närvikiude kuklasagarates asuvas nägemiskeskusesse ja nägemisaisting tekibki siis, kui erutus on jõudnud nägemiskeskusesse. Kui sellel teel on mõni piirkond kahjustatud, siis tekivad vastavad häired. Nägemise kulgemine ei ole ühtne, ehk paremalt silmalt ei lähe kõik vasakusse ajupoolkerra ja vastupidi. 3. Silma akommodatsioon. Lühi- ja kaugelenägevus. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime erineval kaugusel paiknevate esemete vaatlemiseks. Akommodatsiooni eesmärk on koondada kujutis vaadeldavast esemest täpselt võrkkestale. Akommodatsioon saavutatakse kolmel erineval viisil: 1) Silma läätse läbimõõdu muutmise teel 2) Pupilli läbimõõdu muutmise teel 3) Silma munade konvergentsi(silmamunade pöördumine sissepoole, ninasuunas) ja divergentsi(silmamunade pöördumine väljapoole) teel. Lähedal olevate esemete vaatlemiseks lääts kumerdub. See toimub tänu ripslihaste
(toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots asendab maja). Assimilatsiooni tõttu võib laps kogetavat valesti interpreteerida (nt nähes esimest korda lund peab seda suhkruks). Korduva assimileerimise
·Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Silmade väsimine ·Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. ·Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. ·Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. ·Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 - 1 m. ·Optimaalne kontrast on umbes 10:1. ·Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. ·Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed.
ekraanil jms tegurid. Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb veel: prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega kiirgused, vaid silmade ülepingutus
Assimilatsioon Kõnelema õppiv laps on saanud selgeks sõna "kass" seoses pere lemmikloomaga ning osutab tänaval koerale ja ütleb "kass". AkommodatsioonKassi ja koera näite laps kohandab peagi teisi täpsustusi, mitte ainult erinevust kassi ja koera vahel vaid ka erinevust kasside ja kassipoegade, kodukasside ja metsikute kasside vahel. Uude staadiumi jõudmisel keeratakse segamini kogu mõtlemises arenenud tasakaal, kaasa arvatud assimilatsiooni ja akommodatsiooni protsessid. Kaks esimest kognitiivse arengu staadiumi mõttemudelit on: 1. Sensomotoorne staadium laps õpib objekti jäävuse põhimõtet, mis on üks paljudest praktilistest viisidest, õppimaks, et maailm on korrapärane 2. Operatsioonieelne staadium See on staadium, kus algab representatiivne mõtlemine. Seda näitlikustab kõige paremini jäävuse idee, mis puudub seda tüüpi mõtlemises. 7. SOTSIAALNE ARENG
Kognitiivne areng Jean Piaget areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel; kaasasündinud huvi kui liikumapanev jõud; salvestatakse kogemused, kujunevad skeemid e kognitiivsed struktuurid, mis kujutavad, mida teame maailmast, kuidas näeme ja tajume seda. Uus teadmine integreeritakse skeemidesse assimilatsiooniportsessi vahendusel. Sobimatu (vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja assimilatsiooni kaudu. Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega)
Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb: · prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; · nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; · silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (=silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; · akommodatsiooni aeg võib pikeneda. Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus.
Kognitiivne areng Jean Piaget – areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel; kaasasündinud huvi kui liikumapanev jõud; salvestatakse kogemused, kujunevad skeemid e kognitiivsed struktuurid, mis kujutavad, mida teame maailmast, kuidas näeme ja tajume seda. Uus teadmine integreeritakse skeemidesse assimilatsiooniportsessi vahendusel. Sobimatu (vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni – skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja assimilatsiooni kaudu. Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega)
aspektidega. Edukaks õppimiseks läheb vaja teatud emotsioonide regulatsiooni oskust. Kognitiivse arengu alla on liigitatud ka moraalne areng. Tunnetuslik e kognitiivne areng ja Jean Piaget Kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele arengust on avaldanud Jean Piaget. Sveitsi psühholoog, kes uuris peamiselt lapsi. Ta väidab, et inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise teel. Kohanemisvõime areneb: -assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva võtmine) -akommodatsiooni (keskkonnaga muganemise) vahendusel Tema teooria võtmeidee seisneb selles,et inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse bioloogilist"organit"-teadmised on kohanemisvõimelised.Piageti teminoloogia on bioloogiline ja idee seisneb selles,et intellektuaalset arengut võib vaadata kui evolutsioonilist protsessi.Hilisemad staadiumid järgnevad varastematele,kuna on kohanemisvõimelisemad ehk siis vastavad paremini reaalsuse nõuetele. Piaget kirjeldas nelja peamist arengustaadiumit:
Et suurendada tööviljakust, vähendada vigu ja silmade väsimist, peaks arvestama järgmisi seisukohti: · Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. · Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. · Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. · Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 - 1 m. · Optimaalne kontrast on umbes 10:1. · Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. · Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed,
Vastsündinu ei suuda kõiki kolme tegevust korraga teha, kuid kolmekuune laps suudab, näiteks süües. Teine näide on kaheaastase lapse käitumise kohta. Ben on õppinud trepist alla minema, asju maha pillamata kaasas kandma ning uksi avama. Kombineerides kolme operatsiooni, saab ta oma vanaemale viia ajalehed keldrikorrusele. Teiste sõnadega, iga eraldiseisev operatsioon kombineeritakse uue käitumisega, mis on komplekssem kui eelmised käitumised kokku. Akommodatsiooni protsessis õppis laps midagi mänguasja raskuse, suuruse ja kuju ning kauguse kohta. See viib meid Piaget' teise invariantse funktsioonini - kohanemine. Kohanemise all mõtleb Piaget organismi püüdlemist tasakaalu poole. Tasakaal saavutatakse assimilatsiooni ja akommodatsiooni komplementaarsete protsesside kaudu. Assimilatsiooni teel laps "võtab sisse" uue kogemuse ning sobitab selle olemasolevasse skeemi. Näiteks on laps ära õppinud sõnad "koer" ja "auto"
rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi. Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus. Silmade väsimine Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 1 m. Optimaalne kontrast on umbes 10:1. Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed.
isikutest ning alluvad üsna kergesti mõjutustele. Nad usuvad, et tulevik on ette määratud ja nad ei suuda seda mõjutada, seega pole mõtet pingutada eesmärkide saavutamiseks. Jean Piaget (1896-1980) lõi kognitiivse arengu teooria. Ta uuris ja kirjeldas peamiselt laste mõtlemise arengut. Ta leidis, et laps üritab aktiivselt maailma tunnetada ja mõtestada ning et kohanemisvõime arenguga kaasneb intelligentsuse areng. See toimub assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Assimilatsiooni kaudu liidetakse uus informatsioon juba olemasolevatesse skeemidesse laps võtab keskkonnast endale sobivat. Kui aga informatsioon ei sobi skeemiga, siis toimub akommodatsioon (muganemine) laps muudab skeemi ehk kohandab ennast keskkonnale. Piaget' järgi toimub laste kognitiivne areng astmeliselt. Need astmed või staadiumid erinevad kvalitatiivselt ning iga järgmine rajaneb eelmisel. Arengule on oluline nii organismi füüsiline küpsemine kui ka keskkond.
need reaalselt toimuvad · Meenutatakse tegevusi üldiselt, mitte konkreetset restoraniskäiku Mõtlemise areng lapsel Jean Piaget (1896 1980) · Arenguastmete teooria, mis on oluliselt mõjutanud hilisemaid käsitlusi lapse mõtlemise arengust · Inimese vaimset arengut saab kirjeldada assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu Piaget' arenguteooria põhimõisted · Assimilatsioon sarnastumine, inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni niiviisi, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri Mängus muudetakse keskkonda enda huvide järgi · Akommodatsioon kohandamine, inimene muudab oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega Piaget' arenguteooria põhimõisted · Arengus on oluline saavutada
· Ajus toimuvad muutused kogu elu vältel, osa närviühendusi tugevneb osa nõrgeneb. · Ühe ajupoolkera kahjustumisel võib teine tema funktsioonid üle võtta. Tunnetuslik e kognitiivne areng · Jean Piaget- sveitsi psühholoog lõi kognitiivse arengu teooria. Uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Tema meelest toimub laste kognitiivne areng astmeliselt. · Kohanemisvõime arenguga kaasneb intelligentsuse areng. See toimub assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. · Assimilatsiooni kaudu liidetakse uus info juba olemasolevatesse skeemidesse laps võtab keskkonnast endale sobivat. · Akommodatsioon- toimub kui info ei sobi skeemiga. Laps muudab skeemi e kohandab ennast keskkonnale. · Kognitiivne areng toimub astmeliselt: 1. sensomotoorne staadium sünnist kuni 2eluaastani. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liiguste kaudu. 2. Operatsioonieelne staadium 3-7 eluaastani
Kaasaegne süntees: Jean Piaget (mõjutatud M.Baldwinist) teadmiste omandamise teooria geneetiline epistemoloogia. Mõtlemine ja kõne saavad alguse imikuea element.test tegudest, tajudest ja matkimisest. In.teadmised kui mõistuse biol.organ; teadmised on kohanemisvõimelised; teadja ja teadmiste suhted. Piaget´ terminoloogia on bioloogiline info vastuvõtt mõistuse poolt nagu toitainete omastamine keha poolt. Tasakaal akommodatsiooni läbi (organism kohaneb keskkonnaga v võtab omaks selle mõjud). Intellektuaalne areng kui evoluts.protsess. ,,epigeneetiline maastik" looduse poolt on keskk.mõjutustele erineva varstuvõtlikkusega arenguteed ning neile on seatud piirangud (arengu kanaliseerimine: teat.aspektid on universaalsed, kuid pöördepunktides toimivad häired võivad mõjutada neid. Nt. Reeglina sünnib in. 2käe ja jalaga, kuid mitte alati). Orgude üh
o Uurimused on näidanud, et eksperdid esitavad mõisteid teisiti kui algajad o Känkimisel moodustatakse omavahel tihedalt seotud teadmistest suuremaid teadmiste ühikuid. Algajate ja ekspertide vahe on känkide suuruses. o Metateadmine- teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta · Mõtlemise areng lapsel: Jean Piaget' teooria o Inimese vaimset arengut saab kirjeldada kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu o Sarnastumine ehk assimilatsioon- inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri o Kohandamine ehk akommodatsioon- inimesed muudavad oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega Keel · Keel on inimestele omane häälikutel põhinev märgisüsteem · Inimkeelel on 5 üldist omadust
vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots asendab maja). Assimilatsiooni tõttu võib laps kogetavat valesti interpreteerida (nt nähes esimest korda lund peab seda suhkruks). Korduva
seostab erinevaid, kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Refleksid: lapse esimesed skeemid. Operatsioonid: kõrgema taseme skeemid. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese tegevuse nullib (nt lahutamine liitmisele). Operatsioonid on pööratavad. Areng toimub kahe protsessi assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Algselt on need protsessid diferentseerumata, kuid eristuvad esimese kahe eluaasta jooksul. Assimilatsioon tähendab väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri (nt imemine, mäng keskkonda muudetakse enda huvide järgi). Akommodatsioon on kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks (nt matkimine laps muudab end maailma järgi). Arengus on tähtis tasakaalu saavutamine tuleb saada lahti
Silmauurija Harry Benjamin kinnitab isiklike kogemuste põhjal, et toitumistavad ei mõjuta üksnes silmi, vaid kõiki nägemisega seonduvaid mehhanisme. Ka silmaümbruse lihastesse ja veresoontesse koguneb organismi puudulikust ainevahetusest ning tasakaalustamata toiduvalikust tekkinud aineid. Kui lihased ja veresooned on nii-öelda umbes, ei välju saasteained organismist, vaid kuhjuvad seal. Lihased kaotavad pehmuse ja elastsuse, muutuvad kõvaks ja tõmbuvad kokku. See takistab akommodatsiooni (e. silma võimet muuta fookuskaugust) ning mõjub pikapeale silmakujule. Nõnda arenebki nägemispuue. Selle arvele võib panna lihtsamad kaug- ja lühinägelikkuse ning astigmatismi (ähmasuse) juhtumid. Vahel on nägemine paranenud ainuüksi paastu abiga, mil suurenenud eritus eemaldab silmaümbruse lihastest ja veresoontest saasteaineid. Selle tulemusena lihased lõõgastuvad ja nägemine paraneb. 4.5. Geeniteooria
mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: · assimilatsioonist · akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (samas:17). Piaget (1951) käsitleb mängu kui juba omandatud käitumisskeemide harjutamist lihtsalt naudingu pärast. Mängu kui nauditavate skeemide harjutamise roll on viimistleda lapse poolt mittemängulistes kontekstides omandatud oskusi (nii asjadega manipuleerimisel kui teiste inimestega lävimisel). Seeläbi arenevad mängides füüsilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed võimed ja oskused. Sotsiaalse arengu seisukohalt on oluline suhtlemine
sagedus (a) üksnes sensoorsest tundlikkusest (b) sensoorsest tundlikkusest ja avastamisvastuse valiku kallutatusest (c) üksnes vastuse valiku kallutatusest (d) valehäirete vältimise strateegia kasutuselevõtust isiku poolt 18. Aistimistundlikkuse muutused vastusena keskkonnatingimuste muutusele ilmnevad (a) sensoorses adaptatsioonis (b) aistingulävede fikseerumises (c) kontrastiefekti kadumises (d) akommodatsiooni toime ületamises 19. Võreldes aistinguga on taju (a) terviklikum, mõtestatum ja kontekstitundlikum (b) teadvustatud psüühikanähtus (c) mälust sõltumatu ning sünesteetiline (d) vähem isikupärane ja elementideks mittetaandav 20. Vaatamata muutuvatele tajumistingimustele aitab ühtesid ja samu objekte püsivalt samadena tunda (a) konstantsusmehhanism (b) ikoonilise mälu pikenemine (c) liikumisparallaks
17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: assimilatsioonist ja akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Mäng assimileerib kõik asjad iseendasse. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (Saar1997: 17). Piaget asetas rõhu fantaasia elementidele eelkooliealiste laste mängus. Ja et laps assimileerib mängu käigus maailma enesesse, selle asemel, et viia oma ideed vastavusse reaalsuse nõuetega. Piaget´ teoorias (Butterworth, Harris 2002: 195) on mängu vastand jäljendamisele, mille puhul laps kohandab ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele.
17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: assimilatsioonist ja akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Mäng assimileerib kõik asjad iseendasse. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (Saar, 1997, 17). Piaget asetas rõhu fantaasia elementidele eelkooliealiste laste mängus. Ja et laps assimileerib mängu käigus maailma enesesse, selle asemel, et viia oma ideed vastavusse reaalsuse nõuetega. Piaget´ teoorias on mängu vastand jäljendamisele, mille puhul laps kohandab ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele (Butterworth, Harris, 2002, 195).
tulemustega · Kompenseeritavuse puudumine kui vastupidised tegevused ei tühista üksteist · Poolik järeldus kui tegevuste koordineerimine ei ole Paratamatu Teadmiste otsingus mängib olulist rolli assimilatsioon tegevuse käigus kohatud objektidele kooskõlalise tähenduse otsimine. · Otsingu tulemuseks on teadmiste organiseerituse tase e. skeem, mis olemas teatud määral igal arengutasemel. · Samas võib eksisteerivaid teadmisi umber lükata akommodatsiooni käigus olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel valitsevate vastuolude tõttu Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest. Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele. Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng · Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist.
peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid. Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb: prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (=silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; akommodatsiooni aeg võib pikeneda. Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus.
Et meie kogemuslik baas ei saa kunagi ammenduda, peab inimene kokkupuutel uute keskkonnaoludega paratamatult muutma oma käitumist, et uute oludega paremini kohaneda. Nii kujutab Piaget kohanemist indiviidi ja keskonna pideva vastastikuse toimumine protsessina, kus indiviid õpib oma keskkonna sündmusi ette nägema ja neid kontrollima. Selle protsessi käigus toimubki teadvuses uute skeemide konstrueerimine. See leiab aset akommodatsiooni ehk kohanemise ja assimilatsiooni vahendusel. Akommodatsioon väljendab muutust meie reageeringutes tingituna tajust, et meie olemasolevad skeemid ei ole adekvatsed ega sobi taotletava eesmärgi saavutamiseks. Assimilatsioon on reageerimine stimuleerivale situatsioonile kujunenud skeemide vahendusel.Käitumises esinevad nii assimilatsiooni- kui ka akommodatsiooniprotsess alati koos. Piaget`järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate
10 Tema töö laste arengu uurimisel on väga palju mõjutanud haridusteooriaid. Tema eriline tähelepanu kuulus täiskasvanuks saamisele läbi laste võime järjest paremini mõisa maailma: lapsed ei ole võimelised teostama teatud ülesaneid enne kui nad pole saavtutanud teatud vaimset küpsust.(7) Piaget leidis, et kohanemine eksisteerib kahes vormis. Assimilatsiooni ja akommodatsiooni vormis. Assimilatsiooniks nimetatakse protsessi, kus olemasolevate teadmiste ja oskuste struktuuri või skeemi lülitatakse uusi oskusi ja teadmisi. Akommodatsioon on olemasolevate struktuuride muutus, ümberkorraldamine või kohandamine uute tingimustega. Kognitiivne struktuur kujutab endast arusaamist maailmast, teadmisi ja oskusi sellega suhtlemiseks. (6) Ta pakkus välja, et laste mõtlemine ei arene mitte sujuvalt: on hoopis teatud punktid, kus laps liigub
eelistas ta ergutada lapsi tegelikult sööki serveerima ja ise majas koristama, selle asemel et mängida söögikordade ajal ,,mängumajas". Kaasaegsed Montessori koolkonnad on siiski enamjaolt hüljanud tema filosoofia selle tahu. [1] Jean Piaget Mängu kohta Piaget` kongnitiivse arengu teoorias on sageli valesti mõistetud. Piaget pidas kohanemist sõltuvaks kahest protsessist akommodatsioon ja assimilatsioon. Mäng ,,manifesteerib assimilatsioonile omast juhtpositsiooni akommodatsiooni ees". Piaget arvates etendasid lapsed juba loodud käitumisviise või skeeme mängus ja kohandasid reaalsust nendele vastavaks (viidates sellistele episoodidele, kus ka tema tütar Jacqueline kujutles magamist). Selles leidub kriitikat nii mõnegi Groosi käsitlusviisi aspekti kohta (mäng kui eelhajutus), kui ka seisukoha kohta, et mängul on õppimises oluline roll. Piaget` jaoks oli õppimine seotud rohkem reaalsusega kohanemisega. Seda rõhuasetust võib seostada Montessori mõjuga, kuna
juurde klaasi, siis ta ei järelda automaatselt, et neid on ühepalju, vaid ta peab lugema mõlemad üle; sama efekt nt müntide vahe suurendamisel, kuigi ei lisa midagi) Teadmiste otsingus mängib olulist rolli assimilatsioon tegevuse käigus kohatud objektidele kooskõlalise tähenduse otsimine. Otsingu tulemuseks on teadmiste organiseerituse tase e. skeem, mis on olemas teatud määral igal arengutasemel. Samas võib eksisteerivaid teadmisi ümber lükata akommodatsiooni käigus olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel valitsevate vastuolude tõttu. ! Tasakaalu otsimise mehhanism ei määra seda, mil viisil kognitiivne areng toimub ! · Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat teadmise taset · Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele vastavad paremini reaalsuse nõudmistele · Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate laste ja kultuuride vahel
eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord, kus inimene tunneb ebamugavust, kuna tal olemasolev skeem erineb välismaailmas tajutavast. Kui ebamugavustunne jääb mõõdukuse piiridesse, siis püüab inimene seda vähendada läbi mõtlemise struktuuride muutmise, et need oleksid kooskõlas tajutavaga või siis vastupidi, inimene üritab mõjutada välismaailma nii, et see vastaks tema arusaamadele. Nii akommodatsiooni ehk kohanemise kui assimilatsiooni ehk samastumise korral toimub seniste teadmis- ja mõtlemisstruktuuride ümberehitamine ja reorganiseerimine (Krull, 2001). Piaget' tunnetusprotsessi mudel kirjeldab tunnetusprotsessi küll üldisemas tähenduses, kuid see kehtib üldjoontes ka õppimise kohta. 20. sajandi filosoof ja pedagoog John Dewey (1859-1952) järgi on õppimine pidev kogemuste rekonstrueerimine (Krull, 2001).
mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: · assimilatsioonist · akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (samas:17). Piaget (1951) käsitleb mängu kui juba omandatud käitumisskeemide harjutamist lihtsalt naudingu pärast. Mängu kui nauditavate skeemide harjutamise roll on viimistleda lapse poolt mittemängulistes kontekstides omandatud oskusi (nii asjadega manipuleerimisel kui teiste inimestega lävimisel). Seeläbi arenevad mängides füüsilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed võimed ja oskused. Sotsiaalse arengu seisukohalt on oluline suhtlemine
Kognitiivne areng Jean Piaget areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel; kaasasündinud huvi kui liikumapanev jõud; salvestatakse kogemused, kujunevad skeemid e kognitiivsed struktuurid, mis kujutavad, mida teame maailmast, kuidas näeme ja tajume seda. Uus teadmine integreeritakse skeemidesse assimilatsiooniportsessi vahendusel. Sobimatu (vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja assimilatsiooni kaudu. Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega)
vanglasse ning ta poleks saanud tegeleda oma tööga. Ta eesmärgiks oli lahendada Enigma probleem. Selle jaoks ta isegi võttis naise, nii nagu normide järgi kõik teised tegid. Siiski teadis ta, et see ei ole tõeline tema vaid ta käitus ühiskonnanormide järgi. Kuna sakslased hävitasid iganädalaselt Inglismaale saadetavat toitu suurtel hulkadel, pidid inimesed harjuma toitu kokku hoidma. Samuti tuli harjuda, et Inglismaa oli taas sõjas. Akommodatsiooni esineski siiski vähe ning filmis seda ei näidatud, kuid sõja olukorrast saab järeldada, et rahvas pidi siiski harjuma sellega. Filmis esineb konflikt kõrgemal võimutasandil oleval Dennistonil Alaniga. Algul ei soovinud Denniston üldse Turingut tööle võtta. Samuti ei meeldinud talle Alani suhtumine sellesse, et peab koos teistega töötama. Denniston tundus filmi väitel olevat mitte toetav Alani ideedesse. Siis kui Alan soovis masina jaoks raha, mis lõpp
Kognitiivne areng Jean Piaget – areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel; kaasasündinud huvi kui liikumapanev jõud; salvestatakse kogemused, kujunevad skeemid ehk kognitiivsed struktuurid, mis kujutavad, mida teame maailmast, kuidas näeme ja tajume seda. Uus teadmine integreeritakse skeemidesse assimilatsiooniportsessi vahendusel. Sobimatu (vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni – skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja assimilatsiooni kaudu. Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega):
skeem, mis olemas teatud määral igal arengutasemel. · Samas võib eksisteerivaid teadmisi ümber lükata akommodatsiooni käigus olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel valitsevate vastuolude tõttu
Baasi loomine. Algab häälitsustele reageerimisest, 1-2 aasta vahelisel perioodil algab holofraaside (ühe-kahe sõnaliste lausungite) kasutamine. Intonatsiooni erinevuste tekkimine osutab, et laps hakkab keelt kasutama funktsionaalse instrumendina. Sõnade (kui mõiste tähistaja) üle- ja alaüldistamine. Üleüldistamine on uue info ebakohane assimileerimine olemasolevasse skeemi, alaüldistamine iseloomustab ülemäärast akommodatsiooni. Peenhäälestamine. Teise eluaasta ilming, kus toimub keeleliste väljendite täpsustamine. Tüüpiline keele grammatika ülereeglistamine: „He goed home“, „badder“ etc. Eesti keeles padja asemel padit jne. Keele komplekssuse suurenemine. Umbes kolme aastaselt hakkab laps kasutama lauseid strateegilisemalt nagu sünade ümber paigutamine küsilausete moodustamiseks, eituse moodustamine jne. Arenenud keelekasutus paneb aluse lugemisele, kirjutamisele ja
VV määrus nr 362, 15.11.2000. 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine Kuvariga töötamise põhireeglid (vt joonis A.1) 1. Klaviatuur peab asuma kuvari ees, kuvar otse vaateväljas. 2. Kasutajal peab olema võimalik muuta ekraani asendit, kallutades või pöörates seda nii, et saaks vältida häirivaid peegeldusi ja liigeredaid alasid nägemisväljas, kergendada silma akommodatsiooni ning samal ajal jääda loomulikku ja vabasse tööasendisse. 3. Vaatekaugus peab olema 5070 cm. 4. Valgusallikas ei tohi olla vaateväljas ega selja taga. Akende katmiseks on soovitatav kasutada heledaid püstlamellkardinaid või ruloosid, mille peegelduskoefitsient ei ole väiksem kui 0,4. Vajadusel võib neid kombineerida. 5. Silmade horisontaaljoone ja vaate suuna vahel peaks olema 20 o nurk e silmade
skeemi või ka mudeli ja välismaailmast tajutava (nähtuse või objekti) erinevuse tõttu. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Kohanemine on protsess, mille käigus indiviid õpib keskkonna sündmusi ette nägema ja kontrollima. Selle käigus toimubki tedvuses uute skeemide konstrueerimine. Kas akommodatsiooni või assimilatsiooni vahendusel. Akommodatsioon e. kohanemine. Olemas olevad skeemid ei ole adekvaatsed, uus skeem "ei mahu vanasse". Assimilatsioon e. samastumine nö käiku läheb olemas olev skeem. Akommodatsioon ja assimilatsioon esinevad alati koos. Sellepärast, et ka kõige kulunumad skeemid ei tööta nö. 100%. Piage´t järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel - tasakaalustamine. 11
Intelligentsuse funktsioonid: *) adaptatsioon - kohandumine. *) assimilatsioon - väliste keskkonnaelementide integreerimine kognitiivsesse struktuuri. Näiteks rinna imemine, näiteks mäng. Ehk siis õpib muutma keskkonda selliselt, et see vastaks tema huvidele. *) akommodatsioon - kognitiivse struktuuri muutmine keskkonnaelementidele kohasemaks. Näiteks matkimine, ehk siis laps muudab ennast maailma järgi. Areng toimub kahe protsessi - assimilatsionni ja akommodatsiooni abil. Algselt on neid kahte protsessi keeruline eristada. Selgemaks muutub asi teise eluaasta jooksul.
niiviisi, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri. 2) akommodatsioon (kohandamine) - inimesed muudavad oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega. - Operatsioon - vaimne tegevus, mis võimaldab kujunditega kooskõlastatult ehk koordineeritult manipuleerida. Arenguastmete teooria: 1) sensomotoorne aste (0-2 av) - kaasasündinud refleksid - mõtlemine areneb assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. 2) operatsioonide-eelne aste (3-7 av) - ei suuda jälgida protsessi, ei soka seletada järgnevusi ega ole võimeline järeldama, mis juhtus. 3) Konkreetsete operatsioonide aste (7-12 av) - suudab jälgida protsessi .. -||- 4) Formaalsete operatsioonide aste (12-.. av) - suudab arvestada eeldustega ja tuletada neist järeldusi, valdav on loogiline-teaduslik mõtlemine. Teaduslik mõtlemine on osas kultuurides olemas, teistes puudub.
· Kompenseeritavuse puudumine kui vastupidised tegevused ei tühista üksteist · Poolik järeldus kui tegevuste koordineerimine ei ole paratamatu · Teadmiste otsingus mängib olulist rolli assimilatsioon tegevuse käigus kohatud objektidele kooskõlalise tähenduse otsimine. · Otsingu tulemuseks on teadmiste organiseerituse tase e. skeem, mis olemas teatud määral igal arengutasemel. · Samas võib eksisteerivaid teadmisi ümber lükata akommodatsiooni käigus olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel valitsevate vastuolude tõttu ! Tasakaalu otsimise mehhanism ei määra seda, mil viisil kognitiivne areng toimub Piaget' kognitiivse arengu mudel · Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat teadmise taset · Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele vastavad paremini reaalsuse nõudmistele
o Kompenseeritavuse puudumine – kui vastupidised tegevused ei tühista üksteist o Poolik järeldus kui tegevuste koordineerimine ei ole paratamatu Teadmiste otsingus mängib olulist rolli assimilatsioon – tegevuse käigus kohatud objektidele kooskõlalise tähenduse otsimine. Otsingu tulemuseks on teadmiste organiseerituse tase e. skeem, mis olemas teatud määral igal arengutasemel. Samas võib eksisteerivaid teadmisi ümber lükata akommodatsiooni käigus – olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel valitsevate vastuolude tõttu Piaget’ kognitiivse arengu mudel Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat teadmise taset Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele vastavad paremini reaalsuse nõudmistele Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate laste ja kultuuride vahel suuresti varieeruda.
SEE EI OLE ENAM SKEEM, see on funktsioon!!! Mis on adaptatsioon? Kohanemine. Assimilatsioon- väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri. (rinna imemine, mäng). Kuidas muuta keskkonda enda huvitde järgi. Akommodatsioon- kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. Nt matkimine. Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi. Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses. 1970 Piaget: lapsed läbivad oma arengus 4st erinevast staadiumist koosneva seeria kindlas järjekorras, mis on kõigil ühesugune. Ta püsis seisukohal, et need astmed ei erine mitte ainult igal astmel omandatud informatsiooni kvantideedil vaid samuti teadmise ja mõistmise kvaliteedil. Piaget seisukoht oli interaktsionistlik. laps omandab asjakohase kogemuse.
On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid. Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Kõrgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese tegevuse tühistada. SEE EI OLE ENAM SKEEM, see on funktsioon!!! Mis on adaptatsioon? Kohanemine. Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil: Assimilatsioon- väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri. (rinna imemine, mäng). Kuidas muuta keskkonda enda huvitde järgi. Akommodatsioon- kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. Nt matkimine. Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses.
Uurib taju, mälu ja mõtlemist nagu eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia . Rakendub haridussüsteemis Areng - süstemaatiline muutus ja diferentseerumine (eristumine): füüsiline, kognitiivne (tunnetus), sotsiaalne (suhted teistega), emotsionaalne. Kasvamine all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut - Korrapärane edasiminek Embrüo kõige esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid Inimese vaimset arengut saab kirjeldada kahe protsessi – assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Arengus on oluline saavutada tasakaaluseisund – tuleb lahti saada süsteemisisestest vastuoludest ja ebakõladest. Areng toimub integreeritud, seotud, tasakaalustatud tunnustussüsteemi poole. Tasakaalutusseisundit tekitavad uudsed ülesanded, mida olemasolev tunnetussüsteem ei võimalda teha. Tasakaaluseisund saavutatakse, kui laps kujundab ümber elu mõiste. manipuleerida. Loote liigutusmustrite areng nädal liigutused 7. nädal aimatavad liigutused
Mida suurem see on seda paremad võimalused eri olukordades toimetulekuks. Pidevalt peame kokkupuutel keskkonnaga oma kogemuslikku baasi täiendama, et uute oludega paremini kohaneda. Seega on kohanemine indiviidi ja keskkonna pidev vastastikuline protsess. Ta õpib keskkonna sündmusi ette nägema ja neid kontrollima ja protsessi käigus toimub teadvuses uute skeemide konstrueerimine. Erinevuste olemasolu kutsub esile kognitiivse (e tunnetusliku) ebakõla. Selle leevendamine toimub kas akommodatsiooni- (muutus meie reageeringutes tingituna tajust) või assimilatsioonina (maailma kohandamine omale – jonn). Need esinevad alati koos, sest skeemid ei tööta igas olukorras 100%- liselt (N: isegi allkirja andmine vajab vahest kohanemist oludega – seinal kirjutamine.) Kohanemisprotsessi liikumapanevaks jõuks on huvi ümbritseva maailma vastu. Tasakaalustamine - Miks ja kuidas käivitub huvi meis? Piaget’ järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses,
Lühinägevuse ja kaugelenägevuse korrigeerimise võimalused. On kaks regulatsiooni varianti: pupillireaktsioonid, kus lähedale vaatamisel ning suure valgushulga korral on pupill kitsam. Pupilli suurust reguleeritakse iirise suuruse muutmise abil seal leiduvate lihaste abil. Pupilli ahenemisel suureneb teravussügavus. akommodatsioon, kus muudetakse läätse kumerust- lähedale vaatamiseks peab lääts olema kumeram, kui ei oleks akommodatsiooni, tekiks kujutis lähedale vaatamisel võrkkesta taha. Lääts muutub kumeramaks, kui tsiliaarlihased kokkutõmbuvad, sest siis läätse ümbritsev tsiliaarlihaste ringkiht kitseneb ning läätse ümbritsevad ligamendid pikenevad ja lääts on ümaram (pole nii palju välja venitatud) Normaalne e EMMETROOPNE silm. MÜOOPIA E LÜHINÄGELIKKUS. Kujutis tekib võrkkesta ette, (silmamuna liiga pikk) korrigeeritakse hajutava e negatiivse e nõgusläätsega.
pikeneva ajaperioodi vältel. Korduvad ebaõnnestunud katsed konkreetse tegevuse vähendamisel või piiramisel. Võõrutusnähud. Selle tõttu kannatavad teised eluvaldkonnad. Valetatakse arstile, perele jne. Tegevust kasutatakse igapäevaeluprobleemide, abituse, süütunde, ärevuse või depressiooni eest põgenemiseks. Sinine valgus Valguse spekter. Võib pidada nägemisväsimuse sümptomite põhjustakas, lisaks nõuab vaatajalt liigselt silmade konvergentsi ja akommodatsiooni (fokusseerimine) - Kuivsilmsuse põhjustaja. Tagajärjed: - 2/3 USA lastest veedab rohkemkui 2h arvutis/telefonis - Neil lastel kehvemad tulemused mälu,keele ja nuputamisülesannetes - Liikumise piiratus Nutisõltuvuse abi - Alternatiivsed tegevused - Kindlad ajalimiidid - Välised ’stopid’ - Prioriteedid - Kaasuvate probleemide ravi Väikelaste vaimse tervise toetamine
paberilt lugedes. Et suurendada tööviljakust, vähendada vigu ja silmade väsimist, peaks arvestama järgmisi seisukohti. · Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. · Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. · Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. · Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 1 m. · Optimaalne kontrast on umbes 10:1. · Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. · Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed.
annaabi.ee 
