Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem (närvid, mis ühendavad (peaaju ja seljaaju) pea ja seljaaju kogu Ülejäänud kehaga) Kesknärvisüsteem · Juhib kogu organismi tegevust Seljaaju Peaaju · Koosneb miljarditest närvirakkudest · Erinevatel osadel on erinevad ülesanded Aju "võimsus" sõltub suuresti keha suuruse ja aju suuruse vahekorrast. Ajupiirkonnad ja nende funktsioonid · Õpikus lk 86 joonis · Tee tabel täidame tunni jooksul, jäta ruumi! Suuraju Vaheaju Keskaju Väikeaju Piklikaju * Kui tähelepanu hajub, siis ütlevad erinevad ajupiirkonnad üksteisest lahti. Suuraju · 70% ajumahust · Parem- ja vaskpoolkera Vasak poolkera juhib parema kehapoole tööd Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tööd · Koosneb peamiselt valgeainest, välispind
· Viimaste uuringute kohaselt võib alkoholijoove tõenäoliselt suurendada kalduvust vägivallatsemisele, seda eriti inimestel, kes tavaliselt oma viha ja ärritumist alla suruvad.uudab ta nukramaks ja sama mõju avaldub heatujulisel inimesel, muutes teda veelgi lõbusamaks. · Mida enam alkoholi jõuab vereringesse, seda kiiremini väheneb alkoholi stimuleeriv toime ja mõjutatud saavad emotsioonide ning liikumisega seotud ajupiirkonnad. Viimase tulemuseks on meeleolu langus, agressiivsus, viha ning lihaskoordinatsiooni häired.
Kuidas aeglustuda: 1. Mõtiskle, mediteeri 2. Väldi sotsiaalmeediat, e-maile, telefoni jne tund peale ärkamist ja tund enne magamaminekut. 3. Võta kord nädalas üks täiesti vaba päev, kus saad puhata keha ja vaimu. 4. Pea päevikut/päevaraamatut isiklikuks arenguks. 7 Kogu aju töötab Tänapäeva ajukuvamismeetoditega on võimalik näha, mida aju teeb ja millised ajupiirkonnad parajasti aktiivsed on. Tuhandete teaduskatsete põhjal võib öelda, et kui mängite aktiivselt lapse või koeraga, aktiveeruvad paari minuti jooksul peaaegu kõik ajupiirkonnad. Isegi seda teksti lugedes ja selle üle mõeldes on töös suur osa teie ajust. Aju ei jäta midagi kasutamata - närvirakkudevahelised kasutud ühendused harvendatakse. See fenomen ilmneb kõige selgemalt imiku ajus, kus esimestel eluaastatel
Oliver Jurkatam 9B Pärnu 2015 Sisukord 1 Tiitelleht 1 Sisukord 2 Ajutsimulatsioon paneb hiired maniakaalselt jooma 3 Heleda, tumeda juukselised 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Ajustimulatsioon paneb hiired maniakaalselt jooma 2 Teadlased on laias laastus teadnud juba aastaid, millised ajupiirkonnad mängivad keha vedeliku tasakaalu reguleerimisel keskset rolli. Hüpotaalamuse ruumisäästlikkuse ja kompaktsuse tõttu oli aga võimatu öelda, millised neuronivõrgustikud sellega täpselt tegelevad. Närvirakkude elektroodidega stimuleerimisest polnud kasu – elektriline stimulatsioon mõjutab reeglina liiga laia ajupiirkonda. Charles Zuker Columbia ülikoolist ja toona veel tema juhendamisel doktoritööd kirjutav Yuki Oka otsis abi optogeneetikast
Hiljutised uuringud on näidanud, et täiskasvanud isendi somaatilistes rakkudes ja kõige sagedamini ajurakkudes geenid hüppavad rohkem siis, kui ta kogeb uut ja huvitavat, mille tõttu muutub inimese aju ja selle neuronite võrgustikku. California ülikooli molekulaarbioloog Alysson Muotri ja tema kolleegid on jälginud geenihüpet geenmuundatud hiirtel, kelle rakud hiilgavad roheliselt, kui L1 element raku genoomi ennast sisse seab. Roheliselt hiilgavad vaid idurakud ja mõned ajupiirkonnad, sealhulgas hipokampus, mis on oluline mälu ja tähelepanu jaoks. Inimese igasse neuronisse seab end elu jooksul L1 rakk sisse keskeltläbi 80 korda. See protsess kiireneb füüsilise aktiivsuse ajal kui hiir jooksis rattas, suurenes roheliselt helenduvate hipokampuse rakkude hulk, mis annab meile märku geenide hüppamisest. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_McClintock
käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond, mis nälja, janu ja uimastinälja puhul Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühholoogilised käsitlused Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid
Vastasel korral oleksid hulljulged teod igapäevased ning suremuse protsent kordades kõrgem. Vastikus- Kaasasündinud emotsioon , mis samuti kaitseb eelkõige tervise rikkumise eest. Tänu sellele pelgame me süüa näiteks roiskuma läinud liha, sest tõenäoliselt saaksime me sealt mingi haiguse. Iga emotsiooni komponent valmistab meid erinevalt emotsiooni tundmiseks ette. 7. Olulisemad ajupiirkonnad emotsioonide kogemisel taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor. Emotsioonide lateralisatsioon: Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Vasakpoolne frontaalsagar on seotud positiivsete emotsioonidega, parem negatiivsetega. 8. Damasio Tal oli patsient mandelkeha ehk amügtala kahjustusega, aga kõik muud oli korras. Ta ei suutnud ära tunda hirmu, ei endal ega teistel. See näitab, et inimene ei saa
Võrkkesta rakud vahendavad nägemisärritused nägemisnärvi, mis jätkub nägemisteena suuraju kuklasagarani. Seal muutuvad nägemisärritused nägemistajuks. Nägemiskahjustuse põhjus võib olla ükskõik kus sarvkesta ja aju kuklasagara vahel. Nägemisaisting tekib siis, kui silmad vahendavad nägemisärritusi aju nägemiskeskusesse. Kui silm on sünnist saadik pime või kui see on pärast sündimist kinni kaetud, nagu mõnedes loomkatsetes on tehtud, jäävad vastavad ajupiirkonnad välja arenemata ja silm jääb praktiliselt pimedaks. Samalaadne olukord võib tekkida ka haiguse tõttu, kui ajus asuv kahjustus takistab nägemissüsteemi saabuvate nägemisärrituste muutumist nägemisaistinguks. Siis tekib kortikaalne pimesus ehk mõlema kuklasagara nägemispiirkondade kahjustusest tekkinud pimesus.
Viimaste uuringute kohaselt võib alkoholijoove tõenäoliselt suurendada kalduvust vägivallatsemisele, seda eriti inimestel, kes tavaliselt oma viha ja ärritumist alla suruvad.uudab ta nukramaks ja sama mõju avaldub heatujulisel inimesel, muutes teda veelgi lõbusamaks. Mida enam alkoholi jõuab vereringesse, seda kiiremini väheneb alkoholi stimuleeriv toime ja mõjutatud saavad emotsioonide ning liikumisega seotud ajupiirkonnad. Viimase tulemuseks on meeleolu langus, agressiivsus, viha ning lihaskoordinatsiooni häired. Etanooli tarbimine kahjustab organismi. Etanooli tarbimisest võib sattuda sõltuvusse. Etanool on organismile vähem mürgine kui metanool.
Kui juba rääkival lapsel tekib aju vasaku poolkera kõnepiirkonna kahjustus, areneb täielik afaasia, aasta pärast agaga kõnevõime taastub, kuna selle aasta jooksul paikneb kõnekeskus ümber paremasse ajupoolde samasse pirkonda. Pärast lapse 10 aastaseks saamist ei ole see enam võimalik, arvatavad põhjused kõne jaoks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus peale 10ndat eluaastat kaob; vastavad ajupiirkonnad, kuhu kõnekeskus ümber võiks paikneda, hõivatakse teiste funktsioonide poolt, nt ruumisorienteerumisvõime, kehade mõõtmise ja tajumise võime ümbritseva suhtes. Kõnekeskuse ümberpaiknemine ajus ei möödu jälgi jätmata vaimsed võimed ja kõnekultuur on nendel lastel madalamad. Aleksia lugemishäire, seotud sensoorse afaasiaga, Wernicke ala kahjustuse tagajärg Agraafia kirjutamishäire, seotud motoorse afaasiaga Akalkulia arvutamishäire
salvestatakse uue mälestusena. See tekitab ühe sündmuse kohta mitmeid mälujälgi. • See muudab amneesia uurimise veelgi keerukamaks, kuna spontaanne meenutamine ja ka inimese mälestuste uurimine muudab vaatluse all olevaid mälestusi (nt lapsepõlve sündmuste meenutamine, tunnistuste andmine pärast autoavariid jms). Mida tähendab eksplitsiitne mälu ja kuidas see jaguneb. Millised on eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas eksplitsiitset mälu hinnatakse. *Teadlik mäli, mis jagudenb episoodiliseks (personaalne, autobiograafiline) ja semantiliseks (faktid, teadmised) Sellega seotud ajupiirkonnad: • Parem ventraalne prefrontaalne koor • Uncinate fasciculus = juhtetee, mis ühendab temporaalset ja ventraalset prefrontaalset koort • Mediaalne oimukoor Mis on autonoeetiline teadlikkus?
, mäletab hästi oma nooruspõlve, kirjeldab üsna täpselt varasemaid töökohti, tunneb ära sugulasi, kuid järkjärgult suudab üha kehvemini piltide järgi ning telepildis ära tunda ning nimetada avaliku elu tegelasi (George Bush, Anne Veski, Andrus Ansip, Ingrid Rüütel jne). Mis haigus seda võiks põhjustada? 21) Kuidas on omavahel seotud mälu ja õppimine? Aga mälu ja mõtlemine? 22) Kirjeldage, mida tähendab neuraalne plastilisus? * 23) Millised ajupiirkonnad on seotud erinevate mälutüüpidega? * 24) Kirjeldage seost mälu ja emotsioonide vahel? Kuidas mõjutab emotsionaalne kontekst info salvestamist? 25) Selgitage lühidalt pikaajalise potenseerimise mehhanismi närviraku tasandil? * 26) Kes või mis on aplüüsia ja millise panuse on selle organismi uurimine andnud teadmistesse mälu bioloogilistest alustest? *
nädalast on reaktsioon .puudutusele lokaliseerunud kontakti piirkonda Lootel võib olla kuni 20000 liigutust päevas. Alates 16. nädalast tunneb ema loote liigutusi. 15-nädalasel lootel on kirjeldatud 15 erinevat liigutusmustrit (hingamisliigutused, võpatamine, luksumine, pea pööramine, ringutamine, haigutamine jm). 17.-24. nädalal loote .(aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad Alates 24. nädalast on liigutused täpsemad, võib märgata näoväljendusi. Aktiivsus suureneb. .Tekib une ja ärkveloleku tsükkel nädalaks töötavad naha-, maitse- ja lõhnaretseptorid ja tasakaalu- ja kuulmissüsteem. 26. .24 nädalal hakkab tööle nägemissüsteem. 28. nädalal - refleksid (nt haaramisrefleks). Alates 30. .(nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni
- Iga kord kui mälestust kasutatakse siis see ka rekonsolideeritakse – mälestus siseneb uuesti muutmise faasi ja salvestatakse uue mälestusena. See tekitab ühe sündmuse kohta mitmeid mälujälgi - See muudab amneesia uurimise keerukamaks kuna spontaanne meenutamine ja ka inimese mälestuste uurimine muudab vaatluse all olevaid mälestusi Mida tähendab eksplitsiitne mälu ja kuidas see jaguneb. Millised on eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas eksplitsiitset mälu hinnatakse. Sündmuste ja faktide mäletamine mis on teadlik ja tahtlik ning koosneb personaalsest kogemusest. Jaguneb: episoodiline ja semantiline. Ajupiirkonnad – temporaal-frontaalsagara süsteem. Temporaalsagaraga seotud struktuurid – hipokampus, rinaalkorteksi ja prefrontaalkoor; samuti taalamuse tuumad sest frontaal ja temporaalsagara ühendused suunduvad läbi taalamuse. Mis on autonoeetiline teadlikkus?
organismi teiste elundkondadega. 6.Kuidas on võimalik,et mõned keemilised ained muudavad inimese käitumist? - 7.Miks mõned inimesed kasutavad ecstasy'd ja miks see on ohtlik? -Ecstasyd kasutataks stressivastase vahendina. Korduval manustamisel põhjustab ühe närvirakkude kogukonna,serotoniinineuronite taandarengu ning sellega ühes impulsiivsuse, meeleoluhäired ja mälu halvenemise edaspidises elus. 8.Koostage katseplaan kindlaks tegemaks, missugused ajupiirkonnad osalevad hirmutunde tekkimises. - 5.PÄRILIKKUS JA INIMESTE ERINEVUSED 1.Milles seisneb psüühika bioloogiline funktsioon? -organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja vastavalt nendele tingimustele muuta oma käitumist. 2.Kes ja millal alustas inimese psüühiliste omaduste päritava urrimist? - Francis Galton alustas 1860. aastatel vaimsete võimete ja iseloomuomaduste päritavuse uurimist statistikate alusel . 3
Depolarisatsioon on potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise-ja välispinna vahel. Aksoonipotentsiaal- tekib askoni künka juures(joonisel pikas) See on ülekande liik. Naatrium sissepoole, kaalium väljapoole KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Peaaju koosneb: 1) Suuraju- kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Parem poolkera kontrollib vasaku kehapoole lihaseid, vasak poolkera kontrollib parema kehapoole lihaseid. Suuraju koores(mis koosneb peamiselt hallainest, koore all valgeaine) asuvad
· Puhkeolekule (rahuolekule) vastav BOLD-signaal on sageli perioodiline ja väga aeglase aktivatsioonimuutusega sagedusvahemikus (0,01 - 0,1 Hz) · Puhkeoleku fMRT-s mõõdetakse spontaanse madalsagedusliku BOLD-signaali kõikumisi, et uurida aju funktsionaalset arhitektuuri · Selle tehnika rakendamine võimaldab teha kindlaks erinevate puhkeolekuvõrgustike (RSN, resting state network) olemasolu või leida erinevad ajupiirkonnad, milles on täheldatavad sünkroonsed BOLD-signaali kõikumised patsiendi puhkeolekus Puhkeoleku fMRT · Puhkeoleku fMRT roll tulevikus on diagnostilise ja prognostilise teabe kogumine neuroloogiliste ja psühhiaatriliste haiguste korral · Kirurgiline planeerimine patsientidel, kellel on epilepsia · Alzheimeri tõve identifitseerimine patsientidel Tarkvara Kaks põhimudelit · GLM general linear model
sünduste järgnevust tajuda ja ajas rännata - Hipokampuse ja frontaalkoore kahjustuse korral kaob sageli eneseteadlikus, tekivad raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega - Tulving pakub välja, et ’ajas rändamine’ on mälu võime mis eristab inimesi teistest loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad - Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar - Uncinate fasciculus – juhtetee mis ühendab temporaalsagarat ja ventraalset prefrontaalset koort Juhtum KC - Tõsine traumaatiline ajukahjustus (liiklusõnnetus) – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkaart - Enamik kognitiivseid võimeid oli heal tasemel – oskas lugeda, kirjutada, orelit mängida. Head tulemused visuaal-ruumilistes ja lühimälu ülesannetes
nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse. Nägemisnärvi,mille moodustavad ganglionirakkude jätked,nägemisnärvikiud ristuvad nägemisristmikus. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleeludiks on kõrv,millel eristatakse välis,-kesk- ja sisekõrva.Sisekõrvas asuvad sensorirakud.Nendelt lähtuvad impulsside suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentaalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Sisekõrvas luuline kanal,millel on kaks ja pool keerdu-tigu.Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks,mis sisaldavad perilümfi Vestibulaarmembraan eraldab esikuastrikust teojuha.Basilaarmembraani osal asub Corti
aktsioonipotensiaali,mis juhitakse mööda nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse. Nägemisnärvi,mille moodustavad ganglionirakkude jätked,nägemisnärvikiud ristuvad nägemisristmikus. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleeludiks on kõrv,millel eristatakse välis,-kesk- ja sisekõrva.Sisekõrvas asuvad sensorirakud.Nendelt lähtuvad impulsside suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentaalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Sisekõrvas luuline kanal,millel on kaks ja pool keerdu- tigu.Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks,mis sisaldavad perilümfi Vestibulaarmembraan eraldab esikuastrikust teojuha.Basilaarmembraani
Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Tagaaju: · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga) · ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad
ajupiirkondade aktiivsus muutub, oli üldjoontes ennegi teada, aga Daniel Weissman Ameerika Ühendriikide Michigani Ülikoolist otsustas uurida, kuidas on seejuures täpsemalt lood ajusisese infovahetusega. Ta palus katseisikutel tegeleda tund aega suhteliselt üksluise tööga. Neil tuli üles märkida, millised tähed ekraanile ilmusid. Samal ajal jälgiti aga nende ajutegevust. Nii tuligi välja, et kui katseisiku mõtted rändama läksid, lõpetasid omavahelise suhtluse need ajupiirkonnad, mis tegelevad enesekontrolli, nägemise ja keelelise infotöötlusega. Mälu Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Mälu on tihetalt seotud ka närvisüsteemiga. Mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid tekkimisel jäljetult
Kui skaneerida inimesi, kes on olnud oma partneriga koos üle kahe aasta, näeme ajuosade käitumises muutusi. Nende ajus tekib partneri pilti vaadates aktiivsus hoopis eesmises tsingulaarkoores ja insulakoores. Tegelikult ei tea Fisher ega teised, mida selle teadmisega täpselt peale hakata. Kindel on see, et nimetatud ajuosad tegelevad emotsioonide ja keha reaktsioonide töötlemise, mälu ning tähelepanuga. Sel võib olla kolm keemilist põhjust: 1) dopamiini tootvad ja transportivad ajupiirkonnad hakkavad seda ainet vähem levitama; 2) nende piirkondade närvilõpmetes asuvad retseptorid muutuvad tasapisi tundetuks; 3) teised ajukemikaalid hakkavad dopamiini vastu töötama. Fisher ütleb, et sellise rahunemise põhjus on evolutsiooniline: loodus andis meile kire, et leiaksime endale partneri ja saaksime järglase. Kui see oli toimunud, pidi loodus võimaldama inimesel luua rahuliku õhkkonna laste kasvatamiseks. Iha, armumine ja kiindumus
artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsiooni moodustamisest. Fonatsioon toimub kõrilihaste osavõtul ja õhusurve muutmise teel (kui liigub läbi häälepaelte). Osalevad keel, suulae lihased, mälumise lihased. Nende lihaste talitlused juhitakse teisasest motoorsest keskusest. Selle piirkonna kahjustusel tekib motoorne afaasia, aga vaid mõneks nädalaks. Kui broca ala on kahjustamata, siis on afaasia ajutine. Ajupiirkonnad, mis on kõne kujundamisega seotud: * nurkkäär ehk gyrus angularis (Brodmani 39. väli) kukla- ja oimusagara vahelisel alal * kaarkilp ehk fasciculus arcuatus kaarkilp kujutab endast närvikogumikkude kimpu, mis ühendab endast nurkkääru broca alaga. Võimaldab (nt silma poolt) vastuvõetud informatsiooni viia broca alasse. Kõne kujundamisel tuleks eelistada kahte varianti: 1) kõne kujundamine kuuldud sõnale Mõtteline kõne annab stiimuleid, mis osalevad reaalse
inferior temporal, inimesel ilmselt lateral occipital) · Nende piirkonade rakud on teatud piirides vaatenurgast sõltumatult tundlikud sarnastele objektidele · Mida tundlikum on rakk kindlale objektile, seda madalam on tema invariantsuse- tolerants ja vastupidi · Selliste rakkude populatsioon on võimeine kodeerima spetsiifilist identiteeti Globaalne: · Globaalsel tasandil on erinevate objektikategooriate äratundmisse haaratud erinevad ajupiirkonnad · Objektide asukoht, ruumiline taju Mille poolest erineb holistiline ja analüütiline objektide äratundmine? Holistiline- objekti terviklik tundmine Analüütiline- objekti teatud elementide äratundmine Milliseid funktsioone on omistatud fuciform face area ajupiirkonnale? Nägude äratundmine, tuttavate objektide tundmine Taju tegevuseks (dorsaalne taju) Tegevuse juhtimine Mis on optiline voog? Optiline vool on mulje meie edasiliikumisel otse ees olevate objektide liikumisest meie
2. visuaalne ala V2 võtab vastu orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. Eristatakse veel ka liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk-, ja sisekõrva. Kuulmise abil tajume hääli. Inimese kõrv eristab helisid 16 Hz-st kuni 20 000 Hz-ni. Helilained on õhu või mõne muu ülekandva aine lainena leviv võnkumine, vahelduva sagenemisega ja harvenemisega. Välis- ja keskkõrv koguvad ja edastavad helilaineid, mis seejärel mõjutavad sisekõrva heliretseptoreid. Väliskõrva moodustavad heli kinnipüüdev kõrvalest ja väliskuulmekäik, mille
Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1. visuaalne ala V1 saab infot kontralateraalse nägemisvälja alalt. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu teatava orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorrakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väiskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilained välis-ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv:
8 nädalast reageerib puudutustele, 16.näd- st on reaktsioon puudutusele lokaliseerunud kontakti piirkondaLootel võib olla kuni 20000 liigutust päevas Alates 16. nädalast tunneb ema loote liigutusi 15-näd-sel lootel on kirjeldatud 15 erinevat liigutusmustrit (hingamisliigutused, võpatamine, luksumine, pea pööramine, ringutamine, haigutamine jm) 17.- 24. nädalal loote aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad) Alates 24. nädalast on liigutused täpsemad, võib märgata näoväljendusi Aktiivsus suureneb. Tekib une ja ärkveloleku tsükkel. 24. nädalaks töötavad naha-, maits- ja lõhnaretseptorid ja asakaalu-ja kuulmissüsteem 26. nädalal hakkab tööle nägemissüsteem 28. Nädalal refleksid (nt haaramisrefleks) Alates 30. nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni)- Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad
Eksplitsiitsed mälunähtused inimene teadvustab endale seda, mis ta omandab ja mälust ammutab Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga. Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele.
Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond mis nälja, janu ja uimastinälja puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühloogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta. Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. Armastus religioonis
objektiga varasema kokkupuute fakt ilma semantilise identiteedi infota (mäletad et kunagi minevikus oled Vootelega kohtund, aga ei mäleta temast midagi rohkemat) Lokaalsed ja globaalsed ajuaktiivsuse mustrid objektide identifitseerimisel. - Lokaalsel tasandil võivad erinevatele objektidele vastata erinevad ventraalse haru kõrgemate alade aktivatsioonimustrid - Globaalsel tasandil on erinevate objektikategooriate äratundmisse haaratud erinevad ajupiirkonnad - Kõigil tasanditel osaleb äratundmisel ülalt-alla kontekstis käivitatud infovoog, olles matemaatika tunnis näeme kiiremini pigem 13 kui B Mille poolest erineb holistiline ja analüütiline objektide äratundmine? Maja ja nägude vaatamine – esitletakse kiirelt maja, seejärel küsitakse kas sellel oli konkreetne uks. Nägude puhul küsitakse kas oled seda nina varem näinud = majade äratundmine on pigem analüütiline
jälgimisega. Käitumismehhanismid nim vahendeid ja võimalusi, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised mehhanismid närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. Emotsioonid Nimeta põhiemotsioonid. Millised ajupiirkonnad tegelevad emotsioonide regulatsiooniga? Hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus. Emotsioonide regulatsiooniga tegelevad aju vasak ja parem poolkera. Vasak poolkera analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed Parem poolkera ruumitaju, võime asju abstraktselt ja tervikpildina ette kujutada, muusikalised võimed Oletatakse, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras ja negatiivsete
paiknevad sensorrakud (karvarakud). Retseptorid- Karvarakud (karvakesed - stereotsiilid ja 1 pikk kinotsiil) Stiimuli tüüp- Mehhaaniline. Endolümfi liikumine. Raskusjõud. Juhteteed- Retseptorrakk VIII kraniaalnärvi vestibulaarnärvi neuroni perifeerne jätke neuroni keha (ganglionis) - sama neuroni tsentraalne jätke (aksonite kogumid) - lähevad edasi piklikaju tuuma ja väikeajju Infot vastuvõtvad ajupiirkonnad- piklikaju vestibulaartuumad ja väikeaju Tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar-refleks kujutise stabiilsuse hoidmiseks pea liikumisel (silmad liiguvad vastupidises suunas pea liikumisega). Kujutise automaatne stabiliseerimine: kinesteesiga seotud nn optikineetiline refleks keha liikumisest (pea liikumisest) tuleneva kujutise muutuse stabiliseerimine info lihasmeelelt. 17. Kirjeldage valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku
funktsioonid? frontaal- ehk otsmikusagar, tahtelised liigutused, lõhnade tajumine, motivatsioon, meeleolu seisund parietaal- ehk kiirusagar, sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine temporaal- ehk oimusagar, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine oktsipitaal- ehk kuklasagar toimub nägemisinfo töötlemine · Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Piklikaju - kontrollib olulisi reflektiivseid tegevusi - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine Väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Ajusild - sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusilla
orientatsiooni silmadominantseteks sammasteks. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu teatava oreintatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. Eristatakse veel ka liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Keskkõrv. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Tummikilele kinnitunud vasar liigestub alasiga, mis on omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega
EEG ehk elektroentsefalograafia: aju elektrilise aktiivuse mõõtmine, võimaldab uurida une- arkveloleku rütmi, tuvastada epilepsiat ja ajukasvajaid. Samuti toetab ajupoolkerade asümmeetria ideed, st. et paremal ja vasakul poolkeral on erinevad funktsioonid. Kompuutertomograafia: põhineb röntgenkiirtel, võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt. Trombide, ajukasvajate jt. ajuhaiguste diagnoosimiseks PET e. positronemissioontomograafia võimaldab uurida aju tegevuses, st. millised ajupiirkonnad on erinevate tegevuste sooritamisel aktiivsed. PET animatsioon (flash) Mõtlemiseks 1. Kindlasti olete kuulnud väidet, et inimese aju suuruse ja tema vaimse võimekuse vahel ei ole mingit seost. Mis teie arvate? Põhjendage! 2. Siin on mõnede loomade ajude pildid võrreldes inimese ajuga. Millised on peamised (funktsionaalsed) erinevused ja mida see ütleb nende loomade infotöötlusprotsesside kohta? Kas nende piltide põhjal saab väita, et 'loom on loll'?
reageerimiseks välja- ja siseärritajatele 2) parasümpaatiline süsteem – soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist Kesknärvisüsteemi – viib ellu ärritajate vastuvõtmist, keskkonnast ja mälust tulevate signaalide töötlemist nende tõlgendamise ja vastutuste ettevalmistamise tarbeks, vastureaktsioonide valmist ja juhtimist jne 2 peamist baasprotsessiks närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel: erutus ja pidurdus AJUPIIRKONNAD JA NENDE FUNKTSIOONID: ajukoor – kõige ulatuslikum ja kõige hiljem välja arenenud aju osa ajukoore vasak poolkera – domineerib loogiline infotöötlus, kõneloome ja -taju ning kõnepõhine mõtlemine, käitumisaktide aktivatsioonimehhanism ajukoore parem poolkera – domineerivad toimingud, mis pidurdavad, vahetavad intuitiivseid otsuseid, loometegevuse ja -taju vahendus, tervikkujundite abil tegelikkuse tunnetamine
spektraalset koostist, spektraalset peegeldust. Värvuskonstantsus on objektide looduslikus ümbruses muutuvate valgustingimustes taasäratundmise seisukohalt erakordselt tähtis. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmis informatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Väliskõrv, keskkõrv ja kuulmeluukeste süsteem. Sisekõrv ja selle struktuur. Esiku ja trummiastrik, teojuha. Corti elund, sisemised ja välised ripsrakud. Heli vastuvõtu mehhanism. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Auditoorsed kortikaalsed väljad. Wernickle kõnekeskus. Binauraalne kuulmine. Kuulmismeele uurimine.
magamaminekut. Käesolevas peatükis käsitletakse spetsiifilisemalt ka une olukorda Eestis ning seda, kust inimene saab abi enda uneprobleemidele. 1.1 Mis on uni? Varem võis une ülesandeid pelgalt oletada, kuid nüüdseks on meil sellest teada ka üht- teist kindlat. Inimene magab umbes kolmandiku oma elust. Paljude arvates on uni vastupidine seisund ärkvelolekule aju on passiivne. Tegelikult on unigi omamoodi aktiivne protsess, mida juhivad teatud ajupiirkonnad. Me uinume, kuna aju laubapiirkond, taalamus ja hüpotaalamus aktiviseeruvad. Inimese ööpäevast unetsüklit juhib nn kontrollkell, mis asub aju osas, mille nimi on suprachiasmatic nucleus (lad. k). Viimane saab vajalikke impulsse valguselt, mistõttu pimeduse ja valguse vaheldumine ööpäeva jooksul on vältimatu elutingimus. (Uni... 2001: lk 4) See ei tähenda aga, et kui inimene ööpäeva jooksul ei viibi pimedas keskkonnas (näiteks polaarpäev), et siis nihkub tsükkel kohe paigast
Mis on empaatia, kaastunne ja vaimuteooria (Theory of Mind e ToM)? Kuivõrd kattuvad/erinevad vaimuteooria ja empaatia? Kuidas egotsentrism eelnevaga seotud on? Kuivõrd prosotsiaalne käitumine empaatia ja vaimuteooriaga seotud on, kuivõrd üks või teine prosotsiaalset käitumist ennustab? Miks ja mille puhul kaastunde (compassion) treening võiks kasuks tulla? Millised on olulisemad sotsiaalse töötluse eest vastutavad ajupiirkonnad ? (Mõnda võiks teada) Kuivõrd "selgeltnägemine" antud teema alla käib? (Artiklist selget vastust ei saa, kuid kasutage loogilist mõtlemist
ja jooksmise mentaalsed representatsioonid - Ruby, Grossman: ajus on olemas mina-tema ühenduslüli - Vb ka parietaalsagara tagumine osa ja väikeaju Kognitiivne lähenemine Barressi ja Moore – skeemid võivad samaaegselt salvestada mitut erinevat infot. Sellepärast eristatakse oma tegeliku, kujutletavat ja teise tehtud samasugust sooritust. Enda viskenooleviskamise tulemust on kergem ennustada kui teise oma. - Skeemid või ajupiirkonnad on iseseisvalt töös näitab miks me saame matkida ilma et see teisi funktsoone segaks Kas loomad matkivad? - Rizzolati – esmalt täheldatud makaakide ventraalse premotoorse aju osas aktiveeruvad peegelneuronid kui sooritab eesmäripärase käitumise, ka siis kui vaatab kedagi sama asja tegemas Matkimine on sotsiaalses mõttes vajalik sest see on suhtlemise osa. Empaatia - Maurer – psühholoog on empaatilisem kui matkis nende jalgade ja käte asendit
objektiga ühiseid omadusi. Analoogsed representatsioonid esinevad tavaliselt mentaalsete piltidena. Mentaalsed pildid = kujutluspildid. Hakati kasutama Shakespeare ajastus – kasutas „Hamleti“ esimeses vaatuses. ● Mentaalsed pildid esindavad täpselt nähtud pildi ruumilisi suhteid (Kosslyn, Ball & Reisser, 1978). ● Mitmed uuringud näitavad, et ehtsate objektide vaatamise (nt. auto sõitmise) ja mentaalsete piltidele mõtlemise ajal aktiveeruvad samad ajupiirkonnad. ● Uuringud kinnitavad, et inimestel on piltlik mõtlemine. ● Mentaalne pilt on tihtipeale esitatud meile juba tõlgendatud kujul. Sümbolid. ● On oluline, et neid saaks kombineerida, et saaks moodustada keerukamat infot. ● Saab ühendada proportsioonideks, mis seovad omavahel mingi subjekti (see, mille/kelle kohta öeldakse) ja predikaadi (see, mida subjekti kohta väidetakse).
väljapool teadvuse aega ja ruumi. Teada on fakt, et teadvus esineb ainult aju üldise aktiivsuse korral, kuid teadvusetus esineb nii aju aktiivsuse kui ka mitteaktiivsuse korral. Et teadvus saaks eksisteerida ajas ja ruumis ehk olla ajas pidev ja ruumis ühtne, selleks on vaja erinevate ajupiirkondade sünkroonset aktiivsust. Siin kohal ei peeta silmas erinevate ajupiirkondade laenglemissageduste sünkroonsust, vaid seda, et erinevad ajupiirkonnad peavad lihtsalt olema üheaegselt aktiivsuses, et miski saaks teadvustuda. Näiteks objekti kuju, värvust ja suurust töötlevad erinevate ajupiirkondade aktiivsused. Ei saa olla nii, et objekti teadvustumise korral ei ole mõni 19 nendest ajupiirkondadest aktiivsuses ja teised on samal ajal aktiveerunud. Et tekiks objekti normaalne teadvustumine teadvuselamuses on vaja objekti kõikide tunnustega töötlevate
Neuropeptiin Y Söögiisu suurendamine, ärevuse mahasurumine Neuronite jätked, jätketel asetsevad ogad, närvilõpmed ja nei paiknevad struktuurid on saabuva elektrilise ja keemilise teabe mõjul pidevas muutumises. Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi (особенности) ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. - Kõnekeskused - ajupiirkonnad, mille kahjustus teeb võimatuks kõnelemise või kõne mõistmise. Ülesannete lateraliseeritumine - eelistatult ühes ajupoolkeras paiknemisele. - Elekterentsefalograafia (EEG) - aju elektrilise protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektroodidega (eritleda une sügavust, hinnata ärksust arkveoekus, diagnoosida mõnesid närvihaigusi). Aju on ju evolutsiooni tulemus ning loomade ajus on palju inimajuga homoloogilist, sama funktsiooni täitvat.
Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond mis nälja, janu ja uimastinälja puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta. Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. 4. SEKSUAALSUS INIMESE ELUS 4
Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks peetakse seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond, mis nälja, janu ja uimastinälja puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiviseeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. A. Lee käsitleb 6 liiki armastust: 1. Eros- seotus, füüsiline meeldivus ja eneseavamine, kirglikkus ja eneseavastamine. Peetakse oluliseks välist veetlust ja seksuaalsust 2. Storge- Aeglaselt arenev kiindumus, pikaajaline suhe, meenutab sõprust. 3. Agape- Armastuses nähakse kohustust teha head ja teise eest hoolitseda, partnered on teineteisele truud, omakasupüüdmatus ja kohusetunne teise vastu.
representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne kvaliteet Sensoorne intensiivsus Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria (Müller) 2. Mustriteooria Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli “energia” tüüp ; Juhteteed retseptorist-ajju; Infot “vastu võtvad” ajupiirkonnad. Ülevaade meelte tööst: 1. Tasakaalumeel 2. Kinestees (kinesteesia) 3. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel 4. Haistmine 5. Maitsemeel 1. Tasakaalumeel - Lineaarkiirendus, (raskusjõu muutumine) – aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud Nurkkiirendus, pöördliikumine – aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud
siis ta on ju teadvusel. See tähendab seda, et aju kui süsteem loob teadvuse infost, mis ajus parajasti olemas on. Ajus olev informatsioon moodustab teadvuse. Aju loodud virtuaalreaalsus ( millega kaasneb teadvus ) ei moodustu välismaailmast, vaid hoopiski ajus olevast informatsioonist. Kuid info ise tuleb muidugi välismaailmast. Teada on seda, et unenägude nägemisega kaasneb alati ajuaktiivsus. Unenägu nähakse REM-unes, kuid mitte alati ( sest osad ( näiteks visuaalsed ) ajupiirkonnad on NREM-unes ). Kuid ka mitte-REM unes nähakse vahel unenägusid. On täheldatud REM-une ja ärkveloleku EEG mustrite sarnasust, mille korral esineb peamiselt kõrgesageduslik aktiivsus. Kuid aeglased madala sagedusega lained esinevad ainult mitte-REM une ajal. Seda sellepärast, et talamokortikaalne süsteem ei ole stabiilne s.t. ajupiirkonnad pidurduvad ja siis jälle erutuvad jne. Kuid REM-unes on täheldatud aju üldist ergastusseisundit. Ja see tähendab ka aju infotöötlust
Chomsky) Meil on kaasasündinud keeleorgan (ajus) - vahendab teadmisi See keskus, kuhu info suundub, aktiveerub teatud hetkel - peab olema sobiv keskkond Lenneberg - keel on kõige alus 3) Interaktsionalistlik lähenemine Broca piirkond - kui seal on mingi viga, siis inimene ei saa kõnelda Wernicke piirkond - inimene ei saa aru teistes ja seetõttu ka teiste emotsioonidest Tihti saavad insuldi tagajärjel need ajupiirkonnad kannatada Keel ja mõtlemine: Edward Sapir (1884-1939) Keel omandatakse kindlas keskkonnas - mõtled nii nagu keel lubab - lingvistilise relatiivsuse hüpotees Bejamin Whorfi (1897-1941) Keele seos mõtlemise ning teadmiste ja kogemuste omandamisega Biheiviorism ja õppimisteooriad: Albert Bandura - Sotsiaalse õppimise teooria: kasvas välja biheiviorismi punktidest õppimine tasustamine eest - positiivne/negatiivne kogemus
See tähendab seda, et aju kui süsteem loob teadvuse infost, mis ajus parajasti olemas on. Ajus olev informatsioon moodustab teadvuse. Aju loodud virtuaalreaalsus ( millega kaasneb teadvus ) ei moodustu välismaailmast, vaid hoopiski ajus olevast informatsioonist. Kuid info ise tuleb muidugi välismaailmast. Kuid on teada seda, et unenägude nägemisega kaasneb ajuaktiivsus. Unenägu nähakse REM-unes, kuid mitte alati ( sest osad ( näiteks visuaalsed ) ajupiirkonnad on NREM-unes ). Kuid ka mitte-REM unes nähakse vahel unenägusid. On täheldatud REM-une ja ärkveloleku EEG mustrite sarnasust, mille korral esineb peamiselt kõrgesageduslik aktiivsus. Kuid aeglased madala sagedusega lained esinevad ainult mitte- REM une ajal. Seda sellepärast, et talamokortikaalne süsteem ei ole stabiilne s.t. ajupiirkonnad pidurduvad ja siis jälle erutuvad jne. Kuid REM-unes on täheldatud aju üldist ergastusseisundit. Ja see tähendab ka aju infotöötlust
annaabi.ee 
