TEEKOND Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja
On oluline teada iga transmitteraine ülesandeid ehk täpsemalt millistesse protsessidesse on nad kaasatud. Adrenaliin Aktiveerib su keha. Sinu süda lööb kiiremini ja sinu bronhid laienevad laskmaks rohkem hapnikku lihastesse. Sa muutud erksamaks ja enesekindlamaks. (nõrgestab immuunsüsteemi) Dopamiin Stimuleerib naudingukeskust sinu ajus, paneb sind kogema meeldivaid asju ja tundma rõõmu. Dopamiini on ka neis ajupiirkondades, mis on seotud mõtlemise ning mäluga, samuti on sellel oluline osa liigutuste sooritamisel. Aju piirkonnad Sinu aju on jaotunud erinevateks piirkondadeks. Igaüks neist on spetsialiseerunud kindla funktsiooni jaoks. On alad meelelise informatsiooni töötluseks, näiteks mälestuste moodustamise jaoks. Iga ajupiirkond koosneb närvirakkude ja neurotransmitterite kombinatsioonist. Kui inimene võtab uimasteid, siis kantakse need verega ajju. Uimastite toime sõltub: - neurotransmitterite iseloomust, mida uimasti mõjutab;
Maailma eri paigus india kanepi lehtede (marihuaana) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina Euroopa kultuuris alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohol meeleolumuutuse esilekutsumiseks. ...ja Eestis Muinasajast kuni 19. sajandini Rituaalivahendina kärbseseeni ja päevakübar 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad Eestlaste seas ei tuntud, teatud piirkondades(Põlva, Petseri, Võrumaa) eeter Saksa soost teatud määral oopium, meditsiini töötajad valuvaigisteid Boheemlasrahvas Eesti NSV 1940-1991 · 1945-1960 meditsiinitöötajate probleem · 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades · 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Alkoholism kui sotsiaalne pahe Koostaja: Anna Altuhova Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Peatükk Alkohol ja selle mõju..................................................................................4 1.2 Alkoholi mõju organismile.................................................................................. 5 1.3 Alkoholi sõltuvus................................................................................................ 6 1.4 Kuidas tekib sõltuvus?....................................................................................... 7 2.Peatükk Aju.............................................................................................................. 7 3.Peatükk Alkoholisõltuvusest vabanemine.....
ajal.Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnale. · Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire, võib tekkida kas vastsündinu raske vaimne ja kehaline alaareng või hiljem õpi- ja käitumisraskused koolis ja elus. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. · Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks.Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Perekond laguneb. Taandareng lõpeb alkohol i sõl t lase pätistumisega. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi,
majandusanalüütikuks, tulevikus palju reisida ja luua toreda perekonna vms). Uimastite küüsi langenuna saab see inimene mõelda vaid sellele, et kust hankida uimastit, et keha ei valutaks ja mõtted ei käiks ainult mingi aine saamisest. Kõik muud mõtted ei saa pähe tullagi, sest see pole enam tähtis - kõik mõtted ja teod on seotud (inimesele endale tahtmatult) uimastava ainega. (3) Sõltuvus võib olla vaimne ja/või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et pärast uimasti mõju lahtumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on uimastite kasutamisega nii harjunud, et vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane uimastikogus saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud. Näiteks opioidide tarvitajal tekivad sülje- ja
Juhendaja: Aire Brük Tallinn 2012 Sisukord Mis on alkohol? ............................................................................................................................. 3 Alkoholi olemus .............................................................................................. 4 Kui palju on liiga palju? ................................................................................................................ 5 Alkoholi mõju tervisele...................................................................................... 6 Alkohol ja mehed ............................................................................................ 8 Alkohol ja naised .......................................................................................... 10 Alkohol ja rasedus ......................................................................................... 12 Alkohol ja noored ................................................
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4
Kõik kommentaarid