igemeservadesse. Katuga kaetud hambapind on tuhm, kollakas ja kare, mis soodustab suus leiduvate bakterite paljunemist ning hambahaiguste arenemist. Pikema aja jooksul hambakatt mineraliseerub, moodustades hambakivi. 19. Selgita mõisteid koos vastavate näidetega: EUKARÜOOT? PROKARÜOOT? 20
Kohila Gümnaasium Alari Soikmets HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile emaili pelliikula,mis täidab ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hamabakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab mikroobe sinna juba kogunema ja ku...
Prevotella multiformis sp. nov. 05.05.08 Prevotella multiformis (isoleerimine) Isoleeriti kroonilist periodontiiti põdeva haige igemetasku katust Periodontiit ehk hambajuureümrise põletik igemehaigus, mille põhjuseks on tavalisele hambaharjamisele kättesaamatu igemetasku hambakatt ja hambakivi. Prevotella multiformis (nimi) Nimi multiformis: paljude kujudega Prevotella multiformis (üldine iseloomustus) Obligatoorne anaeroob Gram-negatiivne Kokk (0,8*0,9-1m) või kepike (0,5- 0,8*1,6-6,6 m) Liikumatu Asporogeenne Prevotella multifomis (koloonia iseloomustus) Diameeter 1-2 mm Hall kuni helepruun Ümmargune Sile Kumer Prevotella multiformis (koloonia iseloomustus) 1
2) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele OHTLIKUMAD kui koagulaasnegatiivsed stafülokoki. 3) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE 4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte
Lugupeetud klassikaaslased, kas te olete mõelnud, kuidas pestakse õigesti hambaid ja milleks on vaja tehnikale tähelepanu pöörata ? Inimene võib oma hambaid pesta minuti või paar, nühkida kas või elu eest, aga kui ta ei valda õiget pesemistehnikat ega ole tal head hambaharja, siis on võimalik, et hambad jäävad mustaks. Hambaid tuleks harjata vähemalt kaks korda päevas-hommikul ja õhtul. Hambakatt on silmaga nähtav valge katt hammastel, mida inimesed tihti ekslikult peavad toidujäänusteks, kuid see on tegelikult hammastel paiknev bakterite mass. Unarusse jäetud suuhügieen on kahjulik, kuid sama tulemuse annab ka hammaste liiga sage harjamine. Tihe hammaste pesu on eriti kahjulik, kui kasutatakse keskmisest tugevamat hambaharja ning hambaid pestakse kohe pärast söömist. Lihtsalt öeldes-joogis või söögis sisalduvad happelised ühendid
2) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. 3) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. 4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja.
iga hamba vahele minna; KAARIES on nakkushaigus, mis põhjustab Hambad on vajalikud seedeprotsessi normaalseks hambaaukude tekkimist. tegevuseks, purustades toiduained organismile HAMBAVALU tekib, kui hambaauk on muutunud nii vajaliku suuruseni. sügavaks, et mõjutab hambanärvi. Hammaste haigused häirivad kogu organismi HAMBAKIVI on kõvenenud mikroobikleebis ehk tegevust. hambakatt, mis ei eemaldu enam hambapesuga. Naera alati kui saad – PARADONTIIT on põletik, mille tunnuseks on HAMMASTE KUJUNEMINE see on parim ravim. igemete veritsus. • saab alguse juba emakõhus; väikelaste hammaste
homeostaasi hoidmiseks · Prolaktiin Päritolu: labiaalsed süljenäärmed Roll: katepsiinide ekspressiooni tõstmine · Aglutiniin Roll: bakterite aglutinatsioon ( S.mutans, S.sanguis, S,salivarius) , veregruppi antigeeni kandmine, HIV-1 nakatumise inhibeerimine gp120 seostumisega Põhiklassid: kõrgmolekulaarsed glükoproteiinid, sIgA, lüsosüüm, beeta- mikroglobuliin, fibronektiin HAMBAKATT Makromorfoloogia: kollakasvalge ladestus hamba- ja igemepindadel Mikromorfoloogia: pellikli kaudu hambale kinnituv rakuvälise maatriksi bakterite mass (PRP), mis koosneb lipiididest ja polüsahhariididest. Hambaladestuste klassifikatsioon: 1. Mineraliseerunud ladestused · Supragingivaalne hambakivi (krooni gingivaaalses kolmandikus, proksimaalsetel pindadel, lohkudes, fissuurides) · Subgingivaalne hambakivi (hamba ja epiteeli kinnituspinnal, igemetasku
Ülesanded: a) reguleerib ainevahetust b) annab sopistisi, mis ei ole seotud sisemembraanistikuga: * fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid * aeroobsetel bakteritel seal hingamisensüümid * mügarbakteritel õhulämmastikku siduvad ühendid 4) Piilid- bakteri rakust välja ulatuvad valgulised torukesed, nimetatakse ka narmastikuks. Ülesanded: a) vedelas keskkonnas bakterite kinnitamine pindadele (NT: hambakatt) b) piilide abil toimub ka bakterite vahel geneetilise info vahetus (pole isane ja emane) 5) Vibur(-id)- korrapäratu ehitusega Teostavad pöörlevat liikumist, see tagatakse valgulise ketasülekandega. Võimaldab bakteritel liikuda kas libisedes või ujudes. Ülesanne: tagada raku liikumine Raku sees: 6) DNA- bakterirakus rõngaskromosoomina. Ühes korduses- haploidne (n). Selles on bakteriraku põhiainevahetust määravad geenid.
Third level B) nahaalune rasvakiht Fourth level Fifth level C) teiste hüljestega külg-külje kõrval olemine 5.- 6. klass 5. Kes on Eesti suurim näriline? A) mäger B) kobras C) saarmas 7.-9. klass 5. Mis on hambakatt? A) massiline bakterite kiht Click to edit Master text styles mis lõhustab hambaid Second level Third level B) kiht ebatervisliku toidu Fourth level Fifth level jääkidest C) toidujäänustest ja seda asustavatest bakteritest kiht hammastel
kes suitsetavad. 10 aasta pärast suitsetamisest loobumist väheneb kopsuvähi risk 50% võrreldes inimestega, kes endiselt suitsetavad. 9.Tubaka tarvitamise terviseriskid Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80% kroonilisest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisest hoidumisel on 40% neist haigustest ennetatavad. Tubaka tarvitamise terviseriskid: suuõõs- igemepõletikud, hambakatt, suuõõnevähk, süda ja vereringe- vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt, insult, hingamisteed- bronhiit, krooniline kopsuhaigus, kopsuvähk, välimus- naha kiire vananemine, haprad juuksed, kollased hambad ja küüned, akne, psüühika- keskendumisraskused, närvilisus, mäluprobleemid, peavalud, rakukahjustused- mutatsioonidrakkude DNAs, tekivad kasvajad. Pilr nr 2. Suitsetaja suu. Pilt nr 3. Mittesuitsetaja vs suitsetaja kops.
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilisepakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore.
Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.Sobiva
neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. 4. Vetikad
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. 3 Kristel Ausmees Mikroorganismid Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib
suuõõnes, ninaõõnes, paranasaalsiinustes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maos, maksas, neeruvaagnas, põies. Samuti põhjustab tubakas müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80% kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisega kaasnevad terviseriskid Suuõõnde võivad tekkida igemepõletikud, suuõõnevähk, hammastele hambakatt. Südamesse ja vereringesse võib tekkida vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt ja insult. Hingamisteedesse võib tekkida bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja kopsuvähk. Suguorganitesse võib tekkida impotentsus, viljatus, vähenenud libiido ja loote arenguhäired. Samuti võivad tekkida keskendumisraskused, närvilisus, mäluprobleemid, peavalu, mutatsioonid rakkude DNAs. Suitsetamise mõju välimusele
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib väga kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Biokile õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel. Näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid moodustavad teatud tingimustes spoore. Spoorid kujutavad endast tillukesi kapsleid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist kui ka suurt kuumust ja desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore.
moodustamine on iidne osa prokarüootide elutsüklist ning omab suurt tähtsust bakterite ellujäämises erinevates keskkonnatingimustes. Biofilm kaitsebki rakke vaenuliku keskkonnategurite eest ning aitab neil levida ja uusi nisse kasutusele võtta. Bakterid on võimelised selliseid kihte moodustama nii tehismaterjalile kui ka bioloogilistele pindadele, põhjustades sellega mitmeid tervisehädasid inimestele. Näide biofilmist hambakatt. 4 Miks bakterid moodustavad biofilme? Biofilmid pole lihtsalt passiivsed bakterite kogumid, vaid on struktuurselt ja dünaamiliselt keerukad bioloogilised süsteemid. Bakterid saavad kooseksisteerides rohkem kasu kui eraldi. Biofilmid pakuvad rakkudele kaitset mitmesuguste kahjulike keskkonnatingimuste eest nagu näiteks UV-kiirgus, toksilised metallid, happed,
· Aktinomyces't leidub tavaliselt inimeste ja loomade suuõõnes, mandlitel ja ka hambakatus. Neid on ka naiste suguteede limaskestal ja nad kuuluvad oma peremehe normaalse mikrofloora koostisesse ja on tavaliselt mitteülekantavad. · Bergey oli ilmselt esimene, kes näitas, et hambakatus on rohkesti filamentseid baktereid, mis hiljem osutusid perekonna Actinomyces esindajateks: A. israelii, A. naeslundii, A. viscosus ja A. odontolyticus. Adhesioon, hambakatt, igemepõletik · Oluline on see, et Actinomyces suudab kinnituda otseselt hambaemailile, ilma teiste bakterite abita. Võib olla seega katu algataja. Adhesioonis osalevad nende poolt toodetavad levaanid ja dekstraanid. Nad moodustavad hamba ja igeme pinnal suure eripinnaga võrgustiku, kuhu saavad teised bakterid kinnituda. · Hambakatu kultiveeritavatest bakteritest moodustab Actinomyces 40%. Paradontoos ja igemepõletik. Hõimkond Actinobacteria
§ Sünnihetkel on suu steriilne, koloniseerub kiiresti väliskeskkonnast ja emalt. Streptococcus salivarius domineerib, moodustab hammaste ilmumiseni (6.-9. kuul) 98% suu floorast. § Hammaste ilmumisel koloniseerivad Streptococcus mutans ja S. sanguis. Vajavad kude, mis ei deskvameeru. Teised streptokokkide liigid adhereeruvad limaskestadele. § Igemete teke võimaldab anaeroobidega koloniseerumist, mida vanemaks, seda rikkalikum, puberteedieas Porphyromonas, Prevotella, spiroheedid . Hambakatt (dental plaque) § Seotud hambakaariese ja periodondi haigustega. Haigusprotsessi käivitab organismi mikroobid. § Hambakatt - bakterirakkudest (60-70 vol%), sülje polümeeridest, bakteriaalsed ekstratsellulaarsed produktid - loomulik biofilm. Tulemuseks on rikkalik bakteriaalsete metaboliitide kontsentratsioon hamba pinnal. § Domineerivad Streptococcus sanguis ja S. mutans. § Katu teke algab streptokokkide kleepumisega sülje glükoproteiinidele. Järgneb tugevam kleepumine rakuvälistele
Biokiles moodustuvad erineva hapnikusisaldusega piirkonnad, kus saavad elada erineva hapnikunõudlusega mikroobid. Näiteks aeroobid kasutavad ära hapniku ja loovad soodsad tingimused hapnikukartlike bakterite jaoks. Biokiles on bakterid tundetumad antibiootikumidele, sest lima takistab antibiootikumide difusiooni rakkudeni. Ka võib üks biokile bakter lagundada oma eksoensüümiga antibiootikumi ja kaitsta sellega naabrit. Hambakatt on biokile, milles on erinevaid baktereid. Streptococcus jt liigid sünteesivad rakuväliseid ja rakupinnaga seotud polüsahhariide, mis moodustavad hambaemaili pinnal paksu võrgustiku, milles bakterid kinnitunud ja nende elutegevus on madal. Biokiles on bakterid kaitstud antibiootikumide eest. Bakteriaalsete haiguste korral on näidatud, et kroonilisi haigusi põhjustavad biokile bakterid (ägedate haiguste põhjustajateks on enamasti mittekinnitunud (planktoonilised) bakterid).
Vibur/viburid (flagelliin) o Esinevad vaid osadel rakkudel o Viburitel on korrapäratu siseehitus o Viburid teostavad pöördliikumist ketasülekandemehhanismiga o Raku liikumine o Raku lähikeskkonna muutmine Piilid (lühikesed valkstruktuurid) o Nende abil bakterid kinnituvad tahketele pindadele (nt veebakterid (vihmaveetünnis libedad asjad), hambakatt;) o Piilide vahendusel toimub väikeste DNA molekulide ülekanne ühelt bakterilt teisele. Ribosoomid (bakterirakus u 104 ribosoomi, tsütoplasmas, teistsugused kui päristuumsetel organismidel) o Põhiülesanne valgu süntees Gaasivakuoolid (peamiselt veebakteritel) o Nende abil saavad bakterid liikuda vedelikus üles-alla Sisaldised o Orgaanilised sisaldised (nt süsivesikud) o Anorgaanilised sisaldised (erinevad fosfaadid)
rakku. Soolemikroflooral on näidatud olevat inimese immuunsüsteemi (nt. seedekulgla teat. lümfaatilise koe - Peyer'i naastude) arengut ja aktiivsust stimuleeriv toime. Biofilmi kaitsva rolli näideteks on veel naise suguteesid kattev põhiliselt laktobatsillidest moodustunud biofilm, mis tänu keskkonna hapestamisele ja bakteriotsiinide tootmisele hoiavad ära patogeenide kinnitumise ja/või vohamise ja seeläbi ka võimaliku põletiku tekke. Samuti ka hambakatt ehk hammastele moodustuv biofilm kaitseb hambaid välispatogeenide kolonisatsiooni eest. Siiski hammastele moodustunud biofilmi mõju võib olla vastandlik: ühelt poolt kaitsva funktsiooniga, teiselt poolt aga teatud tingimuste muutumisel võib põhjustada kõige levinumaid haigusi kaariest, igemepõletikku ja parodontiiti e hambajuureümbrise põletikku. Hambakatus võib olla enam kui 350 erinevat bakteriliiki. 16S rRNA
annaabi.ee 
