Seetõttu on neil oluline osa mulla kujundamisel. Mitmete putukate ja nende vastsete, usside, seente ning protistide elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks (keeruka ehitusega orgaaniliste ühendite kogum). Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. Bakterid ümbritsevad kõiki organisme. Hambakatt on toidujäänustest ja bakteritest kiht, mis tekitab auke. Jämesooles asuvad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid. Bakterid varustavad inimorganismi mõnede vitamiinidega, bakterite hävitamisega tekivad seedehäired. Samuti asustavad nad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. Patogeenilised bakterid ei põhjusta väikesearvulise populatsioonina tervisehäireid, need tekivad alles siis, kui immuunsüsteem nõrgeneb
Mumps-plaaniline vaktsineerimine Lastehalvatus-plaaniline vaktsineermine 17. Iseloomusta lühidalt RAKUTUUMA ja rakutuuma ülesandeid Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel. Rakutuuma katab tuumaümbris, mille välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga.Rakutuuma ülesandeks on säilitada ning edasi anda geneetilist materjali ning kontrollida raku elutegevust läbi geeniekspressiooni. 18. Mis on HAMBAKATT? Hambakatt ehk hambaplakk on toidujääkide ladestus hamba pinnal. Katt on sageli tugevalt hammaste pinnale kinnitunud. Hambakatt koguneb rohkem hambavahedesse, mälumispindade vagudesse ja igemeservadesse. Katuga kaetud hambapind on tuhm, kollakas ja kare, mis soodustab suus leiduvate bakterite paljunemist ning hambahaiguste arenemist. Pikema aja jooksul hambakatt mineraliseerub, moodustades hambakivi. 19. Selgita mõisteid koos vastavate näidetega: EUKARÜOOT? PROKARÜOOT? 20
Kohila Gümnaasium Alari Soikmets HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile emaili pelliikula,mis täidab ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hamabakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab mikroobe sinna juba kogunema ja ku...
Prevotella multiformis sp. nov. 05.05.08 Prevotella multiformis (isoleerimine) Isoleeriti kroonilist periodontiiti põdeva haige igemetasku katust Periodontiit ehk hambajuureümrise põletik igemehaigus, mille põhjuseks on tavalisele hambaharjamisele kättesaamatu igemetasku hambakatt ja hambakivi. Prevotella multiformis (nimi) Nimi multiformis: paljude kujudega Prevotella multiformis (üldine iseloomustus) Obligatoorne anaeroob Gram-negatiivne Kokk (0,8*0,9-1m) või kepike (0,5- 0,8*1,6-6,6 m) Liikumatu Asporogeenne Prevotella multifomis (koloonia iseloomustus) Diameeter 1-2 mm Hall kuni helepruun Ümmargune Sile Kumer Prevotella multiformis (koloonia iseloomustus) 1. Suured kolooniad kokid 2. Väikesed kolooniad kokid ja kepikesed Tegemist on sama bakteriga: 1. 16S rRNA analüüs 2. Fenotüüp 3. B...
2) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele OHTLIKUMAD kui koagulaasnegatiivsed stafülokoki. 3) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE 4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte
Lugupeetud klassikaaslased, kas te olete mõelnud, kuidas pestakse õigesti hambaid ja milleks on vaja tehnikale tähelepanu pöörata ? Inimene võib oma hambaid pesta minuti või paar, nühkida kas või elu eest, aga kui ta ei valda õiget pesemistehnikat ega ole tal head hambaharja, siis on võimalik, et hambad jäävad mustaks. Hambaid tuleks harjata vähemalt kaks korda päevas-hommikul ja õhtul. Hambakatt on silmaga nähtav valge katt hammastel, mida inimesed tihti ekslikult peavad toidujäänusteks, kuid see on tegelikult hammastel paiknev bakterite mass. Unarusse jäetud suuhügieen on kahjulik, kuid sama tulemuse annab ka hammaste liiga sage harjamine. Tihe hammaste pesu on eriti kahjulik, kui kasutatakse keskmisest tugevamat hambaharja ning hambaid pestakse kohe pärast söömist. Lihtsalt öeldes-joogis või söögis sisalduvad happelised ühendid muudavad hambavaaba ,,pehmeks" ning kohene harjamine võib tõsiselt kahjustada hambaemaili. Seega peaks...
2) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. 3) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. 4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja.
HAMBAHARI saadaval apteegis jt. müügikohtades; Korraliku suuhügieeni saavutamiseks on vaja omandada soovitatakse osta vetruva “kaelaga” ja soovitatakse eriti neile, kellel on hambad kindlad harjumused: pehme-soft harjad; kasvanud puseriti. 2x päevas hammaste harjamine; kõva-strong harjad on mõeldud proteesidele NB! Ettevaatust! Mitte lõigata igemesse! regulaarne hambaniidi, hambatiku, ja kahjustavad elava hamba emaili ja hambavaheharja kasutamine. igemeid; Hammaste pesemiseks kuluta 2-3 minutit. Hambaid lastele osta lastehambaharjad erineva suuruse ...
sanguis, S.mutans, S. Mitis, Actinomyces, A.viscosus, Neisseria, Haemophilus); ekstratselulaarsete polümeeride produktsioon teiste mikroobide kinnitumiseks · Sekundaarne kolonisatsioon (24-168 tundi)- kinnitunud bakterite paljunemine ning uute bakterite kinnitumine olemasolevate bakteritele ja paljunemine (Prevotella intermedia, loescheii, Capnocytophaga spp, Fusobacterium nucleatum, Porphyromonas gingivalis). · Väljakujunenud hambakatt Keskkond: substraatide ja O2 vähenemine, CO2 suurenemine, metaboliitide kuhjumine Supragingivaalne katt: G- anaeroobid Epiteel ja vaba osa: G- pulgad ja spiroheedid Subgingivaalne katt: G+ anaeroobid (vaata mikrobioloogia loengut) Hambakatu orgaanilised komponendid Valgud, polüsahhariidid ja lipiidid Rakkude elemendid (bakterirakud, epiteelirakud, leukotsüüdid, makrofaagid) Bakterite komponendid (antigeenid) Hambakatu anorgaanilised komponendid
RAKUD Kõikides rakkudes esineb 4 põhisüsteemi: 1) Paljunemissüsteem- tagab DNA kahekordistumine enne rakujagunemist 2) Piiristav süsteem- tagatud rakukestade ja membraaniga 3) Ainevahetuslik süsteem- põhineb ensüümidel 4) Energeetiline süsteem- põhineb ATP-l BAKTERID- on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. 1) Limakapsel- esineb teatud bakterirakkudel kindlatel tingimustel. Ülesanded: a)seob vett ja säilitab niiskust b) tekitab koloniaalsuse. Bakteritel puudub hulkraksus! c) liikumiseks (surutakse lima endast välja) 2) Rakukest- koosneb peptidoglükaanist. Bakterite rakukest võib olla kas õhuke või paks. On olemas ka baktereid kellel rakukesta pole- Mükoplasmad- väikseimad elusorganismid, kes põhjustavad inimestele mitmeid haigusi (nt: kopsudes, suguelundites). Ülesanded: a) annab rakkudele kuju. Kuju alusel eristatakse bakterite ehitustüüpe. Lisaks joonisel esitatutele veel ka...
Third level B) nahaalune rasvakiht Fourth level Fifth level C) teiste hüljestega külg-külje kõrval olemine 5.- 6. klass 5. Kes on Eesti suurim näriline? A) mäger B) kobras C) saarmas 7.-9. klass 5. Mis on hambakatt? A) massiline bakterite kiht Click to edit Master text styles mis lõhustab hambaid Second level Third level B) kiht ebatervisliku toidu Fourth level Fifth level jääkidest C) toidujäänustest ja seda asustavatest bakteritest kiht hammastel
kes suitsetavad. 10 aasta pärast suitsetamisest loobumist väheneb kopsuvähi risk 50% võrreldes inimestega, kes endiselt suitsetavad. 9.Tubaka tarvitamise terviseriskid Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80% kroonilisest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisest hoidumisel on 40% neist haigustest ennetatavad. Tubaka tarvitamise terviseriskid: suuõõs- igemepõletikud, hambakatt, suuõõnevähk, süda ja vereringe- vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt, insult, hingamisteed- bronhiit, krooniline kopsuhaigus, kopsuvähk, välimus- naha kiire vananemine, haprad juuksed, kollased hambad ja küüned, akne, psüühika- keskendumisraskused, närvilisus, mäluprobleemid, peavalud, rakukahjustused- mutatsioonidrakkude DNAs, tekivad kasvajad. Pilr nr 2. Suitsetaja suu. Pilt nr 3. Mittesuitsetaja vs suitsetaja kops.
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilisepakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore.
Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.Sobiva
neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. 4. Vetikad
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. 3 Kristel Ausmees Mikroorganismid Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib
suuõõnes, ninaõõnes, paranasaalsiinustes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maos, maksas, neeruvaagnas, põies. Samuti põhjustab tubakas müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80% kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisega kaasnevad terviseriskid Suuõõnde võivad tekkida igemepõletikud, suuõõnevähk, hammastele hambakatt. Südamesse ja vereringesse võib tekkida vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt ja insult. Hingamisteedesse võib tekkida bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja kopsuvähk. Suguorganitesse võib tekkida impotentsus, viljatus, vähenenud libiido ja loote arenguhäired. Samuti võivad tekkida keskendumisraskused, närvilisus, mäluprobleemid, peavalu, mutatsioonid rakkude DNAs. Suitsetamise mõju välimusele
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib väga kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Biokile õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel. Näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid moodustavad teatud tingimustes spoore. Spoorid kujutavad endast tillukesi kapsleid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist kui ka suurt kuumust ja desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore.
moodustamine on iidne osa prokarüootide elutsüklist ning omab suurt tähtsust bakterite ellujäämises erinevates keskkonnatingimustes. Biofilm kaitsebki rakke vaenuliku keskkonnategurite eest ning aitab neil levida ja uusi nisse kasutusele võtta. Bakterid on võimelised selliseid kihte moodustama nii tehismaterjalile kui ka bioloogilistele pindadele, põhjustades sellega mitmeid tervisehädasid inimestele. Näide biofilmist hambakatt. 4 Miks bakterid moodustavad biofilme? Biofilmid pole lihtsalt passiivsed bakterite kogumid, vaid on struktuurselt ja dünaamiliselt keerukad bioloogilised süsteemid. Bakterid saavad kooseksisteerides rohkem kasu kui eraldi. Biofilmid pakuvad rakkudele kaitset mitmesuguste kahjulike keskkonnatingimuste eest nagu näiteks UV-kiirgus, toksilised metallid, happed,
· Aktinomyces't leidub tavaliselt inimeste ja loomade suuõõnes, mandlitel ja ka hambakatus. Neid on ka naiste suguteede limaskestal ja nad kuuluvad oma peremehe normaalse mikrofloora koostisesse ja on tavaliselt mitteülekantavad. · Bergey oli ilmselt esimene, kes näitas, et hambakatus on rohkesti filamentseid baktereid, mis hiljem osutusid perekonna Actinomyces esindajateks: A. israelii, A. naeslundii, A. viscosus ja A. odontolyticus. Adhesioon, hambakatt, igemepõletik · Oluline on see, et Actinomyces suudab kinnituda otseselt hambaemailile, ilma teiste bakterite abita. Võib olla seega katu algataja. Adhesioonis osalevad nende poolt toodetavad levaanid ja dekstraanid. Nad moodustavad hamba ja igeme pinnal suure eripinnaga võrgustiku, kuhu saavad teised bakterid kinnituda. · Hambakatu kultiveeritavatest bakteritest moodustab Actinomyces 40%. Paradontoos ja igemepõletik. Hõimkond Actinobacteria
-9. kuul) 98% suu floorast. § Hammaste ilmumisel koloniseerivad Streptococcus mutans ja S. sanguis. Vajavad kude, mis ei deskvameeru. Teised streptokokkide liigid adhereeruvad limaskestadele. § Igemete teke võimaldab anaeroobidega koloniseerumist, mida vanemaks, seda rikkalikum, puberteedieas Porphyromonas, Prevotella, spiroheedid . Hambakatt (dental plaque) § Seotud hambakaariese ja periodondi haigustega. Haigusprotsessi käivitab organismi mikroobid. § Hambakatt - bakterirakkudest (60-70 vol%), sülje polümeeridest, bakteriaalsed ekstratsellulaarsed produktid - loomulik biofilm. Tulemuseks on rikkalik bakteriaalsete metaboliitide kontsentratsioon hamba pinnal. § Domineerivad Streptococcus sanguis ja S. mutans. § Katu teke algab streptokokkide kleepumisega sülje glükoproteiinidele. Järgneb tugevam kleepumine rakuvälistele polümeeridele (dekstraan + levaan = glükaanid), mida toodavad bakterid toidusuhkrutest. Viimased moodustavad katu maatriksi
Biokiles on bakterid kaitstud antibiootikumide eest. Bakteriaalsete haiguste korral on näidatud, et kroonilisi haigusi põhjustavad biokile bakterid (ägedate haiguste põhjustajateks on enamasti mittekinnitunud (planktoonilised) bakterid). Biokiles olevate bakterite kasv on aeglane ning need on biokile tõttu resistentsed ravimitele. Esineb ka ,,uinuvaid" vorme. Aeg-ajalt biokile bakterid ,,aktiveeruvad" ja võivad põhjustada haiguste ägenemist. Biokile näited: Hambakatt Kiled taimeosakestel ja detriidi veekogudes Veepuhastusseadmete aktiivmuda helbete pinnal olev biokile Biokile mullaosakeste pinnal Biokile taimejuurtel Biokiled veeni- ja põiekateetritel Biokiled kunstlikel südameklappidel ja kunstliigestel Pinna konarlikkus mängib biokile moodustumisel rolli. Siledad pinnad on paremini biokilest puhastatavad. Kui pind on kaua puhastamata, siis bakterid sünteesivad palju 39
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
rakku. Soolemikroflooral on näidatud olevat inimese immuunsüsteemi (nt. seedekulgla teat. lümfaatilise koe - Peyer'i naastude) arengut ja aktiivsust stimuleeriv toime. Biofilmi kaitsva rolli näideteks on veel naise suguteesid kattev põhiliselt laktobatsillidest moodustunud biofilm, mis tänu keskkonna hapestamisele ja bakteriotsiinide tootmisele hoiavad ära patogeenide kinnitumise ja/või vohamise ja seeläbi ka võimaliku põletiku tekke. Samuti ka hambakatt ehk hammastele moodustuv biofilm kaitseb hambaid välispatogeenide kolonisatsiooni eest. Siiski hammastele moodustunud biofilmi mõju võib olla vastandlik: ühelt poolt kaitsva funktsiooniga, teiselt poolt aga teatud tingimuste muutumisel võib põhjustada kõige levinumaid haigusi kaariest, igemepõletikku ja parodontiiti e hambajuureümbrise põletikku. Hambakatus võib olla enam kui 350 erinevat bakteriliiki. 16S rRNA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
