Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutiklassi ergonoomia (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Arvutiklassi ergonoomia
Arvutiga ohutult töötades peab kindlasti järgima mõningaid nõuandeid.
Need nõuanded on:
Tööasend
  • Töölaud peab olema küllalt suur (pikkusega ca 11/2 m), et töötaja peaks tegema suurema ulatusega liigutusi.
  • Töötool peab kergesti liikuma, nt olema ratastega, soodustama üla- ja alakeha , sealhulgas jalgade, liigutusi.
  • Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele.
  • Töökoht peab olema kergesti ja operatiivselt kohaldatav vastavalt töötaja soovile ja konkreetse päeva töö iseloomule .
  • Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja töörežiimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi.
  • Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus.
  • Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus.

Silmade väsimine
  • Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal.
  • Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga ( Times New Roman ), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad.
  • Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%.
  • Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 - 1 m.
  • Optimaalne kontrast on umbes 10:1.
  • Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4.
  • Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed.
  • Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega.
  • Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20o allapoole horisontaaltasapinda.
  • Tuleb anda silmadele puhkust ja vaadata kaugusesse.

Klahvistik ja hiir
  • Õlavöötme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku kalle on 5-15o.
  • Kui hiire kasutamisel on märgata ebamugavusi, näiteks liialt raske on liigutada pointerit, tuleb välja selgitada põhjus. Vahel vajab hiir lihtsalt puhastamist. Toodetakse ka üha uusi ergonoomilisemaid hiiri , mis hoiavad käe neutraalses asendis.



Arvutiklassi ergonoomia #1 Arvutiklassi ergonoomia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hettyke Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Ergonoomika

.................................................................................................10 2 1. SISSEJUHATUS Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö.

Arvutiõpetus
thumbnail
34
ppt

Ergonoomika

Stress on olukord, kus isiku ja keskkonna vahel valitseb pikaajaline või võimas lühiajaline tasakaalutus, mis sunnib inimest reageerima erilise kaitse- ja kohanemistegevusega. Stressi allikad Stressi allikad võivad olla isikusisesed, teised inimesed ja mitmesugused olukorrad. Stressi allikad võivad olla isikusisesed, nt haigus või tervisehäire. Stressi võib tekitada eesmärkide konflikt. Allikaks võib olla teine inimene, sealhulgas töökaaslane ja pereliige, näiteks kirja puudumine sõbralt või pereliikme haigus. Stressoriteks võivad olla mitmesugused olukorrad, näiteks sisenemine tundmatusse või tugeva müraga ruumi, loengupidamine, sõit lennukiga, automootori rike. Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid. Tööülesanded võivad olla konkreetsele inimesele liialt rasked. Halvad töötingimused: füüsikalised töötingimused, halb psühhokliima, tunnustuse puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht. Inimene hindab oma suhtelisel

Töötervishoid ja -ohutus
thumbnail
16
docx

Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus

erinevaid tooteid ja lisasi mis muudavad töökohal töötamise tervislikumaks ja vähem väsitavaks. Töökohti on hakkatud paremini projekteerima ja sisustama. Kõik see on vajalik, et töötajate tervist hoida. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241. Järgnevas tekstis toon ma välja näpunäiteid arvutiklasside projekteerimise ja ohutuse kohta. Esimeses teemas käsitlen ma arvutiklasside ehitust ja projekteerimist. Teises teemas arvutiklassi sisustust ja edasises teemas mõningaid häid harjutus võtteid lihaste pinge vähendamiseks, õppetöö pikkusi ja palju muud kasulikku. 3 1. ARVUTIKLASSI PROJEKTEERIMINE Kuna arvutiklass on mõeldud vabaks kasutuseks koolitööde tegemisel ja tundide läbiviimiseks siis viibitakse seal üpris pikka aega ning seepärast on oluline, et näiteks loodus su tundi ei rikku kuna silma paistev päike ja külm ruum ei ole just kõige meeldivamad asjad. Arvutiklassi asend

Arvutitund
thumbnail
12
odt

Kaasaegse ergonoomika alused

Kaasaegse ergonoomika alused Ü. Kristjuhan Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Üldine filosoofia Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. · Sageli uuritakse süsteeme inimene - seadmed - ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia

Ergonoomika
thumbnail
49
doc

Kaasaegse ergonoomika alused

kindlakujulist terminit: põhiliselt kasutatakse tööteadus (Arbeitswissenschaft, vt Vahlens Großes ..., 1987). Inglise keelele sarnast laialt kasutatavat mõistet saksa keeles ei ole. Sõnale Ergonomics annavad saksa sõnaraamatud erinevaid tähendusi: peamiselt tõlgendatakse ergonoomikat kui konkreetsete teaduste kompleksi. Kirjanduses kohtab suhteliselt sageli seisukohta, et termin ergonoomika pärineb kreeka keelest. See ei ole päris täpne. Tõepoolest, vahel kasutatakse terminit ergonoomia (ingl ergonomy). See tuleb kreekakeelsetest sõnadest töö ja seadus ning pärineb poola keelest 19. sajandi keskpaigast. Tollal seati eesmärgiks välja töötada väikesearvuliste fundamentaalsete seaduste kompleks, mida siiski ei õnnestunud teha. Katsetusi on mitu. Käesoleval ajal kasutavad inglise keeles terminit ergonomy praktiliselt ainult poolakad. On ka teisi puudusi: ergonomy ja economy kõlavad sarnaselt. Analoogi võib viia eksiteele

Ergonoomika
thumbnail
27
doc

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .........................

Tööohutus ja tervishoid
thumbnail
33
doc

Kuvariga töötamise ohud

Tänapäevased monitorid on küllaltki silmasõbralikud, mitmesuguste kaitseekraanide kasutamiseks vajadus puudub. Viimased võivad tolmu, kriimude ning mustuse näol hoopis halvendada nähtava kujutise kvaliteeti. Madalsageduslik elektromagnetväli on arvutite läheduses ainus praktiliselt mõõdetav nähtus. Siiski on selle välja tugevus samasugune kui mistahes muu elektrit tarbiva aparaadi läheduses. Meie tänaste teadmiste kohaselt on see tähtsusetu. Erijuhuna tuleks käsitleda arvutiklassi paljude arvutite poolt genereeritava summaarne elektromagnetvälja tõttu. Ehkki selle toime tervisele pole teadlastelegi veel päris selge, on võimaliku ebasoodsa toime vältimine küllalt lihtne - piisab vajaliku kauguse (>50 cm) säilitamisest naaberarvuteist. Seega võib arvutite paigutus ringiratast klassi seinte ääres osutuda soodsamaks tavapärase ridades paigutuse asemel. Keemilised ühendid, mis võivad erituda arvutikomponentide materjalidest, aga ka tekkida õhu

Arvutiõpetus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun