KUIDAS AJU KASUTADA? (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

pptx

KUIDAS AJU KASUTADA

KUIDAS AJU  KASUTADA FAKTE AJUST  Täiskasvanu aju kaalub u. 1300g, moodustab 2% keha massist ning kasutab 25% kogu metaboolsest energiast ja 40% glükoosist.  ⅓ meie geenidest on seotud aju arenguga.  Inimajus on umbes 100 miljardit närvirakku ja iga närvirakk on jätkete abil ühenduses keskmiselt 10 000 närvirakuga. AJU PLASTILISUS  Mida rohkem aju stimuleeritakse, seda rohkem loovad närvirakud omavahel ühendusi ja seda paremini edeneb õppimine.  Aju plastilisuse suurendamiseks tuleb hakata tihedamini kasutama neid aju osasid, mis on seni jäänud tahaplaanile.  Uued neuronitevahelised ühendused saavad tugevneda vaid läbi kordamise ning harjutamise, mis võib lõpuks muuta uue tegevuse igapäevaseks harjumuseks või tüüpiliseks käitumismustriks. KIIRE JA AEGLANE MÕTLEMINE  Kiire: intuitiivne/kiire/emotsionaa lne – “võitle või põgene” (instinktid ellujäämiseks). Kasutab väh

Psühholoogia

9

docx

Kognitiivne areng, aju ja õppimine, mõtlemine ja mõistestruktuurid

1. Teema Kognitiivne areng, aju ja õppimine, mõtlemine ja mõistestruktuurid Sissejuhatus Kuidas aju küpseks saab? Uuringud on näidanud, et aju ei ole küpseks saanud kui kogu ülejäänud keha on jõudnud arengus lõppu. Närviühenudsed, mida korduvatel tegevustel kasutad muutuvad tugevamaks ning arenevad. Limbiline süsteem- eesaju osa, mis kontrollib meie soove ja tahtmisi, teeb 12-17 aastaselt jõulise kasvuspurdi, see võimendab ihasid. Prefrontaalne kõrteks- ei jõua järgi limbilasele süsteemile, mille ülesanne on ihasid kontrollida ning tagasi hoida. Seetõttu ongi teismelistel oma impulsse raskem vaos hoida ning kontrollida. Olulised arengu verstapostid teismeeas: 10-11 aastaselt näeb ennast oma pere lapsena 12-19 peab täiskasvanuks hakkama saama

Kategoriseerimata

11

doc

Mis on mälu ja kuidas seda treenida

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Raul Adamsoo 10.B klass Mis on mälu ja kuidas seda treenida? Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. ...............2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... .................3 MIS ON MÄLU?....................................................................................

Inimese õpetus

317

pdf

Surmalähedased kogemused

Märkus: esikaanel olev foto on võetud järgmisest allikast: https://www.pixabay.com. Autor: Marek-Lars Kruusen, september 2022, Tallinn, Estonia. Kodulehekülg: https://www.maailmataju.info Kõik õigused on kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Mitte ühtegi selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. „Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“

elektromagnetism

25

docx

Bioloogiline psühholoogia

Bioloogiline psühholoogia I LOENG  Ülevaade bioloogilise psühholoogia ainest ning teemadest; Käitumise ja kogemuse füsioloogiliste evolutsiooniliste ja arenguliste mehhanismide uurimine. Bioloogiliste seletusviiside neli kategooriat: - Füsioloogiline – kuidas aju jt organid käitumisega on seotud - Ontogeneetiline – kirjeldab struktuuri või käitumise arengut - Evolutsioonline – rekonstrueerib struktuuri või käitumise evolutsiooni ajaloo - Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes  Ülevaade aju ehitusest ja funktsioonidest; Ajukoore all olevad sügavamad osad on eluliselt kõige olulisemad, kus asuvad lihtsaimad asjad nt südametegevus, hingamine. Selgroo otsast hakkavad tulema

Psühhomeetria

51

docx

Mälu

korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi.

Üldpsühholoogia

9

doc

Väljendusoskuse essee

....................... Üliõpilane ........................................................................... Nimi Allkiri  1. Kirjatöö eesmärgid Arutleda une ja õppimise seoste üle ning uurida, kas ka magamise ajal oleks võimalik uusi teadmisi omandada. Panna ka lugeja mõtlema unes õppimise fantastilise võimaluse üle. 1. Kirjatöö põhisõnum Hetkel pole tehnoloogiad veel niivõrd arenenud, et oleks võimalik kasutada uneaega õppimiseks, kuid seda võidakse tulevikus leiutada. Meie peaksime aga õppides arvestama sellega, et häid õpitulemusi on võimalik saavutada vaid korralikult magades. 2. Annotatsioon Essees ,,Magades targaks" leiab käsitlust une ja õppimise vahelise seose küsimus. Kirjatöös vaadeldakse une ja unenägude olemust ning nende seost päeva jooksul omandatud informatsiooniga. Antakse lühiülevaade magamatuse mõjust õpitulemustele. Arutletakse unes

Väljendusoskus

8

rtf

Kordamiskusimused taju-tahelepanu-teadvus UUS-1

vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad. 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised visuaalse töötlemise rajad nägemissüsteemis (parvo- ja magnosüsteemid; MIS ja KUS süsteemid). ventraalne → mis-süsteem. Spetsialiseerunud objekti äratundmisele -- Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse (e temporaalkorteksisse). dorsaalne → kus-süsteem. spetsialiseerunud ruumilisele tajule. Visuaalne rada, mis

Eripedagoogika

Kommentaarid (0)