Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lühinägelikkus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP 11
Karolin Karbus
LÜHINÄGELIKKUS
Referaat eesti keeles
Juhendaja : Siret Piirsalu
Tallinn 2011

SISUKORD


  • SISSEJUHATUS


    Silm on meeleelund , mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi.
    Müoopia ehk lühinägelikkus on kõige sagedamini esinev nägemishäire. See esineb 40 protsendil USA ja Euroopa ning 70 kuni 90 protsendil Aasia populatsioonide esindajatest. Tänapäeval on see saanud üha suuremaks probleemiks nii tööinimeste kui ka kooliõpilaste hulgas. Põhilised põhjused on arvutiga ületöötamine, televiisori vaatamine, pidev silmadega töö, stress ning ülepinge.
  • SILMA ehitus


    Silmamuna on umbes 7 grammi raskune ümar elund keskmiselt läbimõõduga 25 mm. Silma sisemus on täidetud läbipaistva želeetaolise vedelikuga.
    Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest e. kornea, mis laseb valguskiirtel silma sisemusse pääseda. (Joonis 1.) Täpselt kornea taga paikneb iiris e. vikerkest, mis on läbipaistmatu ketas ning sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Värvilised lihased reguleerivad silma siseneva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Pupill e. silmaava on tume auk iirise keskel, mis vastavalt iirise lihaste tööle kas laieneb või kitseneb.
    Joonis 1 Silma ehitus
    Silmaava läbinud valguskiired langevad iirise taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutmine võimaldab meil normaalsenägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui ka väga kaugel asetsevaid asju.
    Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise.
    Võrkkestal on oluline ülesanne, sest võrkkestas on valgustundlikud rakud - kolvikesed ja kepikesed , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Võrkkestal pupilli vastas asub kollatähn, kus nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte.
    Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi, mis juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda.
    Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest . Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises.
  • lühinägelikkus


    Lühinägelikkus on päritav. Kui see on olemas vanematel, tekib ta tõenäoliselt ka lastel.
    Lühinägelikkus kujuneb välja koolieas, mil silm kasvamise lõpetab.
    Teravaks nägemiseks on oluline, et lääts ja sarvkest murraksid valguskiiri nii, et need langeksid täpselt võrkkestale. Võrkkest saadab info ajju.
    Lühinägelikkuse puhul on aga sarvkest keskelt liiga õhuke ja kumer ning ebaühtlane või silmamuna on liiga pikk ja kiired koondatakse liiga vara. (Joonis 2.) Võrkkestale jõuavad uuesti hajunud kiired ja nägemine on hägune.

    Joonis 2.


    Silmas kinnituvad läätse külge väikesed ripslihased, mis muudavad läätse kumeramaks või lamedamaks vastavalt objekti kaugusele silmast. Seda nimetatakse akommodatsiooniks. Kui silmad peavad pikka aega vaatama samale kaugusele, nagu seda juhtub lugedes või arvutiga töötades, tekib ripslihastes kramp ning nad ei suuda enam lõdvestuda. Silm ei suuda enam erinevas kauguses esemete kujutisi võrkkestale projekteerida ning kujutised jäävad hägusteks. Selline seisund võib süvendada lühinägelikkust ning seetõttu on hea, kui silmi vähemalt kord tunni aja jooksul lõdvestada, vaadates 5 minuti jooksul vaheldumisi kaugusse ja lähedale.
    Lühinägelikkusel on veel üks harvaesinev vorm pahaloomuline lühinägelikkus. See on samuti pärilik, kuid areneb väga kiiresti ning võib juhtuda, et inimene peab kandma prille tugevusega -20 kuni -30 dioptrit. Selle põhjuseks on lisaks liiga suurele silmamunale ka võrkkesta ja soonkesta taandareng . Võrkkest õheneb või tuleb silmapõhja küljest lahti ning hävivad rakud, mis edastavad informatsiooni ajju. Selle tulemusena muutub nägemine häguseks. Kui võrkkest irdub kollatähni kohalt, jääb inimene peaaegu täiesti pimedaks , suutes eristada vaid varjusid.
  • Tekkepõhjused

  • Vale toitumine


    Silm on keha kui terviku osa, tuleb vältida asju, mis on kahjulikud kogu organismile. Silmauurija Harry Benjamin kinnitab isiklike kogemuste põhjal, et toitumistavad ei mõjuta üksnes silmi, vaid kõiki nägemisega seonduvaid mehhanisme . Ka silmaümbruse lihastesse ja veresoontesse koguneb organismi puudulikust ainevahetusest ning tasakaalustamata toiduvalikust tekkinud aineid. Kui lihased ja veresooned on nii-öelda umbes, ei välju saasteained organismist, vaid kuhjuvad seal. Lihased kaotavad pehmuse ja elastsuse, muutuvad kõvaks ja tõmbuvad kokku. See takistab akommodatsiooni (e. silma võimet muuta fookuskaugust) ning mõjub pikapeale silmakujule. Nõnda arenebki nägemispuue. Selle arvele võib panna lihtsamad kaug- ja lühinägelikkuse ning astigmatismi (ähmasuse) juhtumid .
    Vahel on nägemine paranenud ainuüksi paastu abiga, mil suurenenud eritus eemaldab silmaümbruse lihastest ja veresoontest saasteaineid. Selle tulemusena lihased lõõgastuvad ja nägemine paraneb .
  • Geeniteooria


    Üks tõsiselt võetav uuring väidab, et lühinägelikkus ning nägemishäired on suures osas geneetiliselt määratletud. Sellisele järeldusele tulid teadlased, kui nad uurisid kaksikuid ning nägemishäiretega vanemaid ja nende lapsi. Uuringu käigus ilmnes , et lühinägelike vanemate lastel oli silma läätse ja võrkkesta vaheline vahemaa suurem, kui mittelühinägelike laste vanematel. Seega on lühinägelike vanemate lastel suurem soodumus kui normaalse, terve nägemisega vanemate lastel. Patoloogilise lühinägelikkusega inimeste uurimisel leiti probleeme kahes geenis, mis kandusid edasi autosoom - dominantselt.
  • Lähedale vaatamise stress


    Inimese silmal on vastav anatoomiline ehitus, mis võimaldab vaadata pikalt kaugusse ning samas end kiirelt ja lühiajaliselt fokuseerida lähedal asuvatele objektidele. Kui me loeme, kasutame arvutit või teeme mingit lähedale vaatamist nõudvat tööd, siis kasutame silmi vastupidiselt nende esialgsele otstarbele. Selle tulemusena pingutab nägemissüsteem üle ning tekivad häired. Seda nimetataksegi lähedale vaatamise stressiks. Silmalihastes tekivad krambid ning inimene tajub silmade väsimist, peavalu ja mõnikord kahelinägemist. Samuti langeb pisaravedeliku produktsioon, mille tulemusena silmad kuivavad, kipitavad ning sageli muutuvad valulikuks.)
    Kui stressifaktor püsib, kohanevad silmad lõpuks antud situatsiooniga. Tsiliaarlihased lukustavad silmade läätsed kumerasse akommodatsiooniasendisse nii, et nad fokusseerivad lähemal asuvaid objekte kergemini. Samamoodi toimivad välised silmalihased silmamunadega. Kuna sellisel juhul muutub silmalihaste töö efektiivsemaks lähiulatuses, siis väheneb võime fokuseerida kaugeid objekte ning inimesest kujuneb müoop.
  • Liigne televiisori vaatamine


    Uurimised on näidanud, et kaasaegsed televiisorid on inimese tervisele täiesti ohutud . Spetsiaalsed teoreetilised arvestused on näidanud, et röntgenikiirgus, mis tekib kineskoobis, neutraliseeritakse ning kineskoobist väljuvate kiirte hulk on äärmiselt väike, praktiliselt olematu. Ometi väsivad silmad peale televiisori vaatamist.
    Inimese silma talitluse omapäraks on asjaolu, et kiiresti liikuvaid esemeid jälgides silm ei liigu neile järgi pidevalt, vaid väikeste kiirete tõugetena. Väsimustunne on tingitud asjaolust, et silma närvikest võtab valgusärritusi vastu aktiivselt, ilma puhkuseta.
    Ekraani tuleks reguleerida, nii et tekiks selge kujutis ekraanil. Nii liiga nõrk kui ka liiga tugev kontrastsus sunnib vaatajaid silmi pingutama ning silmad väsivad kiiremini ära. Oluline on ka distants . Võimaluse korral tuleks televiisorit vaadata 4 - 5 ekraani diameetri kauguselt .
  • Liigne arvutikasutamine


    Arvuti mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö režiimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub , kui silmad saavad piisavalt puhata . Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud
  • nägemishäirete ennetamine


    Nägemishäirete profülaktika peab algama juba enne inimese sündi. Emal raseduse ajal põetud haigused, sünnitraumad võivad põhjustada lootel või vastsündinul raskeid, sageli ravimatuid nägemishäireid. Mida varasemas perioodis loode kahjustub , seda raskemad on kaasasündinud nägemishäired. Alkohoolikuist vanemate lapsed sünnivad sageli raskete kaasasündinud nägemishäiretega.
    Oluline on kaasasündinud silmahaiguste õigeaegne avastamine ning ravi. Hilinenud ravi korral on seosed silma ja peaaju vahel tugevasti välja kujunenud, et ka edukas operatsioon ei suuda taastada normaalset nägemist.
    Profülaktikat tuleb alustada juba lühinägevuse esimestest avaldusmomentidest. Olulisel kohal on profülaktikas silmade õige töö ja puhkuse vahekord (silmi pingutavat tööd tehes tuleb iga 50 minuti järel 10-15 minutit puhata), hea valgustus töökohal, õige kehaasend lugemisel ja kirjutamisel . Väga oluline on organismi karastamine, rohke väljasviibimine värskes õhus, sport . Sportmängud, mis nõuavad lähedale ja kaugele vaatamist nagu tennis, võrkpall, treenivad ja lõõgastavad hästi silmalihaseid. Suusatamine, ujumine , jooksmine , mis arendavad kogu organismi lihassüsteemi, tugevdavad ka silmalihaseid
  • diagnoosimine ja ravi

  • Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks


    Kontrollitakse nägemisteravust selleks mõeldud tabelite abil.
    Mõõdetakse ka silma refraktsioonivõimet. Spetsiaalse aparaadi abil tehakse kindlaks silma valguskiiri koondava aparaadi seisund, mille alusel saab välja kirjutada prillid .
    Uurimine pilulambiga. Pilulamp on mikroskoobiga varustatud seadeldis, mis võimaldab uurida peaaegu kogu silma. Selle abil saab näha muutusi läätses, klaaskehas ja võrkkestal ning vajadusel välistada teised nägemishäirete põhjused.
  • Ravivõimalused


    Lühinägelikkust on võimalik korrigeerida prillide , kontaktläätsede ja operatsiooni abil.
    Kontaktläätsedel on sarvkestaga parem kontakt ning seetõttu on tulemus nendega parem kui prillidel. Samas on aga suure lühinägelikkuse puhul sageli silma sarvkesta kuju niivõrd muutunud, et kontaktläätsi kanda ei saa - nad ei püsi silmas.
    Operatsioon tehakse siis, kui prillid või läätsed inimest häirivad kas tema töös või harrastustes või kui lühinägelikkus on nii ulatuslik, et prillide ega läätsedega seda korrigeerida ei saa.
    Kuna sarvkest määrab 40% nägemisteravusest, on võimalik nägemist korrigeerida, kui teha operatsioon sarvkestale. Selleks kasutatakse imepeenikest nuga või laserit.
    Operatsiooni tulemus sõltub nägemiskahjustuse ulatusest. Tänapäevase tehnikaga on võimalik täielikult korrigeerida üsna suurt lühinägelikkust.

    kasutatud kirjandus


    M.Zolotarjova. (1978).Silmahaigused. Tallinn:Valgus.
    I.Trofimova. (1994). Sinu silmade tervis. Tallinn:Valgus.
    Väike silmaraamat. (2001).Tartu:Sünnimaa.
    S.Beresford ; D.Muris ; M. Allen ; F.Young. (1999).Paranda oma nägemist prillide või kontaktläätsede abita . Tallinn: Ersen .
    H.Jänes. (1989).Tervise teejuht: 2.osa. .Tallinn:Valgus.
    Lühinägelikkus. (2009).
    http://www.inimene.ee/?disease=l&sisu=disease&did=151&idr=i-n-2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 (22.11.2011)
    Pildimaterjal
    http://www.ksa.ee/artiklid/sonastik/luhinagelikkus-ehk-muoopia/
    http://miksike.ee/docs/referaadid2005/silm_nagemine_liisaojakoiv.ht m
    12
  • Vasakule Paremale
    Lühinägelikkus #1 Lühinägelikkus #2 Lühinägelikkus #3 Lühinägelikkus #4 Lühinägelikkus #5 Lühinägelikkus #6 Lühinägelikkus #7 Lühinägelikkus #8 Lühinägelikkus #9 Lühinägelikkus #10 Lühinägelikkus #11 Lühinägelikkus #12 Lühinägelikkus #13
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor killukene Õppematerjali autor
    Referaat eesti keeles

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Silmad
    9
    doc

    Silmad

    1 Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordse

    Arstiteadus
    Mis on silm
    2
    docx

    Mis on silm?

    SILM Mis on silm ? Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade

    Bioloogia
    Silma funktsioonid ja silmahaigused
    4
    pdf

    Silma funktsioonid ja silmahaigused

    Silma funktsioonid ja silmahaigused. Maie Oppar Eripeda II kursus AÜ 13.03.2011 ISESEISEV TÖÖ 1. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemise abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silma abielundid: kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest; silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist; pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma. Tähtsus nägemises: 1. sarvkest- läbipaistev sfääriline sidekesta osa, mis kaitseb sil

    Eripedagoogika
    Uurimustöö nägemine
    6
    doc

    Uurimustöö nägemine

    Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 3 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Lk 3 1.2Silma ehitus Lk 4 1.3Miks me näeme lähedale ja kaugele Lk 4 1.4Kujutiste tekkimine võrkkestale Lk 5 1.5Värvide eristamine Lk 5 1.6Elu pimedama Lk 5 1.7Testid/pildid Lk 6 1.8Kasutatud materjalid Lk 6 2 Sissejuhatus Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas,

    Bioloogia
    Silmad - referaat
    8
    doc

    Silmad - referaat

    Võib esineda pisarate jooks. Mõned autorid väidavad, et 95 protsendil arvutiga töötavatest inimestest on mõni neist kaebustest. Peavalu tekitavad loomulikult ka paljud muud tegurid, näiteks vaimne ülepinge. Kuna aga silmade väsimine kujutab endast tegelikult silmalihaste ülepinget, siis tekitab peavalu ka see. Sageli inimene ei saagi aru, mis tal valutab, silmad või pea. Arvutiga töötamise tagajärjel võivad areneda probleemid. Kõige suurem probleem on lühinägelikkus, eriti lastel. Täiskasvanu silm on välja arenenud, aga lastel mõjub liigne koormus silmadele alati halvasti. Eelsoodumus peab ka muidugi olema, lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja. Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit.

    Bioloogia
    Silm ja silmanägemine
    2
    docx

    Silm ja silmanägemine

    Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel. Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- kerajas moodustis, mi

    Bioloogia
    Inimese silm
    10
    docx

    Inimese silm

    Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Inimese silm Referaat Tallinn 2015 Silm on meeleelund Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Silma ehitus Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub vee

    Bioloogia
    SILM JA NÄGEMINE
    17
    ppt

    SILM JA NÄGEMINE

    SILM JA NÄGEMINE Silma kaitsevad Silmakoopad koljus ­ kaitse tagant ja külgedelt Kulmukarvad ­ kaitse vee ja higi eest Ripsmed ­ kaitse tolmu ja võõrkehade eest Silmalaud ­ kaitsevad silmamuna eestpoolt Pisaravedelik ­ niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest Silmalääts Pimetähn Klaaskeha Vikerkest Nägemisnärv Silmaava Sarvkest Võrkkest Kollatähn Ripskeha Valgekest Soonkest Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. A

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun