Laste kasvatamine (0)

Laste kasvatamine
Psühholoogia
Katariina Reissaar
10.RL klass
Rakvere 2011
SISUKORD
Sissejuhatus
Sünd ja imikuiga
Kodu
Imikuiga
Kiindumus
Lasteaed
Piaget
Sotsiaalne areng
Kokkuvõte
Kasutatud allikad
SISSEJUHATUS
Inimese areng toimub kogu eluea.
Kõik arengu käigus toimuv on meie geneetilise pärandi ja
omandatava koostoime tulemus.
Lapse areng on keerukas ja mitmekülgne protsess, seda eriti esimesel
eluaastal, kuid ka järgnevatel eluaastatel.
Lapse areng on täiuslik, kui koos liigutuste keerulisemaks
muutumisega tekib lapsel arusaam tegevuste ja esemete põhjuslikest
seostest, sellega kujundatakse lapse minapilt.
1. SÜND JA IMIKUIGA
Naise üsa on üsna hästi kaitstud koht. Hoolimata sellest võib raseduse
ajal miski viltu minna ning sellel võivad olla lapsele püsivad mõjud.
Lisaks loomulikule kaitsele on seda kaitset võimalik väljastpoolt
toetada.
Peamiseks eesmärgiks peab raseduse ajal olema tasakaalustatud toit.
Samuti mõjutab loodet alkohol ja teised sõltuvust tekitavad ained ning
loomulikult ka ravimitega liialdamine.
Liiga palju alkoholi võib põhjustada fetaalse alkoholisündroomi.
Lootele avaldab kahjuliku mõju ka rasedusajal kauakestev stress.
Stressi käigus vabanevad teatud hormoonid, mis võivad põhjustada
nurisünnitust ja selle katkemist.
Vastsündinu sõltub emast (või teisest hooldajast) täpselt samapalju,
kui enne maailma jõudmist.
Imikul aga on ka põhivõimed, ilma milleta ei saaks ta muidu üldse
areneda:
1. põhitajud ja elementaarne vahetegemisoskus
2. näo elementide eristamine ülejäänud maailmast
Tal on olemas ka erinevad vajalikud refleksid:
1. imemine ja
2. silmade pilgutamine
Keerulisemal tasemel suudavad nad ka mõelda ja infot koguda.
2. KODU
Peale sünnikarakteristikute avaldab igale beebile täiendavat mõju
keskkond, eriti kodu, kus ta kasvama hakkab.
Õnnelik kodu võib arengule hoogu anda.
Vaenulik ja väljakutseid mitte pakkuv keskkond arengut pärssida.
Stimuleerivas keskkonnas kasvanud beebi vaimne võimekus võib
kujuneda märksa suuremaks kui karmis ja igavas keskkonnas
ilmavalgust näinud lapsel.
3. IMIKUIGA
Imikueaks peetakse tavaliselt elu esimest 18 kuud.
Toimuvad mitmeid erinevaid olulisi muutusi.
Seda alates väga lihtsa emapiima lõhna äratundmisega ja
lõpetades keerulise kõndimisvõimega.
Esimese 18 elukuu jooksul on väga oluline, et lapse keskkond,
kaasa arvatud sotsiaalne keskkond oleks võimalikult stimuleeriv.
Vastsündinud on sünnist vähem traumeeritud vaikuses ja rahus
ning pehmelt valgustatud ruumis.
Laps ilmutab soovi õppida kohe sünnist alates.
4. KIINDUMUS
Füüsilise küpsemisega paralleelselt toimub esimestel eluaastatel
isiksuse põhiareng.
Lapsed on emotsionaalselt ja sotsiaalselt temperamendi tõttu väga
erinevad, seda kohe algusest peale.
Mõnikord on need varajased omadused terveks eluks määratud,
teinekord aga muutuvad lapsepõlve ajal tohutult.
Inimlapsed ellujäämises täielikult sõltunud täiskasvanutest.
Sõltuvussuhete kaudu tekib paratamatult mingit liiki
kiindumus.
Kiindumuse põhidimensioon on turvalisus.
Läbi on viidud võõra situatsiooni uurimused ja nende
tulemuselt kujunes välja kolm reaktsioonitüüpi:
1. Turvaline
2. Ebaturvaline
3. Ärev
Aluspõhja elule loob turvaline kiindumus.
Turvalise kiindumuse kaudu õpib laps kõige hõlpsamini
enesekontrolli arendamist, emotsioonide reguleerimist ja
südametunnistust.
Lisaks on see oluline lähedaste suhete loomisel ja hoidmisel. Seega,
turvaline kiindumus hooldajasse mõjutab vägagi võimet kujundada
hiljem turvalisi romantilisi kiindumusi.
5. LASTEAED
Üks aspekt varajase lapsehoolduse igapäevaelus, mille pärast
lapsevanemad muretsevad, on lasteaia mõju.
Alguses võivad olla väikesed emotsionaalsed mõjud, hiljem aga
positiivsed sotsiaalsed kogemused korvavad neid.
Kui lapsehoiuteenus on hea kvaliteediga, siis ei mõjuta see
hooldajasse kiindumuse kvaliteeti ega emotsionaalset turvalisust.
Väga oluline sealuures on hooldaja tundlikkus lapse suhtes.
Tundetus, üldiselt, tekitab ebaturvalist kiindumust ning see kaalub
üles igasuguseid lasteaiast tulenevad lühiajalise eraldatuse mõjud.
6. PIAGET
Piaget kirjeldab imiku ja täiskasvanu vahel nelja kognitiivse
arengu staadiumit, mis põhinevad üksteisest kvalitatiivselt
erinevatel mõtlemisviisidel.
Kaks esimest lapse eas on:
Assimilatsioon Kõnelema õppiv laps on saanud selgeks sõna
"kass" seoses pere lemmikloomaga ning osutab tänaval koerale ja
ütleb "kass".
AkommodatsioonKassi ja koera näite laps kohandab peagi
teisi täpsustusi, mitte ainult erinevust kassi ja koera vahel vaid ka
erinevust kasside ja kassipoegade, kodukasside ja metsikute kasside
vahel.
Uude staadiumi jõudmisel keeratakse segamini kogu mõtlemises
arenenud tasakaal, kaasa arvatud assimilatsiooni ja
akommodatsiooni protsessid.
Kaks esimest kognitiivse arengu staadiumi mõttemudelit on:
1. Sensomotoorne staadium laps õpib objekti jäävuse põhimõtet,
mis on üks paljudest praktilistest viisidest, õppimaks, et maailm
on korrapärane
2. Operatsioonieelne staadium See on staadium, kus algab
representatiivne mõtlemine. Seda näitlikustab kõige paremini
jäävuse idee, mis puudub seda tüüpi mõtlemises.
7. SOTSIAALNE ARENG
Kesksel kohal varajasest lapsepõlvest kuni noorukieani on
eakaaslaste grupp.
Suur osa ajast eakaaslaste grupis veedetakse tegevuses, mida
nimetatakse üht või teist liiki mänguks.
Mäng on tähtis, sest võimaldab asju proovida kontekstis, mis
olemuselt ei ole tõsine hetkel, kui mäng muutub tõsiseks, pole see
enam mäng.
Paljudes lapsepõlvemängudes kindlasti kaasatud fantaasia.
Lastel, kes on turvaliselt kiindunud, on rikkamad ja sagedasemad
fantaasiamängud, mis on enamasti seotud suurema kognitiivse
küpsusega.
Neli sotsiaalset kategooriat:
1. Populaarne
2. Vastuoluline
3. Sotsiaalselt isoleeritud
4. Tõrjutud
Laste populaarsuse määr on seotud nende sotsiaalse osavusega.
Võimalus suhelda eakaaslaste ja õdedevendadega on väga kasulik.
"Ainsatel" lastel, kel pole võimalust õdedevendadega suhelda, ei
ole pikaajalisi puudujääke.
KOKKUVÕTE
Areng on see, kuidas inimesed terve elu jooksul vanusega seoses
muutuvad.
Kogu areng on erinevates proportsioonides olemuse ja kasvatuse,
pärilikkuse ja keskkonna tulemus, kusjuures suhtelised kogused ei
ole eriti tähtsad.
Elu esimese 18 kuu jooksul toimub hulk olulisi sündmusi, alates
nibu imemisest kuni trepist üles kõndimiseni
Lapsevanemad need, kes peavad olema võimalikult toetavad ning
aitama kaasa oma lapse arengule.
Laps on kodu peegel.
KASUTATUD ALLIKAD
1. Morris, D. (2008). Beebi, Suurbritannia: Hamlyn
2. Woolfson, R. C. (2001). Arukas imik, Eesti: AS SINISUKK
3. Maas, H. (2009). Sinu lapse areng esimesel eluaastal, Tallinn:
Kirjastus Varrak
4. Kenneth T. Strongman (2008). Psühholoogia igapäevaelus,
Tallinn: Kirjastus Pegasus
5. http://www.beebiweb.ee/?id=1158
6. http://rasedus.eu/monednouandedmisaitavadrasedusega
kaasnevastressigatoimetulla/
Pildid
1. http://www.ulemistecity.ee/upload/Image/Karin/kindergarten.j
pg
2. http://www.blog4parents.com/wp
content/uploads/2008/07/childrenplayinginstraw.jpg
3. http://blogs.glam.com/glamspirit/files/2010/11/dogand
baby.jpg
4. http://www.hiren.info/desktopwallpapers/babiespictures/big
eyescutebaby
TÄNAN TÄHELEPANU
EEST!