Mõtlemine ja mõtlemise areng (1)

Mõtlemine
Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002)
"Psühholoogia gümnaasiumile"
Mõtlemine on ...
· laialt määratletuna kogu arukas käitumine
· kitsamalt teatud vaimsete elementidega
ümberkäimine ehk manipuleerimine
­ Et taibata asjade ja nähtuste vahel valitsevaid seoseid,
tuleb teadvuses kajastatud asjad ­ teadmised ­ mingil
viisil korrastada või organiseerida
· Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja
organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi
ümbritseva maailma kohta
Mõtlemise elemendid: kujundid
· Kujundid ­ meelelise
(nägemis-, kuulmis- ja
kompimis-) kogemuse
teatud vorm, esemete või
nähtuste vaimne koopia
­ Analoog või mudel, mis
sarnaneb originaaliga
· Mõtlemisel manipuleeritakse
kujunditega (piltidega peas) ­
kombineeritakse,
moodustatakse uusi
­ Näiteks kassi võib esitada
pildina, mis sarnaneb reaalse
kassiga
http://etc.usf.edu/clipart/
Kujundiline mõtlemine: mõtteline
pööramine
· Mida suurem on · Milline on originaal ja
pöördenurk, seda rohkem milline peegelpilt?
aega otsustamiseks kulub
· Seletus: otsustamiseks on
vaja pöörata võrreldavad
tähed samasse asendisse
(toimib sarnaselt reaalsete
esemete pööramisega)
· Kujundite mõttelise
pööramise ülesandeid
kasutatakse ka
intelligentsustestides
Mõtlemise elemendid: mõisted
· Kõiki teadmisi ei saa ette kujutada pildiliselt
­ Abstraktsed nähtused (vabadus, armastus)
­ Võib kujutada kokkuleppeliste kujundite või
sümbolite abil, mis pole üldjuhul sarnased sellega,
millele nad osutavad
· Sõna vahendab välismaailma
informatsiooni, kuid üldjuhul ta ei sarnane
objektiga, mida ta esitab. Ta on märk, mis
tähistab objekti
KASS CAT
Mõtlemise elemendid: mõisted
· Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide
hulga seesmine psüühiline esitus. Mõiste sisaldab
seda, mida objektidest teatakse
· Mõistet tähistatakse sõnaga
· Mõistetena esitatakse nii konkreetseid asju kui
abstraktseid nähtusi
· Näiteks erinevate kasside (siiami kass, pärsia kass,
naabri kass Nurr) esindus inimese peas on kassi
mõiste, mida tähistatakse eesti keeles sõnaga kass
Tunnusteteooriad
· Et tulemuslikult mõelda on vaja mõisteid
mõttes esitada ja liigendada
· Pole ühtset seisukohta, kuidas mõisted on
vaimselt esindatud
· Tunnusteteooriate kohaselt ehitatakse
mõisted üles algelementidest ­ tunnustest
· Keeles on tunnused tihti esindatud
omadussõnadena
Defineerivate tunnuste teooria
Defineerivate tunnuste teooria
· Ajalooliselt vanim käsitlus, loodi antiikajal
· Praegu käibib eelkõige filosoofide ja
keeleteadlaste hulgas
· Teooria kohaselt esitatakse mõisted
defineerivate ehk tarvilike ja piisavate
tunnuste abil
­ Kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud tunnused
on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos
mõiste
­ See, kas konkreetne objekt kuulub mõiste alla või
mitte, on täpselt defineeritav
Defineerivate tunnuste teooria
· Mõistete suhted on hierarhilised
­ Madalama taseme (konkreetsemad) mõisted
sisaldavad kõiki kõrgema (üldisema) taseme
mõistet defineerivaid tunnuseid
­ Madalama taseme mõistel on lisaks ka
eritunnused, mis iseloomustavad ainult seda
mõistet
Tasapinnaliste kujundite esitamine
defineerivate tunnuste teooria järgi
tasapinnaline punktihulk
kujund tasandil
kinnine murdjoon
hulknurk tipud
küljed
kolm külge
neli külge
nelinurk Kolmnur
neli tippu
k kolm tippu
vastasküljed võrdsed
kõik nurgad täisnurgad
ristkülik
ruut
kõik küljed võrdsed
Defineerivate tunnuste teooria
· On mõisted, mida on raske
esitada defineerivate
tunnustena (tarvilik ja piisav ­
kas määravad üheselt just
selle mõiste?)
· LIND
­ Kõigi lindude kohta kehtivad
tunnused: elusolend,
sulgedega, muneb
­ Lendamine ­ kas on tarvilik ja
piisav?
­ Milline on tüüpiline lind?
­ Varblane ja pingviin ­ sama
head linnu näited
http://etc.usf.edu/clipart/
Defineerivate tunnuste teooria
probleemid
· On mõisteid, mida ei ole võimalik tarvilike
ja piisavate tunnuste kaudu esitada
· Mõned mõiste alla kuuluvatest objektidest
on tüüpilisemad kui teised
Iseloomulike tunnuste teooria
Iseloomulike tunnuste teooria ...
· ehk prototüübiteooria
· Mingisse kategooriasse kuuluvaid
objekte esindab selle kategooria kõige
iseloomulikum eksemplar ehk
prototüüp, mis on selle kategooria kõige
tüüpilisem liige. Sellest tulenevalt ei
moodustu mõiste mitte kõigist
tunnustest, vaid eelkõige nendest, mis
kirjeldavad vastava mõiste tüüpilisi
("kõige õigemaid") liikmeid
Prototüübiteooria
· Mõiste esitatakse tunnustena, kuid need ei ole
tarvilikud ja piisavad (ehk defineerivad), vaid
iseloomulikud
­ Defineerivad tunnused peavad olema igal liikmel
­ Iseloomulikud tunnused on enamikul, kuid mitte kõigil
liikmetel
· Mõistete esitus sõltub inimese kogemusest ja
situatsioonist, kus vastavaid teadmisi kasutatakse
· Linnu prototüübiks on väike lennuvõimeline
laululind (varblane on õigem lind kui pingviin)
Mõtlemise elemendid:
stsenaariumid
· Teadmised tegevustest ja nende
järgnevusest on esitatud stsenaariumidena
­ Aitavad erinevates olukordades õigesti käituda
(nt ärkan ­ tõusen ­ pesen ­ riietun ­ söön)
­ Kui stsenaarium on korduvalt samades
tegevustes osalemise käigus omandatud, siis
viiakse tegevusi läbi automaatselt ja kiiresti ­
jääb rohkem aega uue, ootamatu informatsiooni
tähelepanemiseks
· Stsenaariumid sisaldavad esemeid ja inimesi,
tegevusi (osad kohustuslikud, teised mitte) ja
eesmärki
Restorani stsenaarium
· Tavaliselt meenutatakse tegevusi sellises järjekorras, nagu
need reaalselt toimuvad
· Meenutatakse tegevusi üldiselt, mitte konkreetset
restoraniskäiku
Mõtlemise areng lapsel
Jean Piaget (1896 ­ 1980)
· Arenguastmete teooria,
mis on oluliselt
mõjutanud hilisemaid
käsitlusi lapse
mõtlemise arengust
· Inimese vaimset arengut
saab kirjeldada
assimilatsiooni ja
akommodatsiooni kaudu
Piaget' arenguteooria
põhimõisted
· Assimilatsioon ­ sarnastumine, inimene
muudab väliskeskkonnast saabuvat
informatsiooni niiviisi, et see sobiks tema
olemasolevasse tunnetusstruktuuri
­ Mängus muudetakse keskkonda enda huvide
järgi
· Akommodatsioon ­ kohandamine, inimene
muudab oma tunnetusstruktuure nii, et
need oleksid kooskõlas uute kogemustega
Piaget' arenguteooria
põhimõisted
· Arengus on oluline saavutada
tasakaaluseisund ­ lahti saada
süsteemisisestest vastuoludest ja ebakõladest
­ Assimilatsioon ja akommodatsioon tasakaalus
· Areng toimub uut tüüpi ülesannete lahendamise
kaudu, mis viivad tunnetussüsteemi tasakaalust
välja ­ see viib uute mõttesüsteemide
arenemisele
­ Laps arvab, et ainsad elus asjad on loomad ­ ühel
hetkel saab aru, et ka taimed kasvavad ja surevad ­
tasakaalutusseisund ­ mida tähendab elus ja eluta
asi? ­ laps kujundab ümber elu mõiste, mille alla
mahutab nii taimed kui loomad
Piaget' arenguteooria
põhimõisted
· Operatsioon ­ vaimne tegevus, mis
võimaldab kujunditega kooskõlastatult ehk
koordineeritult manipuleerida
· Areng toimub astmeliselt (Piaget teoorias
4 astet) loogilise, teadusliku mõtlemise
omandamise poole, mida iseloomustab
operatsioonide abil mõtlemine
Arenguastmed Piaget järgi
· Sensomotoorne aste ­ sünnist kuni
umbes teise eluaasta lõpuni
· Operatsioonide-eelne aste ­ umbes
kolmandast kuni seitsmenda eluaastani
· Konkreetsete operatsioonide aste ­
seitsmendast kuni kaheteistkümnenda
eluaastani
· Formaalsete operatsioonide aste ­
kaheteistkümnendast eluaastast edasi
Arvu jäävus
Tahke aine jäävus
Vedeliku jäävus
Kas mõtlemine on eri
kultuurides ühesugune?
Probleemide lahendamine
Probleem ...
· tekib siis, kui inimesel Probleemi
märkamin
on vastuse leidmisel või e
eesmärgi saavutamisel Probleemi
tekkinud raskused Hindamine määratlemine
ja esitamine
· Probleemi lahendamise
etapid (kõiki probleeme Strateegia
Jälgimine
valik
ei saa lahendada
kindlate etappide Ressurssi Informatsioon
järgnevusega) de i
hindamine korrastamine
Probleemide lahendamise uurimine
· Mõtlemise uurimisel · Asetage kuus tikku nii,
kasutatakse tihti et moodustuks neli
probleeme, mille võrdkülgset kolmnurka,
lahendamiseks pole mille külje pikkuseks on
vaja erilisi eelteadmisi, tiku pikkus
kuid mida samas · On antud toos
tavaelus ette ei tule ­ tikkudega, rõhknaelad
neid ei saa lahendada ja kolm küünalt. Teie
meenutades ülesandeks on
kinnitada kaks küünalt
seina külge nii, et neid
saaks põlema süüdata
Takistused probleemide
lahendamisel
· Inimesed seavad endale kunstlikult piiranguid,
mis takistavad eelnevalt kirjeldatud probleemide
lahendamist: nad mõtestavad ülesande tingimusi
kitsamalt, kui need tegelikult on
· Lahenduse leidmist takistavad ka eelnevad
kogemused ja teadmised, mis juhivad mõtlema
kitsas suunas
· Lahenduse leidmiseks on vaja piirangud maha
võtta ja ülesanne ümber korrastada
Ruumiline mõtlemine
· Milline number asub nelja vastasküljel?
· Milliseid strateegiaid kasutasid?
Teadmiste ja kogemuste mõju
mõtlemisele
· Eksperdid ja algajad
· Eksperdid on inimesed, kes konkreetses valdkonnas
töötavad; nad peavad vastavaid teadmisi ja oskusi
päevast päeva kasutama
· Eksperdid esitavad mõisteid teisiti kui algajad
· Jalgrattasõidu õppimine ­ esialgu ümbrust raske jälgida
· Lugema õppimine ­ kui lugemine muutub kiiremaks,
jääb rohkem tähelepanu üle lausete sisu mõistmiseks
· Toimub känkimine ­ informatsiooni organiseerimine ja
ühendamine
Känkimine
· Känkimisel moodustatakse omavahel
tihedalt seotud teadmistest suuremaid
teadmiste ühikuid. Algajate ja ekspertide
vahe on känkide suuruses
· Ühe kängi teadmised on nii tihedalt
seotud, et ühe osa meenutamine viib kohe
ka teiste osade meenutamiseni
Eksperdid
· Kulutavad probleemi analüüsimiseks ja
esitamiseks rohkem aega kui algajad
· Defineerivad uudse probleemi oma eelnevate
mõistete struktuurist lähtudes
· Lihtsamate probleemide esitused sisaldavad ka
infot lahenduse kohta (strateegiate kohta)
· Keerukamate probleemide korral kulutavad
eksperdid rohkem aega ka lahendusstrateegiate
peale mõtlemiseks
· Arenenud metateadmine ­ teadmine omaenda
tunnetusvõime ja teadmiste kohta
­ Suudavad ennustada probleemi lahendamisel ette
tulevaid raskusi, muuta paindlikumalt strateegiat
Algajad
· Kulutavad probleemi määratlemisele ja
esitamisele vähe aega
· Tihti töötavad tagurpidi: tundmatult infolt
(mida ma pean leidma?) ülesandes
toodud andmete suunas (missugune info
on antud, missuguseid strateegiaid ma
tean, et puuduvat infot leida?)
­ Kogenud arst vs arstitudeng: sümptomite rida
ja uuringud; diagnoosihüpoteesi kinnitamine