Episoodiline: elusündmused o Implitsiitne mälu (järeldatav, varjatud) Mitteteadvustatud andmetel põhinev mälusüsteem Protseduuriline: oskused, vilumused Praiming · Tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel Tingitud reaktsioonid Mõtlemine · Vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta · Mõtlemise elemendid o Kujundid- kujund on meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia Kujund on analoog või mudel, mis sarnaneb originaaliga Mõtlemisel manipuleeritakse nende kujunditega ehk nn piltidega peas Mentaalse rotatsiooni katsed · Esemete pööramiseks kulub seda rohkem aega, mida suurem on pöördenurk o Mõisted
- Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K. Lorenz ja vermimine (uuris loomade käitumist ja neil esinevaid instinkte ning leidis, et kui pardid on munast koorunud ja on suutelised kõndima, siis liikuv objekt, keda nad kõige enne näevad, on nende jaoks emalind ja hakkavad talle instinktiivne järgnema. Tekib vermimisprotsess ehk õpitud kiindumine objekti.) KÕNE ARENG RASKENDATUD TINGIMUSTES - „hundilapsed“ - isolatsioonis kasvanud lapsed VÕÕRKEELE ÕPPIMINE - algul edukamad täiskasvanud, hiljem lapsed mööduvad LAPSE KÕNE ARENG: FONEEMITAJU - Eimas jt 1970ndad – imikute foneemitaju katsed - habituatsioonimeetod - kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine jaapanlastel) IMIKUTE HÄÄLITSEMINE - karjumine - koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid - lalisemine (3-4 kuul) – kõne ÜHE-SÕNA PERIOOD
MÕTLEMINE Mõtlemise elemendid 1. Proovi defineerida järgmisi mõisteid: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. MÕTLEMINE - Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine · Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu
Kordamisküsimused seminariks Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine Mõtlemine 1. Defineeri järgmised mõisted: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. Mille poolest erinevad sõna ja mõiste? Tooge näiteid sõnadest, mis ei tähista mõisteid? MÕTLEMINE - Oden (1987): “Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest”. • Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine • Teaduslikus psühholoogias: – teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine – vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel
tajumine. Vaimsete võimete mõõtmine ja testimine J.Allik jt, Psühholoogia gümnaasiumile, lk 205-211, 220-221 Mis põhjustel võib inimene vaimse võimekuse testis saada halvema tulemuse kui tal tegelikult oleks? Kuidas on olulised F.Galton ja J.Cattell ning A.Binet? Vaimse võimekuse testid jagunevad: Üldise vaimse võimekuse testid- üldise analüüsioskuse, loogilise mõtlemise, arusaamise hindamine Spetsiifilise vaimse võimekuse testid- kitsas võimekus (reakts kiirus, meh. võimekus), spetsiifilise oskuse õppimise kiirus Teadmiste, sooritustestid- mõõta konkreetseid oskusi, teadmisi Soovitusi testi täitmiseks: · Lugeda täpselt iga ülesande sõnastust · Arvestada oma aega · Täita vastustelehed korralikult Testimise eetilised küsimused Teste tuleb kasutada õigesti ja peab arvestama et tulemused ei ole alati korrektsed.
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
Kõik kommentaarid