Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FILMI „THE IMITATION GAME“ ANALÜÜS (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #1 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #2 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #3 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #4 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #5 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #6 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #7 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #8 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #9 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #10 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #11 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #12 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #13 FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-07-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sipsik7 Õppematerjali autor
Filmi "The Imitation game" analüüs.
„Imiteerimismäng“ on 2014 aastal välja tulnud tõestisündinud draama, mille on lavastanud Morten Tyldum. Draama põhineb Alan Turingu biograafial ja on Andrew Hodges poolt filmiks ümber kirjutatud. Peaosades mängivad Benedict Cumberbatch, Matthew Goode, Allen Leech ja Kiera Knightley. Film oli Oscarile nomineeritud, kuid seda ei võitnud. Eestlaste jaoks linastus film kinodes 2015 aasta algul, kuid siiski eriti populaarseks ei saanud.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Imiteerimismäng: Sünopsis

Imiteerimismäng Sünopsis ,,Imiteerimismäng" on film ühest Briti matemaatikust ja krüpteerimisanalüütikust Alan Turingist, kes juhtis Teise maailmasõja ajal ülisalajat gruppi, kuhu peale tema kuulusid õpetlased, keeleteadlased, luureohvitserid ja malemeistrid. Nende ülesandeks oli sakslaste koodimasina Enigmaga saadetud sõnumite lahtimurdmine. Enigmat arvati olevat lahtimurdmatu masin, mida sakslased kasutasid sõjalisel eesmärgil, et vaenlased sõnumitest aru ei saaks

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Ma suudan hüpata üle lompide

Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall Alan on poiss, kes saab teada, et tal on lasteh alvat u s . Ta jala lihased hakk a sid kokk u t õmbu m a ja selg kisku s küü r u . Ta ei saan u d enam k õndida. Ema pidi tal jalgu sirgeks vajuta m a , mis tegi valu. Igal korral m õtles ta hobus tele pildil, kes p õgenesid. Hobused hirm u ja Alan valu eest. Raviks saadeti poiss haiglasse. Alanile meeldis haigete jutu pealt kuulat a. Head s õbrad, McDonald ja Angus, toetasid teda halbadel aegadel. Hommik ul lasid patsiendid endale keedu m u n a valmistad a. Sel päeval kui Alan läks operatsioonile ei toodud talle hom mik u einet. Õde Cooper ja p õetaja Conrad olid luban u d , et ta ärkab peale operatsiooni oma voodis. Alan ärkas enne kui arstid jõudsid ta palatis se viia. Operatsioon läks hästi, aga kips mis oli ümber parem a jala pand

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Nimetu

Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall raamatu kokkuvõte "Ma suudan hüpata üle lompide" on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat räägib Alani lapsepõlvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sündmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani sünniga ja lõppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbourne'i, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tõmbuma ja jalad muutisid kõverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan põgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade pärast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe sõpru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kõik teised oli

10. klass
thumbnail
3
rtf

Document

Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall “Ma suudan hüpata üle lompide” on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat räägib Alani lapsepõlvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sündmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani sünniga ja lõppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbourne’i, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tõmbuma ja jalad muutisid kõverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan põgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade pärast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe sõpru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kõik teised oli täiskasvanud mehed. Mehed imetlesid Alani julgust ja nimetasid teda vapraks, kuigi Alan

Kirjandus - 7. klass
thumbnail
2
txt

A. Marshall \"Ma suudan hüpata üle lompide\" SISUKOKKUVÕTE

Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade prast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe spru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kik teised oli tiskasvanud mehed. Mehed imetlesid Alani julgust ja nimetasid teda vapraks, kuigi Alan ise nii ei arvanud. Haiglas sitis Alan ratastooliga, kuid kuna tema perekond oli suhteliselt

Kirjandus
thumbnail
16
doc

Arvutite ajaloost

Tartu Kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Meelis Laansalu ARVUTITE AJALOOST Tunnitöö Juhendaja: Kaire Kalnapenkis Tartu 2009 ARVUTITE AJALOOST Arvuteid liigitatakse mitmeti: Kasutusotstarbe, suuruse, jõudluse, mälumahu ja isegi hinna järgi. Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis sed

Arvutiõpetus
thumbnail
14
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

klappinud, ilma, et need üksteist segama hakkaksid Linux - Kerneli struktuur Mac OS X - Ei saa käia igasuguse riistvara peal, ainult apple peal töötav hardware Protsessid - Programm, mis hetkel executed(töötab), protsessid omakorda saavad käivitada teisi protsesse Multitasking - Põhiline asi OSis, programmid, mis paralleelselt liiguvad, mitmest kaadrist kokku pandud, midagi otseselt ei liigu(nagu piltide abil film kokku pandud) Android - Paralleeltöö - Protsessid vahetavad infot teineteisega, teevad seda võrgu teel, iga protsess on nagu väike võrguprotokoll, kuna protsess saab vahetada infot kõige paremini veebi teel System call - Wait/run - Interrupt - kasutatakse mitme programmi töös hoidmiseks,cpu vastus et tahab tarkvara tähelepanu Virtuaalmälu - põhimällu võetakse ainult andmed, mid programmi tööks vajaläheb Kompileerimine, interpreteerimine

Juhiabi
thumbnail
2
docx

Triumfikaar - Erich Maria Remarque

,,Triumfikaar" Erich Maria Remarque Romaani tegevus toimub 20. sajandi keskel Prantsusmaal Pariisis, kus asub triumfikaar, mis on 12. tee hargnemiskohaks, ilmselgelt on teos just selle monumendi järgi omale nime saanud. Peategelaseks on Teise maailmasõja ajal Saksamaalt Pariisi põgenenud erakordselt andekas neljakümnendates kirurg Ludwig Fresenburg- oma neljanda varjunimega Ravic. Kiindumuse just viimase varjunime järgi pärineb ajast, mil ta kaks aastat tagasi Pariisi kolis ning oma eismese operatsiooni edukalt läbi viis, opereerides oma sõpra Kate Hegeströmi. Ravici süüdistatakse riigi reetmises kuna ta varjas oma kaht sõpra, keda Gestaapo otsis, üks sõpradest oli päästnud ta elu kuulirahe alt eikelligimaal ning teine oli sõbraks juba lapsepõlvest. Teose alguses kohtab Ravic novembrikuu hilisõhtul heledate juuste ja kaame, surnud silmadega itaalia päritolu ja vaba eluviisiga naist Joan Madou`d, kes sihitult ringi käib ja on liialt väsinud, et

Kirjandus




Kommentaarid (1)

AnitaVrei profiilipilt
AnitaVrei: Sain põgusaülevaate filmist imitation game, aitäh
13:19 09-06-2019



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun