Armastus. Powerpoint. (0)

Armastus
Mari-Liis Mürk
Mp10
Võrumaa kutsehariduskeskus
Mis on armastus?
Armastus on sügav, püsiv ja kõikehaarav positiivne
tunne teise inimese, mingi nähtuse, idee või asja vastu
Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid
elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse
nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle
poole
Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes
ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel
instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja
kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel
külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus)
Inimestevaheline armastus
Inimestevaheline armastus esineb eri vormides
mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete,
sõprade ja partnerite vahel
Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad
emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus,
abivalmidus ja pühendumus
Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata.
Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus,
soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada
Romantiline armastus
Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim
käsitletud armastuse liike on erootilis-romantiline
armastus.
Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all
sügavat, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe
inimese vahel - erakordset tunnet, mis kogu
maailma imelisena paista laseb
Armastuse kolmnurgamudel
Sternbergi kolmnurgamudeli järgi on armastuse kolm komponenti
kirg, lähedus ja kohustus, mis võivad esineda üksi või
mitmesugustes kombinatsioonides
Ainult lähedus on armastus sõprade vahel
Ainult kirg on pime armumine esimesest pilgust
Ainult kohustus ilma kire ja läheduseta on ärakulunud või tühi
armastus
Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma
kohustuseta
Vennalik armastus koosneb lähedusest ja kohustusest ilma kireta
Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles
puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus
Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle
alalhoidmine nõuab pidevat pingutust.
Armastusstiilid
Psühholoogid Susan ja Clyde Hendrick töötasid välja oma
armastusstiilide teooria:
Eros ­ füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg
Ludus ­ mänguline, naljatlev armastus
Storge ­ aeglaselt arenev kiindumus ja lähedus
Pragma ­ pragmaatiline armastus
Mania ­ üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus
Agape ­ isetu ja vaimne armastus
Hendrickite järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele
Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele
armastusstiilidele rajatud suhteid.
Armastuse kolm faasi
Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm
faasi: iha, kiindumus ja seotus
Armastus algab ihaga, mille juures mängivad
tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised
signaalid
Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks
isiklik side ja truudus partnerile
Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist
kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul.
Bioloogilised käsitlused
Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid
käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu
nälg või janu
Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud
seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis
kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi
nagu ema ja väikelapse vahel
Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et
neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond, mis nälja,
janu ja uimastinälja puhul
Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning
aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad
pikaajaliste sidemete eest.
Psühholoogilised käsitlused
Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka
kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust
Eristatakse kirglikku armastust ja
kiindumusarmastust
Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt
kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne
ilma füüsilise erutuseta
Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja
kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid
kui ka kultuuritaust.
Armastus religioonis
Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes
religioonides, kus nõutakse armastavat
pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et
jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid
Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna
armastuse kehastuseks või kaitselmuseks
Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub
ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd
emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja
valmisolekuna soovida inimestele head ja teha
head.
Armastus filosoofias
Alustrajavalt on armastuse käsitlemisest lääne filosoofias ja
kultuuris mõjutanud Platon, kes jagas hinge kolmeks osaks:
madalamalt kõrgemale himu (thymos), teadmine (epistm) ja
mõistus (nous). Vastavalt jagas ta ka armastuse kolmeks liigiks:
Ers ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus
abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte (nägemise,
kuulmise, kompimise jt) abil.
Philia etaloniks on armastus sõbra vastu. Seda armastust
tajutakse intellekti abil, näiteks kollektsioneerimine ja ristsõnade
armastamine.
Agap etaloniks on armastus jumala vastu. Siia kuuluvad nii-
öelda kõrgemad tunded, näiteks kodumaa-armastus ja
seaduskuulekus
Ütlusi armastusest
,,Armastus on kui õhk, mida hingame. Seda ei
pruugi alati näha, kuid seda tuntakse,
kasutatakse ja vajatakse alati"
,,Armastus on kui viiul ­ mäng võib vahel küll
katkeda, kuid viiulikeeled jäävad igaveseks"
,,Armastus on kui soolvesi ­ mida rohkem
seda juua, seda suuremaks muutub su janu"
Kasutatud kirjandus
http://www.pulmad.ee/node/6485
http://et.wikipedia.org/wiki/Armastus
Tänan
kuulamast !