Piaget ja Eriksoni arenguastmed (7)

Arengupsühholoogia lisa
J.Piaget arenguastmed :
20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria.
Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus . Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus . Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu.
Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots asendab maja). Assimilatsiooni tõttu võib laps kogetavat valesti interpreteerida (nt nähes esimest korda lund peab seda suhkruks). Korduva assimileerimise tulemusena laose tunnetus täpsustub ja sobivad vastused tugevnevad (algul haarab laps kõiki esemeid ühtemoodi, hiljem iga asja erinevalt sõltuvalt selle suurusest ).
Kohandamise ehk akommodatsiooni korral muudavad inimesed oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega (ld accomodatio ´kohanemine, muganemine´). Nt saab aidata last kohandada oma mõisteid täpsemaks selgitades talle, et ilus vaip maas pole suhkur, vaid lumi.
Tasakaaluseisund- arengus oluline seisund, tuleb lahti saada süsteemisisestest vastuoludest ja ebakõladest. Assimilatsioon ja akommodatsioon on tasakaalus. Tasakaalutusseisundut tekitavad uudsed ülesanded, mida laps peab lahendama , kuid mida olemasolev tunnetussüsteem ei võimalda teha. See vastuolu või konflikt viib uute mõttesüsteemide arenemisele. Vajadus lahendada uudseid probleeme viib arengut edasi.
Piaget´ jaotas lapse arengu neljaks astmeks. Areng toimub loogilise, teadusliku mõtlemise omandamise poole, mida iseloomustab operatsioonide abil mõtlemine. Operatsioon (Piget´ terminoloogias ) on vaimne tegevus, mis võimaldab kujunditega kooskõlastatult ja koordineeritult manipuleerida.

Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni.

Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani.

Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani.

Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates.
(Eelnevalt antud vanuselistes nn piirangutes võib olla ka suuri kõikumisi.)
Sensomotoorses staadiumis toimub kontakt maailmaga peamiselt meeleelundite abil, mentaalseid protsesse otseselt ei kasutata. Vaimsed (kognitiivsed) võimed väljenduvad motoorsete oskuste läbi. Laps õpib end ümbritsevast maailmast eristama ning näeb enda rolli maailma mõjutamisel. Arengu eesmärgiks on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine.
Operatsioonieelses staadiumis tekib lapsel intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju teatakse või usutakse ilma põhjendusteta. Olulisel kohal on egotsentrism , ehk asjade seletamine ainult enda seisukohast lähtuvalt. Puudub võime mõista aine koguse ja suuruse konstantsust, samas suudetakse kasutada (mentaalseid) sümboleid asjade tähistamiseks. Laps pöörab tähelepanu vaid asjade ja nähtuste silmapaistvale, üksikule omadusele ehk ta suunab tähelepanu ajas jäävatele, mitte muutuvatele suurustele. Objektide klassifitseerimisel lähtutakse ühest suvaliselt valitud alusest. Laps ei suuda jälgida protsessi, ei oska seletada järgnevusi ega ole võimeline järeldama, mis juhtus. Arengu eesmärgiks on sümbolite mõistmine.
Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides. Laps suudab vaimselt esitada nähtuste staatilisi kui ka dünaamilisi aspekte. Laiendatakse kujutlusi, haarates mitte ainult tegelikkust , vaid ka vüimalikkust. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus.
Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine.
Staadiumid järgnevad teineteisele etteantud järjekorras, kuigi vanusepiirid võivad suhteliselt suurel määral kõikuda. Igal järgneval tasemel säilib võime kasutada eelmisel astemel omandatud teadmisi ja oskusi, kuid neid kasutatakse teisel kombel . Teooria on kultuuriuniversaalne, ehk selliselt järjestatud areng toimub ka muudes kultuurides peale lääneliku.
(Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivse_arengu_teooria ; „Psühholoogia Gümnaasiumile” Tartu Ülikooli kirjastus)
Eriksoni arenguastmed:
On seisukohal, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt .
Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi:

Usaldus või usaldamatus

Autonoomia või kahtlemine ja häbi

Initsiatiiv või süü

Edukus või alaväärsus

Identsus või rolliähmasus

Intiimsus või isolatsioon

Generatiivsus või stagnatsioon

Integraalsus või meeleheide
Progress läbi iga faasi sõltub osaliselt sellest kui hästi meil eelmistes faasides läinud on. Umbes nagu punguv õis, mille õitsmise etapid on looduse poolt paika pandud, samas kui me aga loodusega vastuollu läheme, näiteks punga enneaegselt avades, rikume me kogu lille arengu.
Iga tasemega käivad kaasa sotsiaalsed ülesanded. Kuigi Erikson nimetab neid Freudi järgi kriisideks, on nad ta teoorias tunduvalt rohkem laialivalguvad kui sellisest terminist järeldada võiks. Näiteks tuleb lapsel koolis töökaks õppida. Usinus õpitakse läbi keeruliste sotsiaalsete seoste oma perekonna ja kooliga.
Erinevaid ülesandeid saab jagada kaheks. Imikute ülesannet kutsutakse näiteks usaldus- umbusaldus. Alguses võibolla tundub tundub enesestmõistetav et õppida tuleb nii usaldust kui umbusaldust, kuid Erikson rõhutas eriti et selgeks tuleb õppida tasakaal nende kahe vahel. Kindlasti peame õppima usaldama, samas tuleb natuke ka umbusaldada, muidu kasvame ühiskonna naerualusteks.
Igal tasemel on optimaalne aeg. Pole kasulik lapsi liiga kiirelt noorukiikka suruda, nagu paljud kuulsuse kinnisideega lapsevanemad seda teevad. Samuti pole võimalik last ka välismaailma eest kaitsta ja tema arengut aeglustada. Iga ülesande jaoks kulub oma õige aeg.
Kui tase saab ilusti läbitud, muutub inimene vooruslikumaks, ehk psühholoogiliselt tugevamaks ja tal on elus kergem läbi lüüa. Samas kui meil ei lähe kõige paremini, võivad tekkida kohanemisraskused ja õelus. Õelus on hullem ja tekib kui meis on liiga palju halba ja veidi head.
(Välja otsitud andmebaasist http://et.wikipedia.org/wiki/Erik_Erikson )
Teisi mõtlemise käsitlusi võib lugeda Peeter Tulviste raamatust „Mõtlemise muutumisest ajaloos”.
3