Kognitiivne areng (7)

.

ARENGUPSÜHHOLOOGIA

Areng - muutused põhjustatud bioloogiliste või/ja keskkonnategurite poolt.
Õppimine -keskkonna poolt tingitud muutus. Kogemuse omandamine ja treenimine.
Küpsemine - muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi. Keskkonnast sõltub vähe.Vaimne areng on seotud küpsemisega.
Sensitiivsed perioodid - mingi võime areneb eriti kiiresti.
Kriitiline periood - väljaspool mingit vanusepiiri enam mingi võimekus ei arene.
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega.
Sotsiaalne-, intellektuaalne- ja füüsiline areng.
Intellektuaalse arengu puhul huvitutakse mõtlemise ja kõne päritolust ja nende omandamisest ( kognitiivne areng).
Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused.
Peamiselt uuritud varajast lapseiga ja teismeiga.
Teadusliku lapsepsühholoogia teket seostatakse 20 sajandi algusega.
Arengupsühholoogias kaks erinevat seletusviisi:
1. Seletused lähtuvalt kasvu- ja evolutsioonibioloogiast.
2.Erinevate kultuuride mõju arengule.
Kaasaegsed teooriad seovad nii pärilikkuse kui keskkonna (kultuuritaust).

Pärilikkus-bioloogia arengus oluline

J.J. Rousseau (1712-1778) : “looduslik” teooria. Lapsed loomult head ning ei vaja normaalseks arenguks moraalseid juhtnööre ega piiranguid. Kasvatus ja kogemus pole oluline.
A.Gesell (1880-1961): Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid; Motoorika ja taju areng toimub normaalsetes kasvutingimustes automaatselt.
J.Piaget (1896-1980): loogilise mõtlemise aluseks bioloogilised juured

Keskkond arengus oluline

C.Darwin - lapse emotsioonide väljendumine. Areng on lapse pidev kohanemine keskkonnaga.
KOGNITIIVNE ARENG
Kognitiivne areng hõlmab ajas muutuvat keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on tugevasti seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Edukaks õppimiseks läheb vaja teatud emotsioonide regulatsiooni oskust. Kognitiivse arengu alla on liigitatud ka moraalne areng.
Tunnetuslik e kognitiivne areng ja Jean Piaget
Kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele arengust on avaldanud Jean Piaget. Šveitsi psühholoog, kes uuris peamiselt lapsi. Ta väidab, et inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise teel. Kohanemisvõime areneb:
-assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva võtmine)
-akommodatsiooni (keskkonnaga muganemise) vahendusel
Tema teooria võtmeidee seisneb selles,et inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse bioloogilist“organit“-teadmised on kohanemisvõimelised. Piageti teminoloogia on bioloogiline ja idee seisneb selles,et intellektuaalset arengut võib vaadata kui evolutsioonilist protsessi. Hilisemad staadiumid järgnevad varastematele,kuna on kohanemisvõimelisemad ehk siis vastavad paremini reaalsuse nõuetele.
Piaget kirjeldas nelja peamist arengustaadiumit:
Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise ) ja liigutuste ( haaramine ) abil. Piaget jagas lähte eeldust ,et varases arengus „õpetab käsi silma“Ta arvas ,et vastsündinu nägemismaailm kahemõõtmeline,ilma süavuseta.Piaget väitis,et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Ja laste tajulised võimed esimese kuue elukuu jooksul on väga piiratud.
Kriitika Piaget´ teooriale -sensomotoorne arengustaadium.
Piaget´ vaatlusi imikute kohta on kinnitanud ka teised uurijad ,kuid tõenäoliselt alahindas ta imiku tajumise võimet.Mitu uurijat on näidanud,et imikud tajuvad objekte püsivast eksisteerimisest varem.
Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad (nt rääkida koerast, keda laps nägi eile). Laps ei suuda sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone (operatsioonieelne). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama). Kujunemata on laekuvat informatsiooni korrastavad mõisted nagu põhjuslikkus, kogus, aeg,pööratavus, võrdlus ja perspektiiv . Sellel astmel olevatel lastel on raskusi klassifitseerimisega, alajaotuste ning osadest tervikute moodustamisega, loendamisega jne. 4-7-aastased lapsed mõtlevad peamiselt intuitiivselt , mitte loogiliselt. Neile on iseloomulik realism, milles on raske eraldada tegelikku ja väljamõeldut. Oluliseks eripäraks on egotsentrilisus, võimetus näha asju teise perspektiivist. Selle perioodi tähtsaim saavutus on võime maailma enda jaoks ette kujutada: sümbolid asendavad objekte ning seetõttu saab ette kujutada nii minevikku kui tulevikku.
Kriitika Piaget teooriale – operatsioonide -eelne staadium
Piaget väidab,et selles staadiumis lapsed ei käsita osa-terviku suhteid ja aine jäävust,sest nende loogiline mõtlemine ei ole piisavalt arenenud,et aru saada kompensatsiooni põhimõttest.Teised uurijad on aga leidnud ,et kui esitada ülesanne õiges sõnastuses ja kontekstis,on koolieelikud võimelised lahendama ülesandeid,milleks Piaget´ hinnangul nii väikesed lapsed veel suutelised ei ole
Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljastpoolt (nt pimenemine on tingitud päikese loojumisest). Hakatakse mõistma, et teistel inimestel võivad olla teistsugused tunded ja arvamused. Sellel perioodil saab maailm loogilised struktuurid, laps märkab kahte ja enamat dimensiooni ning on seetõttu võimeline määratlema objektide sarnasust ja erinevust. Jäävusmõiste omandatakse tavaliselt järgnevas järjekorras: aine koguse jäävus 7-8-aastaselt, pikkuse jäävus, arvu jäävus 9-10-aastaselt, pindala jäävus, kaalu jäävus ja viimasena ruumala jäävus 11-12-aastaselt. Lapsed suudavad lahendada loendamise ja klassifitseerimise ülesandeid ning saavad aru sõltuvusest. Oluliseks tunnusjooneks on võime pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi Laps pole veel võimeline lahendama süllogisme ja mitme muutujaga ülesandeid. Loogilisi järeldusi oskab laps teha vaid konkreetsete lihtprobleemide lahendamisel.
Kriitika Piaget teooriale-konkreetsete operatsioonide staadium
Paljud Piaget väited on osutunud hiljem kinnitust Näiteks omandatakse arv,kaal,maht samas järjekorras,nagu Piaget väitis.Olenevalt kontekstist suudavad selle staadiumi lapsed mõnikord lahendada ka keerukamaid ülesandeid kui see ootuspärane oleks.
Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Laps oskab opereerida võimalikkuse, tõenäosuse kategooriates. Iseloomulik on võime tulla toime oletuslike e hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Asju ei pea läbi mängima konkreetselt, seda võib teha mõttes.
Staadiumid järgnevad teineteisele etteantud järjekorras, kuigi vanusepiirid võivad suhteliselt suurel määral kõikuda. Igal järgneval tasemel säilib võime kasutada eelmisel astemel omandatud teadmisi ja oskusi, kuid neid kasutatakse teisel kombel . Teooria on kultuuriuniversaalne, ehk selliselt järjestatud areng toimub ka muudes kultuurides peale lääneliku.
Kriitika Piaget teooriale –Formaalsete operatsioonide staadium
Hilisemad uurimistulemused on näidanud,et Piageti väited ei olnud alati õiged.Uurijad on leidnud,et formaal -operatsiooniline mõtlemine omandatakse järk-järgult,mitte nii selgepiiriliselt,nagu oletas Piaget.Ülesannete lahendamise edukus võib sõltuda ülesande konteksist ning on sageli piiratud vaid teatud valdkondadega.Kokkuvõteks võib öelda et selles staadiumis pigem algab mõtlemise areng,mitte ei saavuta lage.Nimetatud valdonnas kasutatakse formaal-operatsioonilist mõtlemist vaid mingil määral,teatud valdkonnas,mis on tuttav kus ollakse õpitud seda kasutama või kus see on oluline.
Hinnang Piaget´ teooriale:
+ tunnustatakse seisukohta kognitiivse arengu järjekorra suhtes, jagatakse veendumust, et arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui keskkond.
- ei nõustu arvamusega, et formaalsete operatsioonide staadium oleks kognitiivse arengu lagi.
Kasutatud allikad:
“Arengu psühhologia alused“(2002) G. Butterworth ,M.Harris ;“Laste arengu mõistmine“neljas väljaanne (2008) P.K.Smith,H.Cowie,M.Blades http://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivse_arengu_teooria