FILMI „THE IMITATION GAME“ ANALÜÜS (1)

TARTU ÜLIKOOL
EP1
FILMI „THE IMITATION GAME“ ANALÜÜS
Uurimus
Juhendaja :
Pärnu 2017

Sisukord

1.1.Sotsiaalsed faktid 3
1.„Imiteerimismäng“ analüüs 3
1.1.1.Ühiskond 3
1.1.2.Kultuur 5
1.1.3. Sotsialiseerumine 7
1.1.4.Hälbekäitumine 8
1.1.5.Sotsiaalne stratifikatsioon 9
1.2.Sotsiaalsed institutsioonid 10
1.2.1.Perekond 10
1.2.2. Religioon 11
1.2.3.Majandus 11
1.2.4.Poliitika ja võim 12

Sissejuhatus

„Imiteerimismäng“ on 2014 aastal välja tulnud tõestisündinud draama , mille on lavastanud Morten Tyldum. Draama põhineb Alan Turingu biograafial ja on Andrew Hodges poolt filmiks ümber kirjutatud. Peaosades mängivad Benedict Cumberbatch, Matthew Goode, Allen Leech ja Kiera Knightley. Film oli Oscarile nomineeritud, kuid seda ei võitnud. Eestlaste jaoks linastus film kinodes 2015 aasta algul, kuid siiski eriti populaarseks ei saanud.
„Imiteerimismäng“ on ajalooline thriller film, mis räägib inglise matemaatikust Alan Turingust, kes oli oluline lüli sõja ajal Inglismaale , murdes lahti sakslaste Enigma masina koodi ning aidates võita Teist maailmasõda. Filmis selgub , et Alan Turing , keda kehastab Benedict Cumberbatch, on gei. Siiski filmi jooksul abiellub ta Joan Clarke´iga, keda kehastab Kiera Knightley, kuid avastab peagi, et ei suuda enam teeselda. Peale maailmasõja lõppu 1950ndatel süüdistatakse Turingut seaduse rikkumises, kuna homoseksuaalsus on seaduse vastane sellel ajastul. Turing läbib kohtu poolt seatud hormooni ravi, et ta saaks aega veeta ehitades edasi masinat nimega Christopher, mis aitas Enigma koodi murda. Siiski 8 kuud hiljem teeb Alan Turing enesetapu. Christopher on meie aja arvutite eelkäija.
Uurimuse eesmärk on analüüsida filmi „Imiteerimismängu“ sotsiaalseid fakte ja institutsioone ning leida seoseid teooriate vahel.

„Imiteerimismäng“ analüüs

Sotsiaalsed faktid

Ühiskond

Film algab kaadriga aastas 1951, Manchesteris, kus kaks politseiniku tulid uurima väidetavat sisse murdmist Alan Turingu korterisse. Turing üritab neist lahti saada ning see tekitab ühes politseinikus kahtlusi, et Turing varjab midagi. Korter, kus Alan elab on sassis ning kõik tehnika on igal pool laiali. Filmi põhitegevus leiab aset aastatel 1939-1945 Bletchley Parkis . Bletchley on suur ja uhke mõis, mida tavainimesed teadsid kui raadio tootmisfirmat, kuid tegelikkuses oli brittide salajase koodi murdmise baasiks . Saksamaa on äsja kuulutanud Inglismaale sõja ning Alan Turing läheb intervjuule Bleatchleysse, kus pannakse kokku tiim parimaid krüptolooge. Nende ülesandeks saab olema lahti kodeerida sakslaste sõnumid Enigma masinas. Kuna käimas on sõda, mängib aeg suurt rolli. Iganädalaselt lasid sakslased veepõhja üle 100 000 tonni toitu, mida saatsid ameeriklased inglastele.
Filmis on näha, et inglased panustasid palju raha ja aega Enigma koodide lahti murdmiseks. Kuna suur hulk inimesi töötab selle kallal ning ka palju raha investeeritakse sellesse. Kui Alan Turing ei saa Hugh Alexandrilt soovitud raha masina ehitamiseks, kirjutab ta kirja Winston Churchillile ning too seab Alani juhiks. Alan saab 100 000 naela enda soovitud masina ehitamiseks ning tiimi muutmiseks. On aru saada, et inglased soovivad sõda kiiresti lõpetada ning on nõus palju sellese projekti panustama, kuna loodavad, et see toimib. Aja puudus sundis samuti filmi jooksul juhti Dennistoni Alanit ähvardama ja tema masinat vahepeal välja tõmbama, kuna see ei toiminud piisavalt kiirelt.
Koodide lahti murdmise juures töötasid ainult mehed, naised töötasid eraldi pealtkuulamisel. Seega kui Turing soovis Joan Clarke´i endale tiimi lisada, oli see naise vanemate poolt sobimatu. Joani vanemad ei kiitnud seda heaks, et naine töötaks meestega, vaid olid ainult nõus Joani Bletchleysse tööle laskma ainult siis kui ta töötaks ja elaks koos teiste naistega . Samuti Joani vanemad soovisid , et naine abielluks, seepärast ei saanud ta seal kaua töötada, kui vanemad teda juba tagasi koju soovisid. Alan pakkus välja lahenduseks abielluda Joaniga. See lahendas nende mõlema probleemid. Alan peitis oma homoseksuaalsust ja üritas ühiskonda sobituda, abielludes Joaniga. Joan sai jääda Bletchleysse elama ning aitas Alanil salaja koode murda. Siiski mõlemad teadsid, et see ei ole tavaline abielu.
Filmis ei esine anoomia olukorda. Anoomia tähendab üldiselt normide puudumist. „Imiteerimismäng“ filmis olid siiski normid paigas. Näiteks normiks peeti pere omamist ning täpsemalt mehe naise abielu. See on toodud välja Alani ja Joani näitel. Samuti oli normiks ka naiste ja meeste erinevus tollel ajastul. Naised tegid lihtsamaid töid ning neid ei usaldatud tegema meeste tööd. Seepärast aitaski Joan Alanit Enigma juures salaja, kuna seaduste järgi teda ei lastud Enigma koodi murdmisele nii lähedale kui lasti mehi, isegi kui ta oli teistest meestest targem .
Lähtudes Weberi neljast ideaalsest käitumistüübist saab öelda, et Alan Turingu käitumine oli teatud hetkedel afektiivne. Näiteks siis kui ta oli Joani kaotamas, kuna ta pidi minema tagasi koju. Sel hetkel teadis Alan, et ei saa teda kaotada, ta vajab teda Enigma murdmiseks ning ta otsustas hetkelise tunde peale Joan endale naiseks paluda . See tundus Alanile ainuke lahendus olevat olukorra lahenduseks. Filmi algul oli Alanil ka pidev traditsiooniline tegevus, ta oli harjunud üksinda töötama, kuna teda oldi kiusatud ja keegi tema ei tahtnud aega veeta. Seega oli tal saanud harjumuseks loota vaid enda peale ning töötada üksi. Samuti Bletchleys arvas ta, et saab üksi kiiremini hakkama ja isegi kui tal oli tiim ümber abiks, töötas ta üksinda.

Kultuur

Põhikeeleks oli inglise keel, samuti kuna üritati murda sakslaste kodeerimis masinat oli väiksel määral filmis esindatud saksa keel. Suhtlus tasandil oldi viisakad ning kasutati ametinimetusi ning nagu tollel ajal kombeks öeldi härra või proua. Viisakuselemendid olid filmis esindatud. Riietumis stiil oli formaalne ning käidi meeste puhul ülikondades riides.
Tavasid siin filmis otseselt ei esine. Ühe tavana saab siiski välja tuua, et Joani vanemad soovisid, et tütar abielluks, kuna nii oli kombeks. Samuti elas ta algul vanematega ning kui tuli Bletchleysse tööle ei lubanud ta vanemad tal meestega koos elada ja töötada. Joan pidi töötama ja elama naistega, et vanemad ta kodust eemale lubaksid.
Seadused mängisid suurt rolli siin filmis. Alustuseks kui krüptoloogid alustasid Bletchleys tööd pidid nad kõigile valetama enda töö kohta. Keegi ei tohtinud teada, et sakslaste Enigmat üritatakse murda. See oli seadusega paika pandud, et kui keegi seda rikub on karmid tagajärjed. Samuti filmi keskne teema on, et Alan on homoseksuaal ning sel ajal oli see keelatud. Homoseksuaalsus oli seaduse vastane ning kohtu poolt karistatav. 1951 aastal süüdistatakse Turingut homoseksuaalsuses ning kohtu poolt määratakse talle hormooniravi, mis arvati, et ravib Turingu tagasi normaalseks.
Haridus oli oluline samuti Bletchleysse valitud tiimi puhul. Koodi murdmiseks pandi kokku tiim riigi parimatest krüptoloogidest. Alan Turing oli samuti imelaps kuna oli lõpetanud Cambridge ülikooli ning asus seal juba 24 aastaselt tööle. Filmis on ära näidatud ka, et noorena käis Alan poiste koolis, kus teda kiusati. Tänu koolile leidis ta endale parima sõbra, kelle vastu tal hiljem tunded tekkisid.
Alan Turingu jaoks sai sümboolse tähenduse tema ehitatud masin, mis murdis lahti Enigma koodi ning ta pani selle nimeks Christopher. Christopher oli lapsepõlves tema esimene sõber ja esimene armastus. Kui aga Christopher suri oli Alan üksinda ja ta taas elustas Christopheri masina näol. Ta ideeks oli luua masin, mis suudab sama moodi mõelda nagu inimene. Christopher muutus Alani jaoks nii tähtsaks, et Alan läbis kohtu poolt määratud hormooniravi, et ehitada masinat edasi ning sellega aega veeta. Ta oli kiindunud masinasse ning ei soovinud, et sellega sama juhtuks, mis tema sõbra Christopheriga.
Moraalinormide järgi varjas Turing enda homoseksuaalsust, sest see oleks ta saatnud vanglasse ning ta poleks saanud tegeleda oma tööga. Ta eesmärgiks oli lahendada Enigma probleem. Selle jaoks ta isegi võttis naise, nii nagu normide järgi kõik teised tegid. Siiski teadis ta, et see ei ole tõeline tema vaid ta käitus ühiskonnanormide järgi.
Kuna sakslased hävitasid iganädalaselt Inglismaale saadetavat toitu suurtel hulkadel, pidid inimesed harjuma toitu kokku hoidma. Samuti tuli harjuda, et Inglismaa oli taas sõjas. Akommodatsiooni esineski siiski vähe ning filmis seda ei näidatud, kuid sõja olukorrast saab järeldada, et rahvas pidi siiski harjuma sellega.
Filmis esineb konflikt kõrgemal võimutasandil oleval Dennistonil Alaniga. Algul ei soovinud Denniston üldse Turingut tööle võtta. Samuti ei meeldinud talle Alani suhtumine sellesse, et peab koos teistega töötama. Denniston tundus filmi väitel olevat mitte toetav Alani ideedesse . Siis kui Alan soovis masina jaoks raha, mis lõpp kokkuvõttes sõja võitis ei andud Denniston seda raha Alanile. Samuti ei meeldinud talle, et Alan aste kõrgemale ehk tema ülemuse Churchilli poole pöördus, kui Alan raha ei saanud. Mitu korda üritas Denniston ka Alani masina ehitust peatada ning ta ei uskunud sellesse, kuna mitu kuud polnud arengut toimunud ja riigi parimad krüpteerijad pühendasid kõik oma aja sellesse masinasse. Samuti kuna ta oli skeptiline andis ta Alanile vaid ühe kuu aega see tööle saada. Sellest võib ka järeldada, miks Alan Enigma koodi murdes Dennistoni juurde ei läinud, kuna ta oleks olukorda valesti lahendanud.
Filmist ei leidnud autor rituaale, etnotsentrismi, kultuurbarjääre, -šokke, akulturatsiooni, assimilatsiooni , tabusid ega ksenofoobiat.

Sotsialiseerumine

Alan Turing ei olnud normaalne inimene. Ta oli teistmoodi, ta oli halb suhtluses ning kõige selle alguseks on tema lapsepõlv. Noorena käis ta poiste koolis, kus teda kiusati. Alanil oli kõrge hääl ning ta ei suhelnud teiste lastega. Kiusamisele Turing aga vastu ei hakanud, ta ei soovinud anda kiusajatele rahuldust. Siiski tekkist tal üks sõber nimega Christopher kooli ajal. Christopher hakkas õpetama Alanile krüpteerimist ning veetis temaga aega. Alan armus Christopheri, kuid enne kui ta sai seda talle öelda läks Christopher perega reisile ning ei naasnud kooli. Tal oli raske haigus, millesse ta suri reisi ajal. See oli Alani esimene suur kaotus, ta kaotas oma ainsa sõbra ja inimese, keda ta armastas . Hiljem elus ta oligi pigem erak ning soovis kõike ise teha. Siis kui ta tuli Bletchleysse intervjuule ja sai teada, et peab töötama koos teistega koodide murdmise juures, ei sobinud see talle. Ta mainis mitu korda, et teised vaid aeglustavad teda ning ta suudaks üksi kiiremini Enigma murda.
Alan ja teised koodi murdjad ei saanud omavahel läbi. Alan istus eraldi nurgas ning hakkas masina ehitamist planeerima, kui teised samal ajal koode üritasid lahti murda. Nad ei suhelnud oma vahel ning Alan ei tahtnud nende abi. Samuti kui Turing tuli välja ideega ehitada masin, olid teised skeptilised ning ei soovinud teda aidata. Suureks muutuseks oli Joan, kes sai Alaniga hästi läbi. Tema utsitas Alanit teistega suhtlema ja neile õunu viima, et näidata heatahtlikkust. Tänu Joanile sai Alan teistega paremini läbi.
Alani ja Joani suhe oli peamiselt intellektuaalne , nad nautisid koos aja veetmist lahendades Enigma masina probleeme. Nad mõistsid üksteist, kuid neil ei olnud romantilist suhet. Joan aimas, et Alan võib olla gei, kuid teda see ei seganud. Tal oli võimalus saada kodust eemale ning töötada selle kallal, mis talle meeldis tänu Alanile. Ta sai väga hästi aru, et nende suhe ei ole tavaline, kuid see Joanile just meeldis.
Filmi lõpus veetis Alan kõige rohkem aega masinaga ehk Christopheriga. See ka läheb sotsialiseerumise alla, kuna ta ise uskus, et ta suudaks luua arvuti, mis mõtleks nagu inimene. Ta veetis enda elu viimase aasta ehitades ja arendades Christopheri lootuses, et see toob tema lapsepõlve sõbra tagasi. Lõpus ei olnud Alanil kedagi peale masina, Joan oli ka abielus ning käis tal harva külas.

Hälbekäitumine

Antud filmi suurimaks hälbekäitumiseks oli Alani homoseksuaalsus. Kõik sai alguse juba nooruspõlves, kus koolis tekkisid Alanil tunded oma ainukese sõbra Christopheri vastu. Siiski see sõprus ei kestnud pikalt, kuna Christopher suri pere reisi ajal. Alan üritas enda tundeid peale seda tema vastu alla suruda ning elada normaalset elu edasi. Teise maailmasõja ajal, abiellub ta Joaniga. Abieluettepaneku tegi Alan põhjusega, kuna Joani vanemad tahtsid teda tagasi koju saada ning Turing ei soovinud, et see juhtuks. Lahendusena pakkus ta välja abielu, et naine saaks jääda Bletchleysse ja aidata tal koodi murda. Peagi sai Turing siiski aru, et ei suuda vales elada ning tunnistas Joanile oma tõelisi tundeid. Naine oli väga arusaav ning ta ei hoolinud sellest. Joanile piisas, et neil Alaniga oli vaid intellektuaalne abielu. Peale teise maailmasõja lõppu satud Alan kohtu alla, kus teda süüdistatakse homoseksuaalsuses ning ta läbib hormooniravi. Selle tagajärjel teeb Alan enesetapu.
Alani töökaaslane Peter ei reageerinud tema homoseksuaalsusele mingilgi moel, ta aimas, et Alan on gei ning teda see ei seganud. Samuti Joani see ei häirinud. Sel ajal oli siiski palju inimesi, kes seda ei sallinud ning loomulikult oli see seaduse vastane. Kohe kui saadi teada kuskilt Alani homoseksuaalsusest aastal 1951 siis toodi ta kohe politsei poolt ülekuulamisele. Üldine ühiskond ei kiitnud seda heaks ning karistas Alanit selle eest. Tema sõbrad siiski sellest ei hoolinud, kuna teadsid, mida kõike ta riigi heaks on teinud.
Hälbekäitumise alla läheb ka see, et Alan veetis rohkem aega oma masinaga kui teistega. Ta uskus, et suudab luua masina, mis mõtleb nagu inimene. Ta oli selle masina nimel läbima kohtu poolt määratud hormooniravi. Filmi lõpus ongi näha, kuidas Alan elab üksinda koos masinaga ning üritab seda parandad, ise olles kehvas tervislikus seisundis. Masin meenutas talle oma kaotatud sõpra Christopheri, kelle järgi ta ka masinale nime pani. Ta ei soovinud teda uuesti kaotada.
Keegi Alani meeskonnast on andmas informatsiooni inglaste tegevusest venelastele, Alan leiab Peteri piibli ja saab teada, et see on Peter. Peter pressib Alanit sellega, et kui too peaks rääkima Peteri välja siis ta räägib kõigile Alani homoseksuaalsusest. Seetõttu võib Alan kõigest ilma jääda ning ta hoiab Peteri saladust.

Sotsiaalne stratifikatsioon

Võim kuulus filmis algul Dennistonile, kes pani kokku tiimi koodi murdjaid. Denniston oli see, kes otsustas algul tiimi ülesannete üle ning ta plaan oli vahepeal Alani masin peatada. Siiski oli tegelik võim Alanil ning krüpteerijatel. Kui nad koodi lahti murdsid, oli neil teadmised sakslaste tegevuse kohta ning see andis neile võimu. Nad ei läinud kohe Dennistoni juurde seda ütlema vaid pöördusid MI6 poole. Nad soovisid, et koostöös MI6-ga saaksid nad välja arvutada, millist rünnakut peatada ning milliseid mitte. Sakslased hakkaksid kahtlustama, kui inglased oleksid ühe sammu neist pidevalt ees ning aimaksid, et Enigma on murtud. Alan ja tema tiim said aru, et nad ei saa kõiki usaldada ning pidid ohjad enda kätte võtma. Seega nende suhe ei olnud Dennistoniga hea, nad hoopis valisid pöörduda MI6 poole, kuna uskusid, et nendest on rohkem abi sõja võitmiseks.
Kui 1951. aastal Alani koju sisse murti sai ka MI6 selle kohta teate, kuid nad ei aidanud Turingut. Alan tegi nii palju oma riigi heaks, lahendades ühe suurimatest probleemidest, Enigma. Tänu millele Inglismaa sõja võitis ning see oli tänu Alani masinale. Samuti loobus ta tõelisest iseendast, abielludes naisega ning elades vales, kuna kartis kõigest ilma jääda. Peale seda, mida kõike Alan oma riigi heaks tegi ei teinud MI6 mitte midagi Alani aitamiseks, kui talle sisse murti või ta kohtu all oli. Võim oli MI6 olemas kõigi üle, siiski jääb see müsteeriumiks, miks teda ei aidatud.
Võib öelda, et sotsiaalne mobiilsus oli filmis Joani näitel. Ta oli algul lihtne naine, kes elas oma vanematega. Ta lahendas Alani poolt väljamõeldud mõistatuse kiiremini kui ükski mees. Tänu sellena sai ta töökoha Enigma masina murdmise juures. Kuid tegelikult ei olnud see naiste töö ning tavajuhtudel ei oleks teda vastu võetud. Vanemad samuti ei lubanud tal seal töötada, seega Alan valetas Joanile ja ta vanematele, et naine saada Bletchleysse tööle. Joan liikus tavaelust siis nö kõrgema klassi juurde tööle. Ükski naine ei tohtinud töötada koodi murdmisel, kuid Joan tegi seda salaja.

Sotsiaalsed institutsioonid

Perekond

Filmis on esile toodud kahte sorti perekonnatüüpe. Üheks neist oli tavaline perekond. Kus naine on abielus mehega ning neil on lapsed. See oli kõigile eeskujuks, seda peeti tavaliseks. Normiks oli mehe ja naise abielu. Reeglite vastane oli homoseksuaalsed abielud. Filmis rõhusid sellele peretüübile Joani vanemad, kuna nad ei lasknud naisel kaua Bletchleys töötada, vaid soovisid teda tagasi koju, et too endale mehe leiaks. Väärtustati peret üle töökoha, eriti naiste hulgas. Vanematele oli oluline, et nende tütred abielluksid ning pere looksid. Joani puhul oli aga asjad teisiti, kuna tema soovis töötada ning oli ka selles hea.
Teiseks tüübiks oli Alani perekond. Kuna Alan oli gei siis ta soovis olla tavaline ning sobituda ühiskonda. Alan tegi Joanile abieluettepaneku, kuid nende suhe oli siiski vaid intellektuaalne ning nad nautisid üksteise seltskonda. Romantilist suhet nende vahel ei olnud. See siiski sobis Joanile, kuna ta sai jätkata Alaniga Engima koodide murdmist, mida muidu ta ei oleks saanud teha. Naisi ei usaldatud nii tähtsa töö juurde, seega pidi Turing salaja öösiti hiilima Joani tuppa, et temaga koos arutada võimalikke lahendusi. Alan väärtustas Joani abi väga, kuna ilma temata ei oleks saanud ta teiste krüpteerijatega läbi ning Joan jäi tema sõbraks kuni Alan suri.

Religioon

Filmis ei räägitud religioonist, ainuke koht kus religioon mängu tuli oli see, kui avastati, et keegi saadab venelastele informatsiooni ja see on krüpteeritud lausega piiblist. Hugh ei kahtlusta Alanit, kuna see oleks tema jaoks liiga lihtne krüpteering olnud. Tööd tehes leiab Alan Peteri laualt piibli ning saab teada Peteri saladuse. Peter on see, kes saadab venelastele informatsiooni. Ta väidab, et venelased on ka nende poolel ning see aitab neil sõda võita.
Samuti mängivad krüpteerijad nö jumalat ehk nad ei soovi Dennistonile öelda, et nad Enigma murdnud on. Nad soovivad ise otsustada matemaatika abil, milliseid rünnakuid peatada ja milliseid mitte. Selleks lähevad nad MI6 jutule ning teevad nendega koostööd. Kui algselt nad murdsid Enigma koodi said nad teada, milliseid laevu sakslased järgmisena pommitada üritavad ning ühel nendest laevadest oli ühe koodi murdja vend. Siiski otsustasid nad seda mitte peatada ning lasta sellel laeval põhja minna, muidu oleks sakslased kahtlustama hakanud. Nad tahtsid ise otsustada ja võimu enda kätte võtta. Selle tagajärjel siiski olid Alanil Johniga halvad suhted, kuna tema vend sai surma. Kuid neile ei olnud oluline ühe inimese elu päästmine vaid kümnete tuhandete elude päästmine.

Majandus

Filmi põhitegevus toimub teise maailmasõja ajal, seega Inglismaa suunab suure hulga raha sõjaväele ning sakslaste Enigma masina lahti murdmiseks. Palgatakse palju töölisi Enigmat jälgima ning investeeritakse suure hulga raha selle krüpteerimiseks. Seepärast võetigi Alan Bletchleysse tööle, kuna ta on matemaatikas imelaps ning teda huvitavad mõistatused. Turing soovib hakata ehitama masinat, mis murraks ise Engima, kuna ta arvab , et inimesed seda ise ei suudaks. Ta arvab, et masin suudab masinat võita. Selleks aga on vaja 100 000 naela. Alan pöördub raha saamiseks Churchilli poole, kuna Denniston talle seda ei andud. Churchill annab küsitud raha ning määrab Alani tiimi juhiks, see näitab kui palju on inglased valmis sellese projekti panustama.
Samal ajal on Inglismaa ka sõjas ning 100 000 tonni toitu, mis on Ameerikast teel, hävitatakse sakslaste poolt iganädalaselt. Majandus selles osas siiski nõrgeneb. Inglaste toit hävitatakse ning tavainimesed peavad hakkama kokku hoidma.
Enigma murdmiseks vajaliku masina ehitus on aga raske ja aega nõudev. Igapäevaselt on neil aega 18 tundi, et seda murda ning siis sakslased muudavad koode ning tuleb uuesti alustada. Alanil ja ta tiimil tekib filmi jooksul mitu korda frustratsioon , kuna nad peavad igapäevaselt nullist alustama. See töö ei mõju neile hästi. Aeg mängib ka suurt rolli, kuna sõda käib ning Enigma tuleb võimalikult ruttu murda. Vahelduseks külastavad paaril korral peategelased ka baari, kus võetakse paar jooki ning vahelduseks tööle puhatakse. Seepärast ei saaks öelda, et rahval ka majanduslikult halvasti läks. Baaris joomas käimine näitab siiski, et neil raha on. Samuti Alani ja Joani kihlumispidu toimub Baaris ning suuremale seltskonnale.

Poliitika ja võim

Teise maailmasõja ajal oli Inglismaal demokraatia. Võimust pole palju filmis juttu , kuid masina ehitamise jaoks läks Alan enda ülemuse juurde, kelleks oli Hugh. Kui ta Hughlt raha ei saanud läks ta tema ülemuse juurde ehk Dennistoni juurde. Denniston ka ei andnud Turingule raha seega ta pöördus kõige kõrgema ehk Winston Churchilli poole. Alan oli tark ning pöördus kõige kõrgema poole enda tahtmise saamiseks. Teised kuulasid kõrgeima ülemuse käske ning austasid seda.
Autoriteetsus oli filmis näha eelnevalt toodud näite alusel, kui kõik allusid Churchilli käsku Alan juhiks määrata ning masinat ehitama hakata. Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Alanil seda siiski polnud, kuna isegi kui ta sai Enigma projekti juhiks siis teised teda algul ei austanud. Hugh oli skeptiline ja ei uskunud sellesse ideesse kuni Alan üritas teistega suhtlema hakata. Usaldus kasvas kuna Alan sai aru, et ta ei saa kõike ise teha. Tänu usalduse võitmisele kaitsesid Hugh, Peter ja John vastutasuks Alani masinat.
Võimu kasutati ka Bletchleys seekaudu ära, et keelati kõigil rääkida, mida tegelikult nad tegid. Igaüks pidi oma perele, tuttavatele valetama. Keegi ei tohtinud teada saada, et inglased murravad sakslaste Engimat. Samuti kui projekt läbi sai suleti kõikide töötajate andmed, nii ei saa kunagi keegi teada, millega nad seotud olid. Töötajad pidid kõik andmed ja paberid ära hävitama ning samuti masina Christopheri maha lammutama .

Kokkuvõte

Töö eesmärk, kus pidi analüüsima filmi „Imiteerimismäng“ sotsiaalseid fakte ja institutsioone sai edukalt täidetud. Filmis oli palju elemente, mille kohta sai kirjutada, kuid ka suur hulk ei olnud esindatud. Näiteks filmis oli väga vähe religiooni. Filmi vaatas autor kaks korda algusest lõpuni ning samuti otsis vajalike kohti hiljem filmist kerides ülesse. Iga korraga muutus film selgemaks ning autor leidis uusi punkte, mida ta ennem tähele ei pannud .
Ühiskonda jälgida oli väga huvitav, kuna autor polnud kursis selle filmi põhiteemaga ning ei teadnud kui palju Alan loovutas, et masinat ehitada. Samuti oli üllatav kui pikalt sai peategelane oma elu varjata ning kui hukkamõistvad osad sellel ajastul homoseksuaalsusesse olid. Tänapäeval aktsepteeritakse kõiki ning homoseksuaalsus pole enam seaduse vastane. Saab öelda, et ühiskond on arenenud ning paremaks läinud.
Film oli väga silmi avav mitmel erineval tasandil. See andis hea üldpildi tolleaegsest ühiskonnast ja seadustest. Samuti oli seal jutustatud lugu, kuidas inglased tänu ühele masinale sõja võidsid. Üllatav oli see, kui palju vaeva nähti sakslaste Enigma murdmisele ning ka sakslaste lohakus . Lohakus selles mõttes, et nad pidid pidevalt koode muutma, kuid teatud sakslased kasutasid samasid algustähti igapäevaselt, mis aitas Enigma Alanil ja ta tiimil murda. Väga põnev oli ka jälgida Alan Turingu isiklikku elu ning ta tegemisi. Autor ei olnud ennem filmi vaatamist kuulnud Alan Turingust ega teadnud seda loo poolt teisest maailma sõjast.
Autorile meeldis jälgida Alani ning Joani suhet, kuna see ei olnud tavaline, kuid siiski nad said üksteisest väga hästi aru. Seal oli midagi põnevat, kuidas nad kaks maailma reegleid eirasid ning elasid teistmoodi. Neile sobis see ning tänapäeva ühiskonnas see enam ei toimiks, kuna kõiki aktsepteeritakse nüüd. Enam ei ole häbi olla üksik naine ning teha endale karjääri või olla gei. Keegi ei tee kedagi teist tänapäeva ühiskonnas maha. Samuti vanemate arvamused ei mängi enam nii suurt rolli. Filmis oli hästi näha, kuidas vanemad otsustasid Joani elu üle, mida tänapäeval ei tehta. Film oli väga õpetlik ja tõsiselt huvitav.